Teismelised tütred kannavad minu noorpõlvemoodi, mis mulle jube tundub (90-ndad), näiteks leidsid mu lapsepõlvekodust minu asju ja läksid peaaegu kaklema nende pärast. Nüüdseks olen ma küll juba enam-vähem harjunud sellega, et mida jubedam hilp minu meelest on, seda kõrgemalt nad seda hindavad. Muuhulgas käivad nad kuskil spetsiaalsetes second-hand poodides ja soetavad sealt suhteliselt kalli hinnaga selliseid hõlste, mida mõni aeg tagasi parmud poe taga kandsid (nüüd millegipärast enam ei kanna eriti, ongi noortele maha müünud ehk?).
Minu omad, kolm teismelist õrnema soo esindajat, läksid eriti ägedalt kaklema maakodus, kuhu aastate jooksul päris palju mittekantavaid riideid eest ära on viidud.