Ma olen 40, see on vist keskiga. Elan Saksamaal ja istun praegu oma kodulinna ülikooli peahoone ees asuvas pargis ning vahin, mis moodsatel noortel seljas on. Vastus on retuusid. Tüdrukutel on kõigil jalas mingit sorti retuusid, paljudel selllised, millega sporti tehakse. Ülemine ots on sätitud-mukitud, meik, mütsid-sallid sobivad omavahel, kaamlivärvi mantel või jakk, aga vööst allapoole on “tulen trennist”. Jalanõud on ka enamasti sportlikud, aga võivad vabalt ka saapad olla.
Ühekaupa vaadates ei ole midagi, mida minuvanune ka kanda ei saaks, aga korraga selliseid asju minusugune Ida-Euroopa tädi küll selga ei pane. Ma ikka vaatan, et asjad omavahel kokku sobiksid.
Teine põhjus, miks ma aga paljusid noorte asju kanda ei saa, on see, et uuemal ajal ostetud hilbud, eriti nt riidest mantlid ja jakid, näevad kohutavalt viletsad välja. Odav kangas, kortsus, juba eemalt näha, et halvasti õmmeldud, kisub imelikest kohtadest jne. Mina veel mäletan, kui riided korralikult tehtud olid. Üldse ei imesta, et need kossakad mantlid moodi tulid, kui lötakalt seljas ripub, siis vähemalt ei paista välja, kui halvasti istub. Ühesõnaga, mul on softshell…
Vanemad inimesed, muideks, kannavad siin mida ise tahavad, absoluutselt kõike näeb seljas. Ja inimesed väga riietust ei arvusta ka, paljudel ongi jumala savi.