Esileht Koolilaps Teismeliste vanematele

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 51 )

Teema: Teismeliste vanematele

Postitas:

Palun kirjeldage, millised momendid selle arenguperioodi juures on teile kui lapsevanematele kõige keerulisemad olnud. Kas siis reaalsetest olukordadest lähtuvalt, hingeliselt või millest iganes. Kuidas olete enda emotsioonide ja lapsega toime tulnud, mida sellest kõigest õppinud?
Jagage palun mõtteid ja kogemusi.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.01 15:21; 12.02 07:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

No näiteks, et laps ei räägi. Lihtsalt on vait, ei vasta küsimustele, aga selle eest nõuab nt, et ma talle tuppa süüa viiksin vmt. Õhtul nutab oma toas, põhjust öelda ei oska või ei taha.
Või puht füüsiline probleem: ma enam ei kuule, mida ta räägib, sest kõnetempo kasvab pubekatel tohutult, aga diktsioon just ei parane.

+14
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.01 18:32; 23.01 17:51; 12.02 08:22; 19.02 08:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei teagi, kas mul on siia teemasse midagi juurde anda? Aga selleks, et ei tekiks arvamust, et kõik teismelised muutuvad probleemseteks, jagan oma kogemust ka. Mul on kaks poega, 18- ja 22-aastased. Ei ole olnud nendega üheski vanuses probleeme. Usun, et minu vanematel polnud minuga ka omal ajal probleeme. Olin mõistlik teismeline.
Tuttavatel on enamasti tütred ja paaris peres on küll väga suured probleemid. Millest mul ka on tekkinud eelarvamus, et tüdrukutel on puberteet raskem. Aga võib olla sellest, et tuttavatel ongi rohkem tütred.

+13
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil oli selline plärtsumise periood, et kogu maailma oli nii halb jne. Saatsin oma tuppa elu üle järgi mõtlema, kuna pubekaga vaidlemine on sama, mis vastu tuult sülitada. Et mõelgu selle üle järgi ja räägime siis, kui on rahunenud. Rahuneski maha ja läksime eluga edasi.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.01 20:45; 20.01 13:13; 24.01 07:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei teagi, kas mul on siia teemasse midagi juurde anda? Aga selleks, et ei tekiks arvamust, et kõik teismelised muutuvad probleemseteks, jagan oma kogemust ka. Mul on kaks poega, 18- ja 22-aastased. Ei ole olnud nendega üheski vanuses probleeme. Usun, et minu vanematel polnud minuga ka omal ajal probleeme. Olin mõistlik teismeline.

Tuttavatel on enamasti tütred ja paaris peres on küll väga suured probleemid. Millest mul ka on tekkinud eelarvamus, et tüdrukutel on puberteet raskem. Aga võib olla sellest, et tuttavatel ongi rohkem tütred.

Mul kolm täiskasvanud poega ja ei tea samuti probleemidest midagi. Ise seevastu olin õuduste teismeline aga tõele au andes oli mul ka ema, kes tegi minuga käitudes kõik valesti.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teismeiga on üsna pikk. Seega – millist iga teemaalgataja silmas peab? Varateismelisele ja hilisteismelisele on ka perel erinevad ootused ja see, mis probleemiks 12-13 aastaselt, on 18-19 aastase puhul tavaline.
Mul on väga mõistlik teismeline, kohe 18 saamas. Aeg-ajalt on meil erinevad standardid tema toa puhtusele ja kodumasinate kasutusele – minu meelest on ühe eseme kuivatamine kuivatis raiskamine. Kohati eeldan hoolikamat õppetöösse suhtumist, sest võimekust on. Meil ei ole kunagi olnud teadmatust tema asukoha suhtes ega kokkulepete murdmist. Riides käib aeg-ajalt küll nagu iseenda vanavanaema.

+14
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei teagi, kas mul on siia teemasse midagi juurde anda? Aga selleks, et ei tekiks arvamust, et kõik teismelised muutuvad probleemseteks, jagan oma kogemust ka. Mul on kaks poega, 18- ja 22-aastased. Ei ole olnud nendega üheski vanuses probleeme. Usun, et minu vanematel polnud minuga ka omal ajal probleeme. Olin mõistlik teismeline.

Tuttavatel on enamasti tütred ja paaris peres on küll väga suured probleemid. Millest mul ka on tekkinud eelarvamus, et tüdrukutel on puberteet raskem. Aga võib olla sellest, et tuttavatel ongi rohkem tütred.

Mul kolm täiskasvanud poega ja ei tea samuti probleemidest midagi.

Mul poeg 21 ja täpselt sama lugu. Mingeid probleeme polnud.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu poiss on 13 ja kõige rohkem meelehärmi põhjustab mulle see, et on väga vähe tegevusi, mida ta on nõus koos perega tegema. Enne teismeiga käisime ja tegime hästi palju koos, reisisime jne. Ainus laps ja meil oli aega, tahtmist ja võimalusi seda kõike pakkuda ja need aastad olid tõeliselt nauditavad. Nüüd tunnen, et midagi on nagu ära võetud mu elust.
Õppinud olen seda, et pean õppima olema õnnelik ka siis, kui laps suureks saab ja tegelen sellega teadlikult.
Lisaks olen õppinud, et teismelisega on kõige olulisem suhtlus säilitada ja mitte vedeleva sokipaari pärast nugadele minna, suures pildis ei ole see üldse oluline.

+24
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.

Palun kirjeldage, millised momendid selle arenguperioodi juures on teile kui lapsevanematele kõige keerulisemad olnud. Kas siis reaalsetest olukordadest lähtuvalt, hingeliselt või millest iganes. Kuidas olete enda emotsioonide ja lapsega toime tulnud, mida sellest kõigest õppinud?

Jagage palun mõtteid ja kogemusi.

Lõputa näiv piiride katsetamine ja mangumine. Poiss 12a. Enda tunnetega on mul raske toime tulla.Isaga ja lähisugulastega ei ole seda probleemi.Lepib ja allub.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul poeg (20) ja tütar (13)
Pojaga polnud mingit muud muret kui see, et tahtis palju üksinda kodus olla. Midagi hullu ei korraldanud, aga lihtsalt tahtis üksi olla ja mitte meiega tegevusi kaasa teha.
Tütrega on palju erinevat arusaamatut jura: küll on tema diktsiooni ja rääkimisega üldse palju arusaamatusi, palju mõjutusi tema sõbrannade poolt – nendega sarane olemise, riietumise, käitumise, suhete (kes kellega parasjagu sõbranna on) teemal; kujutab endale ette, et on haige – mitmeid erinevaid haigusi. Erinevat draamat esineb erinevatel teemadel.

Mida olen õppinud? Seda, et poissi on palju lihtsam kasvatada. Ausalt.

+14
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on hetkel kodus varateismeline poiss, keda juba on raske kasvatada. Kuid olen üles kasvatanud poja ja tütre ja võin kinnitada, et poissi oli kergem teismeliseeast läbi vedada. Kuid uus poeg näib olevat tütre moodi, tundlik, pöörane ja keeruline iga ees ootamas. Üksi kodus olla soovisid mu vanemad lapsed u 12aastaselt, uus poeg juba praegu (saab 12). See on väikseim asi, mille üle kurta. Sõbrad muutuvad ju tähtsamaks ja see on peamine, kes on sel ajal sõpradeks.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvasin ka, et poissi on lihtsam kasvatada, sest praegu on tütar 14-aastane ja temaga on meil päris palju vaidlemist igapäevaselt. Poisiga sellest vanusest seda ei mäleta, oli vaikne ja omaettehoidev. Praegu on poiss 19 ja alles nüüd hakkavad tulema välja tema ebakindlus, hirmud, pea võimatud ootused elule ja inimestele tema ümber. Mul on praegu korraga kaks teismelist kodus, kellest üks pealegi on täisealine ja vaba oma otsustes-tegemistes. 🙂

Proleeme ei ole kummagagi, aga väga paljud nende enda mureküsimused saavad alguse vähesest enesekindlusest ja soovist end mingisse nö kasti ruttu ära paigutada. Kas sõprade ja hobide kaudu või siis kodus konutades. Nii hea, et meie koolis on mõistvad õpetajad ja lastel sõbralikud klassikaaslased – nemad on nüüd selle osa kasvatusest suures osas enda kanda võtnud. Mina pean pakkuma turvatunnet kodus ja kinnitama, et nad võivad olla ja saada kelleks nad iganes tahavad.

+14
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvasin ka, et poissi on lihtsam kasvatada, sest praegu on tütar 14-aastane ja temaga on meil päris palju vaidlemist igapäevaselt. Poisiga sellest vanusest seda ei mäleta, oli vaikne ja omaettehoidev. Praegu on poiss 19 ja alles nüüd hakkavad tulema välja tema ebakindlus, hirmud, pea võimatud ootused elule ja inimestele tema ümber. Mul on praegu korraga kaks teismelist kodus, kellest üks pealegi on täisealine ja vaba oma otsustes-tegemistes. ????

Proleeme ei ole kummagagi, aga väga paljud nende enda mureküsimused saavad alguse vähesest enesekindlusest ja soovist end mingisse nö kasti ruttu ära paigutada. Kas sõprade ja hobide kaudu või siis kodus konutades. Nii hea, et meie koolis on mõistvad õpetajad ja lastel sõbralikud klassikaaslased – nemad on nüüd selle osa kasvatusest suures osas enda kanda võtnud. Mina pean pakkuma turvatunnet kodus ja kinnitama, et nad võivad olla ja saada kelleks nad iganes tahavad.

Päris nii ei ole. Lapsele ei tohi sisendada, et saab, kelleks tahab. See pole reaalne elu. Lapsel on tugevused ja nõrkused ja esile tuleb tuua just tugevusi.

+4
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui teismelistest rääkida, siis jah- tütrega oli raskem. Seevastu nüüd täiskavanu ja iseseisvana on ta parim sõbranna.
Poeg oli viimati “hull” lasteaias. Nüüd läheb järjest mõistlikumaks. Täielik päikesepoiss!!
Aga probleemidest. Tüdrukute põhiprobleem on välimus ja sotsiaalsus. Toit on alati vale ja riideid ja meiki alati vähe. Koolis ja sõbrannadega on pidevad pinged, perekond teeb kõike valesti. Poeg on vähe laisk, toa koristamist ja õppimist tuleb ikka meelde tuletada, aga tema huumorimeel ja üldine positiivne olek kaalub kõik üles.

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vanema pojaga polnud puberteedieas mingeid probleeme – õppimine 7.-8.klassis küll pisut langes, aga käitumises mingeid muutuseid ei olnud. Selle eest muutus ta ootamatult 25-aastaselt – ühtäkki otsustas, et oma perekonnaga enam suhelda ei sobi.

Praegu 16-aastaste tütarde käitumisega pole samuti suuremaid probleeme olnud. Üks tütardest istub aeg-ajalt küll tundide kaupa üksinda oma toas ja vahib kivistunud näoga ekraane, aga kui see tuju üle läheb, siis on kõik jälle OK. Negatiivse poole pealt ehk see, et aeg-ajalt nad mõlemad toiduga pirtsutavad ja riided-jalatsid-kotid … no parem, kui need mõne tuntud firma omad on.

12-aastasel pojal suuri muudatusi seni pole täheldanud – ei nuta, lärtsu ega plärtsu, õppimine on korras. Ainult see, et umbes aastajagu on ta minu mõistes meeletult räpane – mis maha tilgub või kukub, see sinna ka jääb. Ja viimastel kuudel on hakanud õdedele a`la “Kui sa selline koll ei oleks, siis leiaksid endale mingi mehe ja muutud ehk normaalseks”, “Te käitute nagu vastikud vanamutid” või “Teistes kodudes on lollid ühekaupa” nähvama (seda siis, kui tal enda järelt koristada palutakse või õppima käsutatakse).

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ja viimastel kuudel on hakanud õdedele a`la “Kui sa selline koll ei oleks, siis leiaksid endale mingi mehe ja muutud ehk normaalseks”, “Te käitute nagu vastikud vanamutid” või “Teistes kodudes on lollid ühekaupa” nähvama (seda siis, kui tal enda järelt koristada palutakse või õppima käsutatakse).

🙂

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Puberteedi alguses oli tütar väga räpane. Ta on isegi ühel klassipildil nädal aega pesemata juustega. Ma nimelt ei mangunud/suunanud/sundinud eelmine päev pesema minema, sest tal puudus täielikult planeerimisoskus ja ma lootsin, et selliste valusate kogemuste saamine ehk muudab teda ja hakkab oma tegevusi ette mõtlema. Ei hakanud, paari aasta pärast (u 14-aastaselt) hakkas normaalselt oma hügieeni eest hoolitsema.

Nüüd 16-aastasena ei suhtle ta minuga peaaegu üldse. Tunnen, et mul pole tütart enam. Sellest ongi mul kõige rohkem kahju. Tunnen, et oleme väga kaugeks jäänud ja kardan, et suhteid soojendada pole enam võimalik. Ta isegi ei soovi minuga midagi ette võtta. Ema meenub vaid, kui raha vaja on. Igatsen neid aegu, kus õhtuti koos voodis pikutasime ja tundide viisi rääkisime kõigest.

Eks ma ise olen ka süüdi, sest surusin end varem peale ja olin lausa solvunud. Nüüd lihtsalt olen ja ootan, et kõik mööduks.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul pole olnud probleeme ei poja ega tütrega. Me õppisime juba siis, kui nad väikesed olid, et lapsed on samamoodi võrdsed vestluspartnerid nagu sõbrad. Võib-olla tänu sellele on meil sarnane huumorimeel ja usalduslikud suhted välja kujunendud. Praegu on nad juba hilisteismelised.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu meelest lapse puberteediahullus on seoses tema igapäevase koduse olukorraga.
kui kodus on hull olukord: isa joob, emal pole tööd, vanavanemad haiged ja üldse muresid palju, siis need lapsed on kuidagi mõistlikumad ja ei lähe peast hulluks.
nii ka mina ja mu sõbrannad, meil oli raske kodune olukord. Nendel sõbrannadel, kel oli mõlemad vanemad töötavad ja elasid koos, need möllasid ikka täiega, pirtsutasid ja ülbitsesid.
Kui vaatan praegu oma peret, siis meil on suures plaanis kõik kenasti ja lapsed /13, 11, 6/ panevad täiega hullu. Plaani või lahutust! Ausalt!

+6
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle nt laste teismeiga kohutavalt meeldib. Ma ei ole väga ninnutaja ja see väikelapseiga oli lausa pingutus. Aga nüüd on kodus “päris inimesed”, kellega on väga huvitav suhelda. Olen ka psühholoogiahuviline ja palju lugenud. Nüüd on nii äge jälgida, kuidas see inimeseks kasvamine käib. Mure on v- olla sellega, et lapsel elus õnne oleks kohtuda toredate inimeste ja olukordadega. Teadagi on osa elust loterii, mida vähe suunata saab. Raskeks peaksin seda, kui laps mingil misiganes põhjusel peaks perega tulevikus vähe sidet pidama.
Aga praegused arutelud, emotsioonid jne on ju puha tasuta elu- etendus. Ainult osale 🙂

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 20.01 12:37; 23.01 22:12; 24.01 17:42; 24.01 19:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu meelest lapse puberteediahullus on seoses tema igapäevase koduse olukorraga.

kui kodus on hull olukord: isa joob, emal pole tööd, vanavanemad haiged ja üldse muresid palju, siis need lapsed on kuidagi mõistlikumad ja ei lähe peast hulluks.

nii ka mina ja mu sõbrannad, meil oli raske kodune olukord. Nendel sõbrannadel, kel oli mõlemad vanemad töötavad ja elasid koos, need möllasid ikka täiega, pirtsutasid ja ülbitsesid.

Kui vaatan praegu oma peret, siis meil on suures plaanis kõik kenasti ja lapsed /13, 11, 6/ panevad täiega hullu. Plaani või lahutust! Ausalt!

Oma sõprade pealt vaadates ütlen – vastupidi. Kui puberteediaega satub mingi probleemne aeg vanematel – siis oli ka mured majas lastega. Tuttav lahutas sel ajal, laps jooksis kodust ära, ei õppinud, teisel oli endal uue elukaaslase leidmine – sama asi. Et kui vanematel on endil keerulised ajad ja tähelepanu ei jätku lastele – siis on probleemid ka nendega tulemas. Need vanemad, kes said pubeka aja lastele pühendatud – siis neil selliseid jamasid ei olnud.
Pubekaiga on eksam varasemale kasvatusele, siis löövad vead välja eriti tugevalt ja vastust tuleb leida endist.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.01 20:45; 20.01 13:13; 24.01 07:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Poissi on üldiselt kergem kasvatada olnud, nüüd kuldses teismeeas (17) tõstab küll pead ja bossab vahel, lisaks on ta väga populaarne, st et sõltuv sõpruskonnast. Ise ta loll pole, aga kunagi ei tea, mida tarbib või kelle mõju alla langeb. Loodame parimat. Kõva vaidleja on muidugi.

Tütar varateismeline kisendab, tujutseb, lärmab, nutab, hüsteeritseb jne, hoopis teisest puust. Ülikange ka veel. Juba 4 aastasena viskas “valede” riiete koti ukse taha. Samas tundub selline, keda teiste arvamus eriti ei mõjuta – näis, mis tulevik toob.
Ise olen keerulise suhtega perest pärit ja just teismeeas olin püstihull. Isegi imestan, et elus olen.
Mees klassikalisest nõukogude peremudelist, temal oli ok puberteet.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsiks kuidas teie teismelistel õhtul magama minemisega on, kas adekvaatsel ajal või poole öö ajal? Meil tõsine probleem õhtul magama minemisega, ööuni jääb mõnel ööl vaid 5,5 tunni pikkuseks.
Peale kooli iga päev magab, umbes 1-2 tundi, kuna on väsinud, ilmselt ka vähese ööune tõttu.

17-aastast ei pane ka ise voodisse. On kellelgi häid toimivaid lahendusi või peab ootama et ise endale mingi hetk teadvustab, et vajalikud ööune tunnid vaja täis magada?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsiks kuidas teie teismelistel õhtul magama minemisega on, kas adekvaatsel ajal või poole öö ajal? Meil tõsine probleem õhtul magama minemisega, ööuni jääb mõnel ööl vaid 5,5 tunni pikkuseks.

Peale kooli iga päev magab, umbes 1-2 tundi, kuna on väsinud, ilmselt ka vähese ööune tõttu.

17-aastast ei pane ka ise voodisse. On kellelgi häid toimivaid lahendusi või peab ootama et ise endale mingi hetk teadvustab, et vajalikud ööune tunnid vaja täis magada?

12,5-aastase ööuni tänu minupoolsele suurele sunnile on hetkel 6,5 tundi maksimum. Ise teatab enesekindlalt, et tema rohkem ei vajagi. Päeval juurde ei maga. Õhtul saab voodisse 23.30, keerutab terve tunni või poolteist, enne kui uinub, hommikul ärkab 7.15. Kui on vaheaeg ja ma üldse ei sunniks magama minema, siis on võimeline paari ööpäevaga keerama oma rütmi selliseks, et magab 4st kuni 13ni päeval ja mõnel ööl lihtsalt ei jäägi magama enne kaheksat hommikul.
PS kui päeval magab paar tundi, siis ongi ju raske õhtul magama jääda. Võib-olla peaks proovima mõned päevad ikka õhtuni üleval tiksuda, siis jääb ka varem magama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.01 18:32; 23.01 17:51; 12.02 08:22; 19.02 08:05;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on kodus tüdrukud 13-aastane ja 8-aastane. Mõlemad lähevad magama kell 20 õhtul. Lähevad heameelega ja magama jäävad suhteliselt kohe. Kokku magavad 10,5 tundi aga ärgata on ikka raske.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsiks kuidas teie teismelistel õhtul magama minemisega on, kas adekvaatsel ajal või poole öö ajal? Meil tõsine probleem õhtul magama minemisega, ööuni jääb mõnel ööl vaid 5,5 tunni pikkuseks.

Peale kooli iga päev magab, umbes 1-2 tundi, kuna on väsinud, ilmselt ka vähese ööune tõttu.

17-aastast ei pane ka ise voodisse. On kellelgi häid toimivaid lahendusi või peab ootama et ise endale mingi hetk teadvustab, et vajalikud ööune tunnid vaja täis magada?

Ei ole valida, kell 22 öörahu tervel perel. Logistiliste eripärade tõttu ärkavad lapsed 6.45. Minul algab 7 juba töö, nii et ärkan veel varem. Ei annagi neile valida, sest magada on vaja.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 20.01 12:37; 23.01 22:12; 24.01 17:42; 24.01 19:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

17 aastane on juba suur inimene, saab ju loogiast aru – hiline magama minek = raske ärkamine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 03.01 20:45; 20.01 13:13; 24.01 07:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Päris nii ei ole. Lapsele ei tohi sisendada, et saab, kelleks tahab. See pole reaalne elu. Lapsel on tugevused ja nõrkused ja esile tuleb tuua just tugevusi.

Ei ole üldse nõus. Oskan tuua mitu näidet, kus mitte ainult vanemad, vaid ka õpetajad ja isegi klassikaaslased on inimese tulevikuambitsioonide suhtes väga skeptilised olnud ja teda lausa välja naernud. Noorel endal on aga jagunud piisavalt tahtejõudu ja töökust, et kehvast algseisust (kehvad hinded koolis, mitte just kõige paremad võimed) hoolimata on ta oma unistused teoks teinud ja sel alal ka suurt edu saavutanud. Üks selline (minu kunagine klassivend) on näiteks praegu väga tunnustatud ja tõeliselt hea ja tark arst.
Aga lisaks tean ka näiteid, kus vanemad ongi lapse tulevikuplaanid maha laitnud ja laps on vanemate survel valinud eriala, mis talle eriti ei sobi – ja lõpuks kahetseb toonaseid otsuseid terve elu.

Minu enda pojaga oli üsna samamoodi – hinded koolis polnud just kõige paremad, õppimine vaevaline. Tahtis õppima minna suure konkursiga erialale (kus lisaks riigieksamitele tuli sooritada ka sisseastumiskatsed) – saigi sisse, kuigi üsna napilt, aga praeguseks juba mitu aastat tubli tudeng olnud ja motivatsioon just selle alaga tegelemiseks väga tugev.
Mina olin üks väheseid, kes teda tema valikute juures toetas.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 24.01 09:54; 18.02 11:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsiks kuidas teie teismelistel õhtul magama minemisega on, kas adekvaatsel ajal või poole öö ajal? Meil tõsine probleem õhtul magama minemisega, ööuni jääb mõnel ööl vaid 5,5 tunni pikkuseks.

Peale kooli iga päev magab, umbes 1-2 tundi, kuna on väsinud, ilmselt ka vähese ööune tõttu.

17-aastast ei pane ka ise voodisse. On kellelgi häid toimivaid lahendusi või peab ootama et ise endale mingi hetk teadvustab, et vajalikud ööune tunnid vaja täis magada?

Mina pean oma 14-aastast piisavalt suureks, et oma magamisega ise toime tulla. Kell 23 ütlen, et nüüd on kell 11 ja võiks hakata magama minema. Tavaliselt ta selle peale veel ei liiguta. Koolipäevadel vast 12 ikka läheb magama, kuigi ma ei tea, mis ta seal voodis veel teeb. Äratus on kell seitse ning väidetavalt ei ole raske (mind ennast sel ajal tavaliselt kodus enam ei ole).

See on aastatega nihkunud. Üle-eelmisel aastal õnnestus veel 10-st magama suunata, eelmisel aastal nihkus 23 peale ja sel aastal on siis nii.

Vaheaegadel läheb oma graafikuga tõesti ka kummalisse tsüklisse, tavaliselt läheb magama kusagil 6 paiku hommikul ja siis ärkab 3-5 vahel pärastlõunal. Ma ei ole näinud põhjust seda piirata, sest lõppude lõpuks – mis see minu asi on. Kui on mingi teema, et on vaja kusagile minna, siis annan teada, et on vaja olla valmis see ja too kell ning oma asi, kuidas üles saab. Siiani olulisi probleeme pole olnud. Vaheaja lõpu poole püüab ise natuke graafikut jälle tagasi sättida, aga tüüpiliselt esimesel vaheajajärgsel päeval läheb kooli ikkagi mingi 4-tunnise une järel.

Ma olen aru saanud, et talle meeldib unisena kooli minna, sest ta ütleb, et siis tal on kergem üle elada koolitunde, mis on talle igavad ja tüütud. Minule on see arusaamatu, sest mul endal on unise peaga väga raske mingeid kohustusi täita, aga tuleb arvestada, et inimesed on erinevad ja kõik pole sellised nagu mina. Samas õppeedukus on hea, enamus hindeid on viied, sekka mõned neljad. Kodus õpib vähe, tean, et tal on kuulmismälu ja seega ilmselt ka unise peaga ta kuidagi midagi kuulab seal ikkagi kaasa. Vahel magab pärastlõunati.

Üldiselt tunnen kergendust, et ma enam ei pea selle magamise teemaga tegelema, sest väiksest peale oli sellega pidev probleem – kuidas saada laps magama, toas ei maganud päeval silmatäitki, kuidas tulla toime uinakujärgse paha tujuga, kuidas saada õhtul õigel ajal magama, kuidas saada üldse laps oma voodisse magama, ilma et peaks ise ka seal samas kohe magama jääma. Ka päevauned lõpetas juba enne kolmeaastaseks saamist ära. Praegu näen, et tal on küll mingi kummaline ja ebastandardne süsteem, aga tundub, et talle sobib ja saab hakkama.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 24.01 12:12; 24.01 18:12; 24.01 20:45; 24.01 23:14; 09.02 12:45; 09.02 22:50; 11.02 20:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsiks kuidas teie teismelistel õhtul magama minemisega on, kas adekvaatsel ajal või poole öö ajal? Meil tõsine probleem õhtul magama minemisega, ööuni jääb mõnel ööl vaid 5,5 tunni pikkuseks.

Peale kooli iga päev magab, umbes 1-2 tundi, kuna on väsinud, ilmselt ka vähese ööune tõttu.

17-aastast ei pane ka ise voodisse. On kellelgi häid toimivaid lahendusi või peab ootama et ise endale mingi hetk teadvustab, et vajalikud ööune tunnid vaja täis magada?

Mina pean oma 14-aastast piisavalt suureks, et oma magamisega ise toime tulla. Kell 23 ütlen, et nüüd on kell 11 ja võiks hakata magama minema. Tavaliselt ta selle peale veel ei liiguta. Koolipäevadel vast 12 ikka läheb magama, kuigi ma ei tea, mis ta seal voodis veel teeb. Äratus on kell seitse ning väidetavalt ei ole raske (mind ennast sel ajal tavaliselt kodus enam ei ole).

See on aastatega nihkunud. Üle-eelmisel aastal õnnestus veel 10-st magama suunata, eelmisel aastal nihkus 23 peale ja sel aastal on siis nii.

Vaheaegadel läheb oma graafikuga tõesti ka kummalisse tsüklisse, tavaliselt läheb magama kusagil 6 paiku hommikul ja siis ärkab 3-5 vahel pärastlõunal. Ma ei ole näinud põhjust seda piirata, sest lõppude lõpuks – mis see minu asi on. Kui on mingi teema, et on vaja kusagile minna, siis annan teada, et on vaja olla valmis see ja too kell ning oma asi, kuidas üles saab. Siiani olulisi probleeme pole olnud. Vaheaja lõpu poole püüab ise natuke graafikut jälle tagasi sättida, aga tüüpiliselt esimesel vaheajajärgsel päeval läheb kooli ikkagi mingi 4-tunnise une järel.

Ma olen aru saanud, et talle meeldib unisena kooli minna, sest ta ütleb, et siis tal on kergem üle elada koolitunde, mis on talle igavad ja tüütud. Minule on see arusaamatu, sest mul endal on unise peaga väga raske mingeid kohustusi täita, aga tuleb arvestada, et inimesed on erinevad ja kõik pole sellised nagu mina. Samas õppeedukus on hea, enamus hindeid on viied, sekka mõned neljad. Kodus õpib vähe, tean, et tal on kuulmismälu ja seega ilmselt ka unise peaga ta kuidagi midagi kuulab seal ikkagi kaasa. Vahel magab pärastlõunati.

Üldiselt tunnen kergendust, et ma enam ei pea selle magamise teemaga tegelema, sest väiksest peale oli sellega pidev probleem – kuidas saada laps magama, toas ei maganud päeval silmatäitki, kuidas tulla toime uinakujärgse paha tujuga, kuidas saada õhtul õigel ajal magama, kuidas saada üldse laps oma voodisse magama, ilma et peaks ise ka seal samas kohe magama jääma. Ka päevauned lõpetas juba enne kolmeaastaseks saamist ära. Praegu näen, et tal on küll mingi kummaline ja ebastandardne süsteem, aga tundub, et talle sobib ja saab hakkama.

Vabanda, aga see kiri on kõige ehtsam näide vanemast, kes jätab oma lapse hooletusse, sest temaga “maade jagamine” on väsitav.
Enne 16 eluaastat ei tee teismelised mingeid eriliselt analüüsitud otsuseid ja sellepärast ongi neil vanemad, kellel on elukogemus ja kohustus lapse tervist kaitsta. Võib leida mitmeid vabandusi, miks seda mitte teha: küll on laps väga küps ja iseseisev ja mõistlik, minuga ei juhtunud ka midagi ja minu tuttav ei maganud noorena üldse stiilis jne jne
Muidugi kasvab üles igasugu kasvukeskkonnas lapsi ja noor organism silub ära ning kannatab välja ka äärmuslikumad olud, aga millegi arvelt. Siiski on kurvastav ja vahel arusaamatu, et vanemad ei pea millekski kingiks saadud terveid lapsi ja neid meelega sandistavad.
Piisab 9 klassi haridusest, et lugeda teisteea unereziimi vajalikkusest aju arenemiseks.
Kahju lapsest.

+5
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 20.01 12:37; 23.01 22:12; 24.01 17:42; 24.01 19:55;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 51 )


Esileht Koolilaps Teismeliste vanematele