Teema: Teiste inimeste kehakeele, pilkude, silmavaate jms lugemine

Kui ringi vaatad, siis üks suur valetamine ja petmine käib. Igaüks üritab midagi müüa. Isegi peaminister lubab, et kui tema võimule jääb, siis Eesti jääb. Mis jutt see selline on!  Inimene võib kõike rääkida, igasugu teatrit tehakse. Kehakeel ei tõlgenda, ei viitsi teiste probleemidega tegeleda. Pätte on nii palju, et süda läheb pahaks. Valetavad inimesed tõstan kõrvale, vaatan neid tühja pilguga, “surnud” inimesed. Inimene võib ka haiguse tõttu käituda eriliselt. Ja kui palju valetatakse arsti külastades, ennast ei muudeta, ikka arst süüdi!

#4129719:

narkootikume

Küsid, kas narkootikume oled tarvitanud, eestlane vastab alati, ei. Lükkad must-valge paberi nina alla, Näete, siin on teie testi tulemus,  positiivne tulemus. Ja ta siis ka ei tunnista,  see on eksitus, see on kellegi teise vastus, see peab olema eksitus jne. jne. Hakkab üks musta valgeks rääkimine. Eestlaste puhul usun vereanalüüsi vastust ja kompuuteruuringut. Muu jutt on õhk ja essuhaisujuttu on palju.

#4129728:

Kommentaarist on juba teavitatud

Närvid haiged või midagi tõsisemat? Väga arukas ja hea teemaalgatus üle pika aja!

#4129775:

Elu on näidanud, et pilk võib petta, aga sisetunne mitte kunagi. Kui inimesega koos olles on tunne, et kõik pole nii, kui paistab, siis selgub varem või hiljem, et nii ongi…

Hea lugu, Googelda: Ema uus prints seksib koduseinte vahel ka lastega.  Koledad lood need meie maa lood!
“PIMEDAD” EMAD: Naised ei usu oma tütarde juttu ahistavast ja ähvardavast kasuisast 

#4129788:

Need on tõepoolest kohutavad lood. Miks arvad, et need mehed on “kurjategija pilguga” või naised sisetunnet kuulasid? Mõlemad on meeleheitest pimedad.

Ei suuda sedagi näha, mis oma koduseinte sees toimub, mis pilgu analüüsist siin üldse rääkida.

#4129795:

Miks sa laiendad antud tegusid kogu nais- ja meessoole?

Miks analüüsida teisi, kui meie endi koduseinte vahel elavad pätid. Mis pilku või analüüsi vaja läheb , kui me ei tea isegi seda mitte, kes me ise oleme või kellega koos aega veedame. Ja see endale valetamine ja kiusatused, näed juba kehakaalust ära. Ülekaal on valetamine iseendale.

Üldiselt tabab ikka ära mingi kalgi näoilme, vilavad silmad, halvasti varjatud ärrituse jne. Tavaliselt on neid signaale mitu, mida ise ei teadvusta, see ongi see sisetunne, mis märku annab.

Kui ajakirjanduses mingite retside kohtuprotsessi kajastatakse, siis üldjuhul sa ei peaks neid pildi järgi raamatukoguhoidjaks või muuseumitöötajaks.

Silmade kissitamine võib tähendada, et miski ei meeldi nt.

#4129831:

Enamus inimesi mängib iga päev kümneid kordi. Õpilased õpivad koolis tegematähelepanelikku nägu, kuigi suur osa neist mõtleb taevas teab millest. Emad naeratlevad ja õrnutsevad oma lastega öösel või hommikul, kuigi tahaks kõik kuradile saata ja MAGADA. Naised ütlevad “oh ei ole hullu, kallis”, kui mees unustab teist korda järjest ära ainsa perekohustuse, mis tal selleks päevaks oli. Näiteks keemilisest mantlid ära tuua. Mehed ütlevad küsimuse peale, et kuidas see kleit meeldib “väga kena oled, armas”, ise mõeldes ainult, et kumb jalkas võidab – Brasiilia või Hispaania. Me näeratame ülemusele, kuigi tahaks tropid kõrva panna ja koju minna. Me küsime kohatud tuttavalt, et kuidas läheb, kuigi me ei taha midagi kuulda tema songast või sissekasvanud küüntest. Me teeme kaugelt sugulase haual pähe külma ja mõtliku näo, ise pika matusekõne ajal mõeldes, et nüüd koju minnes ei tohi unustada kapsast osta ning et loodetavasti õhtune komöödiafilm on hea. Me plaksutame teatris pärast etendust, ise mõeldes, et peateelane mängis eriti halvasti, teistega oli enamvähem.

100% tõde.

Ma olen ülitundlik inimene, millega kaasneb see, et ma märkan väiksemaidki detaile teiste juures. See ei tähenda absoluutselt, et ma valede inimeste otsa ei satuks.

Lihtsalt foto vaatamine ei ütle mulle suurt midagi, selle põhjal võib ainult oletusi teha ja omistada isikule tundmuse järgi mingisuguseid omadusi, nt kas ta paistab sõbralik. Selle abil saab lihtsalt eelarvamusi luua.

Erinevaid märke hakkan ma alles siis tähele panema, kui ma näen inimest ihusilmaga. Siis ma vaatan, kas, millal, mida ja kuidas ta ütleb, missugust sõnavalikut ta kasutab, milline on tema hääletoon, kehahoiak, liigutused, reaktsioonid ja emotsioonid; kuidas, kuhu, kui pikalt ta vaatab jne. Panen mingite pusletükkide abil kokku, kellega on tegu ning hakkan tema käitumist ja vastuseid ennustama. See kõik toimub automaatselt ja ma ei teadvusta endale, et ma inimesi skaneerin. Ma ei saa sugugi alati korrektset pilti ette, sest palju sõltub sellest, kui tihti/kaua on mul võimalik inimesega koos viibida. Kõige keerulisem on näha nende mustreid, kes valdavad kõrgel tasemel manipuleerimist ja kellel valed tulevad nipsust. Selleks peab inimest juba rohkem tundma, et midagi tuvastama hakata. Lihtsamate, tavaliste inimeste olemus tuleb üsna kiiresti välja.

#4129876:

Erinevaid märke hakkan ma alles siis tähele panema, kui ma näen inimest ihusilmaga. Siis ma vaatan, kas, millal, mida ja kuidas ta ütleb, missugust sõnavalikut ta kasutab, milline on tema hääletoon, kehahoiak, liigutused, reaktsioonid ja emotsioonid; kuidas, kuhu, kui pikalt ta vaatab jne. Panen mingite pusletükkide abil kokku, kellega on tegu ning hakkan tema käitumist ja vastuseid ennustama.

Vaat sellisest oskusest ma puudust tunnengi. Ma võin teoreetiliselt meelde jätta selle, et näiteks suu puudutamine või üles vaatamine tähendab valetamist, aga ma kuidagi ei suuda vestluse ajal neid liigutusi piisavalt skaneerida, analüüsida ja samal ajal normaalset vestlust üleval hoida 😀  Ja isegi kui proovin, siis hakkan samal ajal endas juba kahtlema, et kas see ikka on nii nagu ma arvan, kuidas oleks õige reageerida ja kuna see kõik tekitab segadust, siis selleks et adekvaatset vestlust pidada, siis lülitan ennast selles osas nagu välja hoopis 🙁

#4129917:

#4129903:

Siis ma vaatan, kas, millal, mida ja kuidas ta ütleb, missugust sõnavalikut ta kasutab, milline on tema hääletoon, kehahoiak, liigutused, reaktsioonid ja emotsioonid; kuidas, kuhu, kui pikalt ta vaatab jne.

Ja tema mõtleb, et mida see loll jõllitab. Mingi taskupsühholoog vist.

Ma soovitaksin tunnetada tervikut, aga mitte pingsalt jälgida, kui kaua ta vaatab külmkappi võrreldes lillevaasiga või kuhu ta kinganinad on suunatud või kas ta kummardub ettepoole või mille peale noogutab. Need žestid-poosid-silmavaated kõik on õpitavad ja targal inimesel on väga lihtne selliseid “ma näen inimesi läbi” tüüpe ninapidi vedada.

Kui ei oleks neid selliseid isehakanud inimestetundjaid ülilihtne oma häält, kõnemaneeri ja kehakeelt jms muutes petta, siis poleks suurepäraseid rahvajuhte, supertasemel müügimehi, rahustavaid psühhoterapeute, austatud vaimulikke, karismaatilisi seminaril esinejaid, austusttekitavaid firmajuhte, ülimeeldivaid arste, südamlikke ülemusi, pärast kolmetunnist kontserti fännidele autogrammide andmist nautivaid artiste, lohutavaid matusetalitajaid jne. Ja kindlasti poleks ühtki usutavat rolli mitte ühegi näitleja esituses. Nad kõik on süstemaatiliselt tegelenud sellega, kuidas vestelda, kuidas kuulata, kus oma käsi hoida ja kuhu vaadata ning mis hääletooniga mida rääkida.

Aga näe – me kõik oleme suutelised ära petma teisi inimesi. See on ammu teada, et ära petta võid kas mõnda inimest kogu aeg või kõiki inimesi mõnda aega. Alati. Agamitte kunagi kõiki in9mesi kogu aeg. Ja seda mitte seepärast, et teised näeksid omandatud käitumisoskused või teeskluse läbi. Ei. Seepärast, et roll läheb meelest ära.

Ma arvan, et inimesi jälgitakse siis, kui. Nad ei tea, mitte avalikult. Meie, kes loeme inimesi nagu raamatut ja hindame kaane alusel õigesti, on vähe.

#4129917:

#4129903:

Siis ma vaatan, kas, millal, mida ja kuidas ta ütleb, missugust sõnavalikut ta kasutab, milline on tema hääletoon, kehahoiak, liigutused, reaktsioonid ja emotsioonid; kuidas, kuhu, kui pikalt ta vaatab jne.

Ja tema mõtleb, et mida see loll jõllitab. Mingi taskupsühholoog vist.

Ma soovitaksin tunnetada tervikut, aga mitte pingsalt jälgida, kui kaua ta vaatab külmkappi võrreldes lillevaasiga või kuhu ta kinganinad on suunatud või kas ta kummardub ettepoole või mille peale noogutab. Need žestid-poosid-silmavaated kõik on õpitavad ja targal inimesel on väga lihtne selliseid “ma näen inimesi läbi” tüüpe ninapidi vedada.

Kole lugu küll, kui loetakse valikuliselt ja mitte tähelepanuga. See hõlmab ka seda, et lugeja saab aru, mis on kommentaari põhiidee.

Ma alustasin oma lauset sellega, et olen ülitundlik inimene. Kuidas me infot tavapärasest erinevalt töötleme, saab igaüks huvi korral ise uurida, see pole hetkel teema. Ma märkan asju nii kiiresti, et ma ei pea selleks kedagi jõllitama. Ja nagu ma veel ütlesin, pole analüüs teadlik. See ei sõltu minu tahtmisest.

Minu jutu mõte oli selles, et isegi minusugune, kes tajub ka vaevumärgatavaid nüansse, ei suuda alati adekvaatset pilti inimesest kokku panna. Ma ei leia, et keskmine inimene peaks suutma kõiki läbi näha ja arvama, et vastasel juhul on temaga midagi valesti. Normaalne ongi keskenduda olulisele, mitte konstantselt analüüsida detaile.

#4129957:

Neid, kes arvavad, et kaane järgi suudavad raamatu üle otsustada ja veel õigesti, on tõesti õnneks vähe. Enamikul siiski on säilinud mingi enesekriitika.

Oh jumal, ma juba 15a tagasi läksin inimestega tülli, kui oma arvamust avaldasin. Hiljem tuli alati välja, et mul oli õigus. See oskus pole kusagile kadunud. Kui inimene on seest mäda, siis miski hoiatab (instinkt vms) eelpool on ka sellest instinktist räägitud. Näiteks sinusugused kriitikud ongi just need, kes mu näidet kinnitavad.

#4130013:

Eneseveenmise oskus on sul hea. Kahjuks ei ole seni eriti usutav. Selle usutavuse osas võiksid natuke mõtiskleda ja peegli ees harjutada. Isegi kui sa oled nii pagana tundlik, siis tark ja emotsionaalselt haritud ning tundlik inimene ei tee ei anonüümses ega isikustatud seltskonnas mitte iialgi etteastet oma IQst, EQst, läbinägelikkusest, inimestetundmisest, kasvõi maalikunsti või seente tundmise oskusest ega esitle seda oma superpowerina. See on naeruväärne.
PS enesekriitik ei peaks su leksikonis olema negatiivne sõna.

Mina ei pea usutav olema. Ma ei pea midagi tõestama.