Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teistega arvestamine (söögiteema)

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 174 )

Teema: Teistega arvestamine (söögiteema)

Postitas:
Kägu

Kas olete kokku puutunud inimestega, kes ei oska teistega toidujagamisel arvestada? Näiteks kuskil peolauas, matkal vm. Ütleme, et on kausike midagi ja sööjaid mitu, siis keegi tõstab omale rahumeeles mitu korda, enne kui kausi edasi annab ja viimased peavad siis mingi tilgaga (kui üldse!) leppima.

Ma varem ei pööranud sellele väga tähelepanu, sest mind on õpetataud ikka teistega jagama, aga nüüd töötan kollektiivis, kus on kombeks teha nö. üks ühine lõunasöök, mis siis läheb jagamisele (meid osakonnas 8 inimest).
Olen tähele panema hakanud, et on paar inimest (eri soost), kes võtma hakates ei tee mingitki loogilist visuaalset järeldust, kui palju on toitu ja kui palju sööjaid. Toitu katume teha ikka enam-vähem täpselt, aga kui osa võtjaid ei taha teistega arvestada, siis juhtub, et viimased saavad väga vähe või jäävad üldse ilma. Olgu öeldud, et söömas käime kõik koos, mitte nii, et mõni tuleb 2h hiljem ja imestab, et miks kõik otsasa (ka siis jätaks mina isiklikult ühe portsu alles). Ütlen samuti, et ma ei nuta enda pärast – mul on nagunii eridieet ja enamus ajast söön oma kaasavõetud toitu.
Selline sigatsemine ja ahnitsemine on lihtsalt silma jäänud ja kuna töökollektiivist sain esimesed ristsed, olen ka mujal olengutel vaikselt piiluma hakanud ning saanud kinnitust, et tõesti – ongi niisuguseid inimesi, kes ei arvesta teistega.

Kuidas niisugusele asjale tähelepanu juhtida? Väga ebamugav on vaadata ja üldiselt on teada, et inimesed ei ole väga söakad märkuseid tegema (ma ise ka). Raha aga kogume kõik võrdselt (tööl siis) ja oleks aus, kui kõik saaks söönuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui sul on niikuinii eridieet ja sa iial neid asju ei söö, ole vait ning lase asjaomastel isikutel ise otsustada, kuidas ja kas mida öelda. Nad pole ju suhtlemispuudega inimesed vist.

Nagu mingi vegan kukuks ülejäänuid pika tiraadiga õpetama, kuidas lambaribisid jagama peab. Mis see sinu asi on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle jäi arusaamatuks, et teil jääb tööl igapäevaselt keegi söömata, aga raha on maksnud, kuna keegi teine tõstab liiga suure portsu? Mis need siis siiani teinud on, kes portsuta on jäänud? Vaikselt minema läinud? Kuidas on võimalik, et juba pärast esimest sellist juhtumit reegleid paika ei panda? Näiteks et keegi tõstab kõigile võrdsed portsud valmis vms?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle jäi arusaamatuks, et teil jääb tööl igapäevaselt keegi söömata, aga raha on maksnud, kuna keegi teine tõstab liiga suure portsu? Mis need siis siiani teinud on, kes portsuta on jäänud? Vaikselt minema läinud? Kuidas on võimalik, et juba pärast esimest sellist juhtumit reegleid paika ei panda? Näiteks et keegi tõstab kõigile võrdsed portsud valmis vms?

Tehakse pott/ pann/ pada – mis iganes, toitu valmis ja inimesed tulevad võtma. Paraku on selliseid, kes ei kujuta ette, et on veel teisigi, kes söömata. Miks keegi midagi ei tee – ei tea, aga kui panid tähele, siis kirjutan, et “nüüd töötan…”, mis tähendab, et olen suhteliselt uus inimene kollektiivis ja varasemaid asju ei tea.
Mis puutub esimese käo halvustusse, siis küsiksin vastu – kas sina jätaksid ebaõiglusele viitamata? Näiteks suurem tuleb võtab väiksemalt midagi ära ja see on “mis see sinu asi on” ning igati ok? Jah, ma saan aru, miks meil mõnest inimgrupist lihtsalt üle astutakse – mis see küll teiste asi peaks olema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis puutub esimese käo halvustusse, siis küsiksin vastu – kas sina jätaksid ebaõiglusele viitamata?

Ei. Kui ma ise seda ei sööks, ma ei loeks ka seal kõrval suutäisi. Nosiks oma eridieeti kuskil lauanurgas.

KUI ma aga ise oleksin ka nö osa “ühispotist”, siis muidugi ütleksin seal ja kohe ja kuuldavalt, et sellest potist peab peale sinu jaguma veel kolmele. Ütleksin neile, mitte ei kiruks perekoolis.

Kui sina oled seal nii uus ja nemad on enne sind aastaid saanud sellega hakkama, ju siis saad millestki valesti aru. Keegi ei lasknud ju ennast 15 aastat kolm korda aastas söögiga ahistada, et sina peaksid nüüd ilmuma, üleni valges ja korda looma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

olen küll tähele pannud, ja see komme algab kodust.

võiks ju eeldada, et üksikud lapsed ei oska teistega arvestada, aga mul on just vastupidine näide paljulapselisest perest lapsega, kes sõna otseses mõttes kühveldab kõik üksinda sisse, kiiruse peale, võimalikult palju korraga, vahet pole, et 3 (mitte üks) inimest jäävad täiesti ilma söögita. kuna tegemist juba suure koolilapsega, on kuidagi imelik juba pidevalt öelda, et palun arvesta teistega ka. ilmselt käib neil kodus laste vahel täielik võidusöömine ja võidukrabamine. muud moodi ma ei saa aru, kuidas saab üks laps nii ebaviisakas olla. tegemist ei ole kaugeltki vaese perega, aga ema peab koguaeg mingeid imedieete, ilmselt sellepärast ei osta koju toiduaineid, mida lapsed tegelikult vajavad.

õnneks pole mul tutvuskonnas täiskasvanuid, kes teistega ei arvesta, küll aga on tõesti üks eksemplar, kes kühveldab taldrikusse külas ainult head ja paremat (korjab välja kõik krevetid, oliivid või võtab enamuse delikatesse, ülejäänutele las jääda kartulisalat). aga suhtun samuti nagu teemaalgataja, ma ei kavatse võidusöömist korraldada. inimeste piinlikkuse tundmine lähebki erineva koha pealt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole sellist asja näinud, sest lihtsalt ei puutu selliste matsidega kokku. Ka üksiklapsed minu tutvuskonnas ei ahnitse sedasi. Vastupidiselt, vaadatakse, et ikka kõik saaksid, kõigile jaguks. Kui tuleb n.ö. teine ring, siis ikka küsitakse enne teise tüki tõstmist üle, kas kõik on saanud.
Aga olen siit perekoolist lugenud – järelikult on selliseid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

küll aga on tõesti üks eksemplar, kes kühveldab taldrikusse külas ainult head ja paremat (korjab välja kõik krevetid, oliivid või võtab enamuse delikatesse, ülejäänutele las jääda kartulisalat).

sellisele mina küll ütleks ja kõva häälega. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast ja inimesest valiks kui teravalt on vaja, et kohale jõuaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kindlasti on selliseid. Noh kuna ma olen kolmelapselisest peret pärit, siis kippus küll vahel nii olema, et kui vanemad võrdseteks osadeks ei jaganud, siis läks meil lastel kiiruse peale ahnitsemiseks. Meenub, kuidas mingi olümpiavõitjast Aafrika sportlane selgitas, et miks ta nii kiiresti jookseb – meil oli palju lapsi ja rohkem süüa sai see, kes ruttu spurtida suutis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et sellises kollektiivis tuleks enne söömist kõige pealt öelda, et palun arvestagem üksteisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil oli kunagi kollektiivis selline tegelane. Tööl sünnipäevatähistamistel sõna otseses mõttes sõi nii palju, kui sisse mahtus (suur mees, mahtus palju) ja kui talle öeldi, et kuule, osad on veel käimata, jäta teistele ka, siis vastas, et teda ei huvita. Kui kontoris keegi pakkus kommi või küpsist vms näksimist, sõi rahumeeli kõik ära, mis temani jõudes alles oli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga ehk on siis toitu lihtlabaselt liiga vähe? Ei, tõsiselt, kui näiteks kollektiivis on täismehed, kes söövadki koguseliselt rohkem. Ahnitsemist õigeks ei pea ja viisakas inimene arvestab muidugi teistega, aga teisest küljest ei pea ka seda õigeks, et lõunal ei saa kõhtu korralikult täis süüa ja peab pidevalt kaalutlema, palju ma nüüd võtta tohin. Lihtsalt selline teine vaatenurk ka asjale 🙂.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Püha veis. Selgub, et ma olen selles mõttes erand. Pole eales sellist asja näinud, kogenud ega kuulnud, ju suhtlusringkonna vahe. On olnud kordi väljasõitudel kuskil, kui inimesed lihtsalt ei tea, palju kaaslasi on veel hommikul söömas käimata. Siis neile öeldakse ja kõik kena. Kindasti keegi asjaosaliselistest ei jäta ütlemata, see oleks ju ebaviisakas nii sööja kui ka veel mitte söönute suhtes. Nii ebaviisakaid tõesti ei tunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Njah, olen kohati sellega ise ka hädas, samuti kolleegidega. Ma olen taimetoitlane. Meil on kolleegidega, kokku 8 inimest, vahel ühisüritusi, kas suviti grillimisi kellelgi suvilas, ühiseid matkamisi jne. Kõik maksavad raha ja üks ostab siis süüa. Mina ostan endale (oma eraldi raha eest, andes samas raha ka ühiskassasse) grillvorstide asemele midagi mittelihast. Mul on seda lihtsam teha, kui lasta teistel endale osta. Ja siis üritusel hakkab pihta: las ma natuke maitsen, see näeb nii põnev välja. Viimane kord oligi, olin ostnud endale grilljuustu ja see maitsti viimase lõiguni ära, enne kui ma vahele jõudsin. Sõin siis leiba ja kurgisalatit, kui küsiti, et mis, kas ma dieedil. Siis ausalt öeldes küll kihvatas ning ütlesin, mis ma sellistest maitsmistest arvan. Tulemus: no-miks-sa-nüüd-niiviisi-ega-me-pahapärast. Ega ma arvagi, et pahapärast, lihtsalt mõtlematult…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siis tuleb teha nii, et ringi käima pandud mannerg jõuab kõige viimasena ahnitsejate kätte. Las nad siis üllatuvad.

Ei mõista, miks üksiklapse (see ju põhimõtteliselt pooled Eesti pered) teema sisse toodi, aga ammu teada, et pigem loomastuvad ja ei tunne piire millegi jagamisel suurpere lapsed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Njah, olen kohati sellega ise ka hädas, samuti kolleegidega. Ma olen taimetoitlane. Meil on kolleegidega, kokku 8 inimest, vahel ühisüritusi, kas suviti grillimisi kellelgi suvilas, ühiseid matkamisi jne. Kõik maksavad raha ja üks ostab siis süüa. Mina ostan endale (oma eraldi raha eest, andes samas raha ka ühiskassasse) grillvorstide asemele midagi mittelihast. Mul on seda lihtsam teha, kui lasta teistel endale osta. Ja siis üritusel hakkab pihta: las ma natuke maitsen, see näeb nii põnev välja. Viimane kord oligi, olin ostnud endale grilljuustu ja see maitsti viimase lõiguni ära, enne kui ma vahele jõudsin. Sõin siis leiba ja kurgisalatit, kui küsiti, et mis, kas ma dieedil. Siis ausalt öeldes küll kihvatas ning ütlesin, mis ma sellistest maitsmistest arvan. Tulemus: no-miks-sa-nüüd-niiviisi-ega-me-pahapärast. Ega ma arvagi, et pahapärast, lihtsalt mõtlematult…

See on ju elementaarne. Kui sa sööd midagi, millest sa tead, et see on teistele ahvatlev, sa võtad seda rohkem kaasa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga ehk on siis toitu lihtlabaselt liiga vähe? Ei, tõsiselt, kui näiteks kollektiivis on täismehed, kes söövadki koguseliselt rohkem. Ahnitsemist õigeks ei pea ja viisakas inimene arvestab muidugi teistega, aga teisest küljest ei pea ka seda õigeks, et lõunal ei saa kõhtu korralikult täis süüa ja peab pidevalt kaalutlema, palju ma nüüd võtta tohin. Lihtsalt selline teine vaatenurk ka asjale 🙂.

Loomulikult on vähe, kui osa ilma jäävad, aga see ei vabanda taldriku täis kühveldamist, kui on näha, et toitu on vähe. Enamasti teevad nii inimesed, kes on äärmised koonrid või näljarotid, neid nagunii ei huvita, mis teised neist mõtlevad, peeasi, et saab tasuta. Koonrid ilmselt kujutavad veel ette, et teised kadestavad neid nende suurepärase majandamisoskuse pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selliseid kahjuks on. Mul ühel tuttaval on mees, kes sööb kodus kõik ära naisega arvestamata. Ise poes ei käi ja nö perele süüa ei tee, aga mis tehtud, selle pistab pintslisse.
Samuti käivad mulle ühissöömistel närvidele sellised justkui näljalaudast lahti lastud täiskasvanud, kes laovad taldriku korraga ABSOLUUTSELT kõike (omavahel sobimatut) ääreni täis. Nagu oleks hirm ilma jääda (ei ole napid kogused). Pasta, kartulipuder, kala, liha – kõik hunnikusse. Nagu sead. Kodune kasvatus puudub täielikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei mõista, miks üksiklapse (see ju põhimõtteliselt pooled Eesti pered) teema sisse toodi, aga ammu teada, et pigem loomastuvad ja ei tunne piire millegi jagamisel suurpere lapsed.

Ei ole selline asi midagi “ammu teada”. Olen üsna kindel, et siin ei ole mingeid seoseid pere suuruse ega laste arvuga, vaid konkreetse inimese olemuse ja tema pere harjumuste/kommete/suhtumistega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas olete kokku puutunud inimestega, kes ei oska teistega toidujagamisel arvestada? Näiteks kuskil peolauas, matkal vm. Ütleme, et on kausike midagi ja sööjaid mitu, siis keegi tõstab omale rahumeeles mitu korda, enne kui kausi edasi annab ja viimased peavad siis mingi tilgaga (kui üldse!) leppima.

Ma varem ei pööranud sellele väga tähelepanu, sest mind on õpetataud ikka teistega jagama, aga nüüd töötan kollektiivis, kus on kombeks teha nö. üks ühine lõunasöök, mis siis läheb jagamisele (meid osakonnas 8 inimest).

Olen tähele panema hakanud, et on paar inimest (eri soost), kes võtma hakates ei tee mingitki loogilist visuaalset järeldust, kui palju on toitu ja kui palju sööjaid. Toitu katume teha ikka enam-vähem täpselt, aga kui osa võtjaid ei taha teistega arvestada, siis juhtub, et viimased saavad väga vähe või jäävad üldse ilma. Olgu öeldud, et söömas käime kõik koos, mitte nii, et mõni tuleb 2h hiljem ja imestab, et miks kõik otsasa (ka siis jätaks mina isiklikult ühe portsu alles). Ütlen samuti, et ma ei nuta enda pärast – mul on nagunii eridieet ja enamus ajast söön oma kaasavõetud toitu.

Selline sigatsemine ja ahnitsemine on lihtsalt silma jäänud ja kuna töökollektiivist sain esimesed ristsed, olen ka mujal olengutel vaikselt piiluma hakanud ning saanud kinnitust, et tõesti – ongi niisuguseid inimesi, kes ei arvesta teistega.

Kuidas niisugusele asjale tähelepanu juhtida? Väga ebamugav on vaadata ja üldiselt on teada, et inimesed ei ole väga söakad märkuseid tegema (ma ise ka). Raha aga kogume kõik võrdselt (tööl siis) ja oleks aus, kui kõik saaks söönuks.

Sellise asja vihjamiseks on ühene võimalus. Kui suppi on 4 liitrit ja on 8 inimest, tuleb ENNE öelda ,et igaühele on mõeldud 2 kulbitäit. Minu meelest käitub inimene väga alatult, kui ENNE ei räägi, aga PÄRAST susiseb mööda erinevaid seltskondi taha, et vaadake millised NEED on. See on puhas tagarääkimine ja enda paremana tundmine. Vat mina nii ei tee. Aga kas sa ikka märkad, kui tegelikult teed. Selles asi ongi, et nood, kes teevad ei märka. Ja mida kiiremini otseselt ja üheselt mõistetavalt rahulikult neile seda öelda, seda kiiremini asi laheneb. Milleks oodata, kuni olid mürki nii täis, et ei suuda nähvamisest hoiduda. Ja siis sind ei võta mitte keegi tõsiselt, sest sõnad on mürki täis. Tuleb öelda KOHE kui asi tuleb üles. Aga sina valid enda mürgitamise ja alatu tagarääkimise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tuleb öelda KOHE kui asi tuleb üles.

No selle ütlemisega on ka nii ja naa. Mina olen öelnud ja saanud vägagi turtsuvaid reaktsioone. Kui inimesel ikka ei ole kultuuri, siis tal ei ole ja aitavad vaid reeglid. Antud juhul siis mõõdabki keegi supi välja piltlikult öeldes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Loomulikult on vähe, kui osa ilma jäävad, aga see ei vabanda taldriku täis kühveldamist, kui on näha, et toitu on vähe.

Aga miks siis on vähe? Tehku/tellitagu siis normaalne kogus toitu vastavalt inimeste hulgale. NB! Ma jätkuvalt ei õigusta ahnitsemist, oleksin ise ilmselt taolises olukorras pigem see ilmajääja ja loobuja. Aga miks ei või siis ollagi sööki natuke rohkem, et ei tekiks pidevalt seda teemaalgataja poolt kirjeldatud olukorda. Saan aru, et see on igapäevane teema, järelikult on toidu kogus konkreetse kollektiivi jaoks liiga väike.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et sellises kollektiivis tuleks enne söömist kõige pealt öelda, et palun arvestagem üksteisega.

Ma usun, et seda on tehtud, aga kaua sa räägid kurtidele kõrvadele? Minu otsene (töö)lauanaaber on ka asja maininud ja isegi öelnud, aga paljuvõtja on naeratades vastanud suht ohuheinoliku vastuse, et “kes ees, see mees!”. Veel kord – meil on osakonnas kindel lõunaaeg, mis tähendab, et keegi pole teisest rohkem “ees”.

Mainisin, et olen (ebaviisakalt) hakanud ka mujal seltskonnas sellist käitumist vaatama ja pean tõdema, et ongi selliseid, kes teistega ei arvesta. Viimane kord oli üks sünnipäev, kus magusalauas pakkus ema lapsele torti sõnadega “panen sulle selle shokolaadiga ilusa tüki, see on ainuke”. mina ise ei oleks nii pakkunud/ teinud, aga ju selles peres normaalne (meil jäeti pigem kõige ilusam/ suurem/ huvitavam tükk sünnipäevalapsele).

On hea meel tödeda, et ma pole siiski ainukese “vanaaegse” kasvatusega, st. jagamine ja arvestamine on normaalne. Ma lihtsalt tunnen ebamugavust, kui näen taolist mõne jaoks mõttetut ebaõiglust, ja kuna üks kägu siin tahab hirmsasti nokkida mu dieedi ja “söö oma nodi ning ole teiste koha pealt vait” kohta, siis palun ka temal lugeda teemaalgatust, kus kirjutan, et “mul on nagunii eridieet ja enamus ajast söön oma kaasavõetud toitu….”, mis tähendabki, et suurema osa söögikordadest, aga mitte KOGU AEG. Erinevus kirjutatul ja vägisi tõlkijal – vahetevahel söön ikkagi koos kollektiiviga, kui minu organismile see toit on sobilik (ei ole su vihatud vegan – olen elundipuuduliku eripäraga). Päris ilma pole siiani jäänud, küll aga üsna nudi portsuga pidanud leppima.
See selleks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui üksiklastest rääkida, siis lapsepõlves ma alati imestasin, kui üksiklapsi külastasin. Neil vedelesid kommid ja küpsised kausis ning üksiklapsel puudus igasugune huvi nende vastu. Jagas õnneliku näoga. Meil mitme lapsega peres püsisid need kõige rohkem viis minutit peale kaussi valamist. Isegi kui ei tahtnud, pidi ära krababa, sest pärast enam ei olnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga ehk on siis toitu lihtlabaselt liiga vähe? Ei, tõsiselt, kui näiteks kollektiivis on täismehed, kes söövadki koguseliselt rohkem. Ahnitsemist õigeks ei pea ja viisakas inimene arvestab muidugi teistega, aga teisest küljest ei pea ka seda õigeks, et lõunal ei saa kõhtu korralikult täis süüa ja peab pidevalt kaalutlema, palju ma nüüd võtta tohin. Lihtsalt selline teine vaatenurk ka asjale 🙂.

Meil on umbes pooleks mehi-naisi. Kogus, mis tehakse, pole tõesti selline “kodune ports”, aga on piisav, et kõht täis saada. Pealegi pole keelatud ise endale lisa/ juurde osta/ tuua.
Kui võrrelda valmistoitude pakke (no näiteks mõned valmissupid, liha-kaste-aedvili karbid, wrapid vm), siis on meie “pott” arvestatud kindlalt suurema kogusega, silmas pidades just meessugu (kuigi füüsilist tööd pole, st energiakulu on üsna olematu). “Tükikaup” ehk kotletid, shnitslid, liharullid jne on muidugi arvulised. Selle viimasega suudetakse arvestada, paraku suppide, hautiste, putrude, pastade, pajaroogade jne.-ga mitte.

Ei, küsimus ei ole kindlasti tehtud koguses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei mõista, miks üksiklapse (see ju põhimõtteliselt pooled Eesti pered) teema sisse toodi, aga ammu teada, et pigem loomastuvad ja ei tunne piire millegi jagamisel suurpere lapsed.

Väga inetult öeldud! Meie pere 4 last jagavad kõik pea millimeetri järgi omavahel ja tihti arvestavad ka täiskasvanutega, isegi kui on öeldud, et ei ole tarvis (maiustuste puhul). Nad jäävad ise parem ilma või lepivad vähemaga, aga vaatavad hoolega, et teised saaksid.

Meil on vahel jäänud külmkappi seisma 1-3 jäätist, mida nad ei ole osanud ise jagada ja siis need lihtsalt seisavad. Tavaliselt sel puhul ma teen neile ettepaneku, et arutavad omavahel, kes on see, kes on valmis täielikult loobuma teiste heaks. Ja alati leidub keegi, kes ütleb, et võtku teised, ma võin praegu vahele jätta!

Jagamisoskus ei olene perekonna suurusest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

et “mul on nagunii eridieet ja enamus ajast söön oma kaasavõetud toitu….”, mis tähendabki, et suurema osa söögikordadest, aga mitte KOGU AEG. Erinevus kirjutatul ja vägisi tõlkijal – vahetevahel söön ikkagi koos kollektiiviga, kui minu organismile see toit on sobilik (ei ole su vihatud vegan – olen elundipuuduliku eripäraga). Päris ilma pole siiani jäänud, küll aga üsna nudi portsuga pidanud leppima.

Ma jään ikka enda juurde, et kui miski segab, tee suu lahti ja ütle.

Muide, mina olen vegan, seega ma ei vihka veganeid 🙂 Ja sind ka mitte, küll aga eriti ei mõista inimesi, kes ei suuda öelda, kui näevad ebaõiglust. Kui näed ebaõiglust, astu välja! Aga ei, seda julgust sul pole..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga inetult öeldud! Meie pere 4 last jagavad kõik pea millimeetri järgi omavahel ja tihti arvestavad ka täiskasvanutega, isegi kui on öeldud, et ei ole tarvis (maiustuste puhul). Nad jäävad ise parem ilma või lepivad vähemaga, aga vaatavad hoolega, et teised saaksid.

See on jälle teistpidi äärmus! Mul oli töökaaslane suurest ja suhtelisest vaesest perest pärit ja see oli ikka päris haige, kuidas ta iga asja kaalus ja mõõtis ja poolitas, et kõik ikka aus oleks ja jumala eest, keegi rohkem ei saaks kui tema. Arvete jagamisel poolitas iga sendi ka ära, teised lõid käega, kui kellelgi tuli paarkümmend senti rohkem maksta, tema polnud sellega ealeski nõus – kõik maksku ikka TÄPSELT võrdselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks te lihtsalt ei korralda ümber? Mina küll ei lepiks sellega, et ma lõunasöögist ilma jään. Teekski ettepaneku, et toitu tuleb kas rohkem teha või hakkaks ise kodust süüa kaasa võtma/ostaks kohvikust toitu, mitte ei ühineks mingi ühispajaga. Maksad, aga süüa ei saa ja kõht jääb ka tühjaks.

Teemaalgataja kirjeldatut aga olen oma tutvusringkonnas täheldanud küll. Mul on üks sõbranna, kes on vaesemast perest pärit ja kooner ka (laeb ekstra tööl telefoni, et mitte kodus elektrit kulutada jne – ühesõnaga konkreetne kooner). Kallimaid asju ta endale ise osta ei raatsi ja kui kuskil lauas pakutakse, siis ta laob ka oma taldriku delikatesse ja kallimaid suupisteid täis, arvestamata kas teistele ka midagi jääb. Lisaks on ta ka nagu näljas hoitud, kui tellida nt kamba peale ühine snäkivaagen kohvikus, siis ta hakkab helikiirusel kõike sealt endale kahmama, nii et tõesti hakkad ise ka kõrval endale kohe vaagnalt taldrikule asju ümber tõstma, et ise ka midagi saaks.

Selle sama sõbranna puhul on mul veel see asi ka, et lihatooteid ja mõndasid asju veel ta ei söö, seega kui lauas on näiteks täidetud mune, siis ta lihtsalt laob pool munataldrikut endale, sest “ta ju ei söö muud”. Ok, saan aru, et tahad ka kõhtu täis saada, aga elementaarne viisakus võiks ikkagi olla ja arvestada sellega, et teised ehk tahaksid ka neid asju proovida, mida tema endale ette kühveldab. Mina küll isiklikult võõrustajana olen alati arvestanud toite tehes/tellides temaga ekstra eraldi, et oleks ka midagi sellist, mida tema sööb, aga üldiselt mina isiklikult käitun nii, et kui lauas on toidud, mida ma ei söö, siis ma pigem söön vähem kui et võtan ja söön midagi, mis mulle maitseb, niimoodi ära, et teistele üldse ei jää.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas olete kokku puutunud inimestega, kes ei oska teistega toidujagamisel arvestada? Näiteks kuskil peolauas, matkal vm. Ütleme, et on kausike midagi ja sööjaid mitu, siis keegi tõstab omale rahumeeles mitu korda, enne kui kausi edasi annab ja viimased peavad siis mingi tilgaga (kui üldse!) leppima.

Ma varem ei pööranud sellele väga tähelepanu, sest mind on õpetataud ikka teistega jagama, aga nüüd töötan kollektiivis, kus on kombeks teha nö. üks ühine lõunasöök, mis siis läheb jagamisele (meid osakonnas 8 inimest).

Olen tähele panema hakanud, et on paar inimest (eri soost), kes võtma hakates ei tee mingitki loogilist visuaalset järeldust, kui palju on toitu ja kui palju sööjaid. Toitu katume teha ikka enam-vähem täpselt, aga kui osa võtjaid ei taha teistega arvestada, siis juhtub, et viimased saavad väga vähe või jäävad üldse ilma. Olgu öeldud, et söömas käime kõik koos, mitte nii, et mõni tuleb 2h hiljem ja imestab, et miks kõik otsasa (ka siis jätaks mina isiklikult ühe portsu alles). Ütlen samuti, et ma ei nuta enda pärast – mul on nagunii eridieet ja enamus ajast söön oma kaasavõetud toitu.

Selline sigatsemine ja ahnitsemine on lihtsalt silma jäänud ja kuna töökollektiivist sain esimesed ristsed, olen ka mujal olengutel vaikselt piiluma hakanud ning saanud kinnitust, et tõesti – ongi niisuguseid inimesi, kes ei arvesta teistega.

Kuidas niisugusele asjale tähelepanu juhtida? Väga ebamugav on vaadata ja üldiselt on teada, et inimesed ei ole väga söakad märkuseid tegema (ma ise ka). Raha aga kogume kõik võrdselt (tööl siis) ja oleks aus, kui kõik saaks söönuks.

Tuleks juba söömist alustades valjul häälel öelda, et tähelepanu, tähelepanu, arvestame, et seda sööki peab jätkuma 6 inimesele, jagage vennalikult.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 174 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teistega arvestamine (söögiteema)