Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teistega arvestamine (söögiteema)

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 170 )

Teema: Teistega arvestamine (söögiteema)

Postitas:
Kägu

Oled sa mingi psühh või?

Kuule, püüa nüüd ikka olla. Selge, et sa ajasid oma halvustava kommentaariga teisel harja punaseks – ja õigustatult muide, st vihastamiseks oligi põhjust. See matkajutt oli täiesti teemasse, su reaktsioon sellele aga väga imelik.

+12
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oled sa mingi psühh või?

Kuule, püüa nüüd ikka olla. Selge, et sa ajasid oma halvustava kommentaariga teisel harja punaseks – ja õigustatult muide, st vihastamiseks oligi põhjust. See matkajutt oli täiesti teemasse, su reaktsioon sellele aga väga imelik.

No sinuga vaielda on nagu kilplastega reisile minna, pead 10X tagasi minema, viis korda üle lugema ja lõpuks on pool kilplasi kadunud.

0
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kui oled töökollektiivis uus ja sinusse see asi otseselt ei puutu, siis pole vaja sekkuda.
Näitena võin tuua selle, et mina käin oma paarilisega koos söömas ja mina võtan alati umbes poole sellest kogusest, mis tal. Lihtsalt ei jaksaks rohkem süüa. Ehk siis mõni inimene ongi äkki väga rahul portsuga, mis sulle väike tundub.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga ehk on siis toitu lihtlabaselt liiga vähe? Ei, tõsiselt, kui näiteks kollektiivis on täismehed, kes söövadki koguseliselt rohkem. Ahnitsemist õigeks ei pea ja viisakas inimene arvestab muidugi teistega, aga teisest küljest ei pea ka seda õigeks, et lõunal ei saa kõhtu korralikult täis süüa ja peab pidevalt kaalutlema, palju ma nüüd võtta tohin. Lihtsalt selline teine vaatenurk ka asjale 🙂.

Mulle jäi ka selline mulje, et see ühise toidu otsalõppemine teemaalgataja kirjelduses ei ole ühekordne juhus. Aga kui teada on, et toitu pidevalt puudu tuleb, siis probleem on ju selles, et toitu tehakse liiga vähe, mitte inimesed ei ahnitse tahtlikult. Püha jumal, pigem las jääda siis üle, kui et keegi peab ülejäänud tööpäeva koriseva kõhuga veetma. Kui iga kord keegi ilma jääb ja sellest teemat ei tõstatata, et toidukogused või portsjonite suurused üle vaadata, siis mis see vingumine siin annab?

Kui põhimõtteliselt on teada, et pakutavast ilma suurt portsu võtmata kõhtu täis ei saa, võib ju alati väikese lisa kaasa võtta?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui põhimõtteliselt on teada, et pakutavast ilma suurt portsu võtmata kõhtu täis ei saa, võib ju alati väikese lisa kaasa võtta?

No teemaalgatuses ei jää ju ilma need suure portsu võtjad, aga need, kes juhuslikult viimased on. Kui see tõesti nii on ja see olukord on juba kaua kestnud, siis ilmselt on kogu süsteem vale. Tuleks kas lõpetada ühine söömine, keegi peaks portsud ette valmis jagama või peaks süüa lihtsalt rohkem tegema.

Ei ole ju ka ok, et iga päev peaks kõigil veel lisatoit kaasas olema juhuks, kui täna oled just sina see, kellele toitu ei jagu. Siis võiks kõik juba kohe oma isikliku kaasavõetud leivakoti peal majandada, milleks see ühistoit siis üldse, kui seda normaalselt jagada ei suuda? Ja normaalselt jagada nad ilmselt ei suuda, mingil põhjusel ei suudeta ka nedele liig suure portus võtjatele öelda, et võetagu oma leivakott lisaks kaasa.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Näitena võin tuua selle, et mina käin oma paarilisega koos söömas ja mina võtan alati umbes poole sellest kogusest, mis tal. Lihtsalt ei jaksaks rohkem süüa. Ehk siis mõni inimene ongi äkki väga rahul portsuga, mis sulle väike tundub.

Ja teistpidi ka – mõne jaoks ongi paras ports selline, mis näiteks mulle suur tundub. Ja ei pea inimene olema seejuures rasvunud või ülekaaluline. Inimeste organism, ainevahetus on erinev. Kui teemaalgataja siin kuskil väitis, et “kogustes pole küsimus” ja keegi ei saa just korralikku “kodust portsu, aga kõhu täis küll”, siis minu meelest pole võimalik teiste inimeste eest otsustada, millal neil kõht täis on. Nii et mina jään ikka enda juurde, tehku lihtsalt piisav st suurem kogus toitu ja asi ants. Kui see ei sobi (et keeruline rahaliselt arvestada, kes peaks siis rohkem ja kes vähem maksma, et oleks õiglane jne), siis ongi variant, et “kokatädi” jagab kõigile samasuured portsud kätte, nagu siin juba soovitatud. Lihtne. Ja kui üle jääb, saavad need lisa võtta, kes soovivad.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen haiguse tõttu gluteenivabal dieedil ning pidev häda on see, et kuskil koolitustel või üritustel, kus on siis mulle ja veel mõnele mingid gluteenivabad eritoidud välja pandud, need lihtsalt süüakse ära nende poolt, kes pole eritoitu tellinud. Võetakse seda, mis ette nähtud ja siis veel lisaks paar gluteenivaba küpsist ka, et “nii huvitav, tahaks proovida”. Ühel suurel konverentsil läks nii suureks ahnitsemiseks, et paljud inimesed jäid nii tava- kui eritoidust ilma. Järgmisel päeval olid kohvipausiks sildid välja pandud: “kook 1 tükk/inimene; küpsis 1-3/inimene; gluteenivaba küpsis ainult gv toidu tellinule 2 tk/inimene jne”. No kohvipausi elan ilma küpsiseta ka üle aga kui ongi lõunaks näiteks eritoit, siis enamasti igaks juhuks lähen kiirelt, et päris nälga ei jääks.

Meil oli hiljuti tööl ka sarnane juhus toidu jagamisega muidu. Oli motivatsiooniüritus ja sinna telliti suured pitsad, mida töökaaslased uskumatult kiirelt ja ahnelt hävitama hakkasid. Ilmselt kuna mina pitsat ei söönud (mulle telliti kanasalat selle asemel), panin kuidagi tähele, mis teised tegid. Enamiks sõid ikka 4-5 suurt tükki ja pärast ägisesid, et nii halb on olla. Minu kõrval üks vanem naisterahvas võttis algul siis ühe tüki (oleks ka kohe pidanud taldriku täis laadima nagu teised) ja sõi seda aeglaselt. Mingi hetk üks teine naine teatas “ohhh, ma kohe üldse enam ei jaksa süüa aga sellele viimasele tükile peab veel ruumi tegema” ja siis see naine, kes oma esimest tükki lõpetas, tegi häält ja ütles, et ongi ainult ühe tüki saanud. Selle peale rebiti talle armulikult pool (!!!) viimasest tükist. Kusjuures ma pärast võtsin selle teema üles, et kui töökoht pakub lõunat ja kõik peaks seda süüa saama, on ebaviisakas teiste eest ära süüa. Muidugi lihtsam on rääkida kui kõik kollektiivis ahnitsesid, mitte ainult paar inimest.

+18
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui külalisi kutsun, siis pigem ikka kokkan ülemäära palju (et juhtumisi puudu ei jääks, ja kui üle jääb siis on ka hea – pääseb järgmise päeva söögitegemisest). Samas pole ka probleem öelda, et “loomaliha on igale üks tükk, aga kana on palju!”. Juhul kui kooki on täpselt, siis pigem jagan tükid välja et keegi ilma ei jääks.

Tööl ja matkal, kus toit täpselt arvestatud, võiks juba portsud välja ka jagada.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selliseid mühakaid, kes teistega ei arvesta, on uskumatult palju.
Kaks näidet: korraldasime ühe hobiseltskonnaga 2-päevase laagri koos toitlustamisega, paludes eelnevalt igaühel oma toidueelistus (valikus oli mitu toitu) kirja panna ja vastavalt selle ka maksta. Toit oli tellitud kohalikust söögikohast. Kui söögiaeg kätte jõudis, siis üks toit sai otsa, nii et paljud, kes olid selle toidu tellinud, ei saanudki, järelikult pidid paljud võtma toidu, mida nad ei tellinud või võtsid need, kes üldse toitu ei tellinud ja need muuseas ei maksnud siis ka, sest raha maksti ette.
Teine näide oli seminariga, kus osalejatele pakuti n-ö tasuta lõunat. Eelnevalt anti lõunatajatele teada, et lõunasöögil on igaühele ette nähtud üks lihatükk või üks kalatükk, aga viimastele ei jätkunud ei liha ega kala, järelikult pidid osad võtma mitu tükki, kusjuures toiduportse oli tellitud rohkem kui oli osalejaid. Kõik olid kõrgesti haritud ametnikud. Selliste juhtumite puhul mõtled tahtmatult, et see matsirahva taust pole osade puhul kuhugi kadunud.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millistel koolitustel te küll käite, et iga söögitükk on arvel. Minu arvates on koolitustel ja konverentsidel just ülemäära suur rõhk toitlustusel. Lisaks hommikukohvile ja lõunale on kõikvõimalikud vahepalad. Kõik söövad palju jaksavad ja ikka jääb järgi. Näiteks mina ei suuda kunagi vahepalade ajal süüa, samuti ei suuda magustoite (olgugi, et nad on väga ahvatlevad). No lihtsalt ei usu, et keegi koolitustel nälga tundma peab.

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ütlen ausalt, kui läheks külla sellisele klubile kes mulle aiaväravas juba ütleb mitu lihaviilu võin süüa oleks see viimane kord.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ütlen ausalt, kui läheks külla sellisele klubile kes mulle aiaväravas juba ütleb mitu lihaviilu võin süüa oleks see viimane kord.

Ma jäin kah selle asja peale mõtlema, et olen käinud igatsorti üritustel ja külaskäikudel oma elu jooksul, aga vot sellist asja pole veel iial kohanud, et kuskil oleks pererahvas toidu osas taolisi “juhiseid” jaganud. Ja ärgu tuldagu mulle ütlema, et seda on tehtud nii peenelt ja elegantselt, et ma arugi pole saanud 😃. No oleks imelik küll selline asi, vabandan väga.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kunagi aastaid tagasi osalesin suures meeltesegaduses nüüdseks lakanud Rahvaliidu aktsioonides.

Kohvipausil tormasid üldiselt ägisevad vanemad prouad joonelt pirukakuhjade poole ja pistsid ikka nii kümme tükki kotti – hea homme hommikul kohvi kõrvale võtta.

Rahvaliidu ajal? Nüüdseks oled kindlasti ise see “keskealine daame kes oliivid ära sööb laualt matkal”. Kohe “ägisevad” , võehh, mine oma säästurahadega Türkki või Egipti ja siis näed kuidas sinu daamed seal pirukaid kotti pistavad.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ütlen ausalt, kui läheks külla sellisele klubile kes mulle aiaväravas juba ütleb mitu lihaviilu võin süüa oleks see viimane kord.

Ma olengi nii käitunud ja ma ei ole mingi erisuure isuga. Aga kui inimene korraldab nn. peo kuhu pean kohale sõitma, ümbrikusse mahtuva kingituse viima, oma joogi kaasa võtma ja siis i le täpiks teatab sõbranna, ole hea, neli tükki shaslõkki, muidu ei jagu. No ma ei tea. Nauditavam on sellise ürituse asemel ise liha valmistada ja paar inimest sööma kutsuda.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mees töötab toitlustamisega tegelevas firmas ja on näinud küll seesugust käitumist. Kui seal on nn tükikaup (nt šokolaaditahvel), siis tükkide arv arvestatakse mõningase varuga: osalejate arv + 10 tk lisaks. Ja sageli tuleb ikkagi puudu ning ilmajäänutele peab kiiresti midagi muud leidma. Kui on 50 osalejat ja 60 ühikut tükikaupa, siis kuidas on võimalik, et jääb puudu? No mõni võtab ikka mitu tükki (sõbrale ka ikka), aga neid võtjaid on rohkem kui mitu.
Lahendus on see, et tuleb toidujagaja saata. Tema tõstab ise portsjonid valmis ja vaatab, et keegi liiale ei lähe. Ka toiduportsjonid arvestatakse varuga – mõni soovib kindlasti juurde, aga jätkuma peab kõigile. Ja peab valvama, et eridieedil sööjad oma toidust ilma ei jääks. Laktoosikule tuleb ju isegi kohvipiim eraldi tellida, tema tavalist kohvipiima tarbida ei saa. Aga kui see piim avalikult letti panna, siis kindel see, et laktoosik sellest ka ilma jääb – sageli isegi ei vaadata, millega tegu ja haaratakse pimesi.

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millistel koolitustel te küll käite, et iga söögitükk on arvel. Minu arvates on koolitustel ja konverentsidel just ülemäära suur rõhk toitlustusel. Lisaks hommikukohvile ja lõunale on kõikvõimalikud vahepalad. Kõik söövad palju jaksavad ja ikka jääb järgi. Näiteks mina ei suuda kunagi vahepalade ajal süüa, samuti ei suuda magustoite (olgugi, et nad on väga ahvatlevad). No lihtsalt ei usu, et keegi koolitustel nälga tundma peab.

Nälga ei jäägi, paljast kartulit saab alati närida. Aga kui on eelregistreerimisega seminar nt 20le inimesele, siis on toiduportsjonid üsna täpselt arvestatud. Avalikus sektoris ei ole võimalik maksumaksja rahaga priisata nii, et tuleb 20, aga söögi tellid 40le. Sa ilmselt pole midagi kuulnud erisoodustusmaksust, mis on üsna kopsakas summa kogu toitlustamise eelarvest.

Aga hea muidugi teada, et rahval pole selle vastu midagi, kui maksumaksja rahaga korraldatavatel üritustel toiduga priisata võib.

Sõpruskonna üritused on muidugi teine asi, minu tutvuskonnas sellised inimesi pole, kes teiste suutäisi loevad, toitu jääb tavaliselt ikka üle.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millistel koolitustel te küll käite, et iga söögitükk on arvel. Minu arvates on koolitustel ja konverentsidel just ülemäära suur rõhk toitlustusel. Lisaks hommikukohvile ja lõunale on kõikvõimalikud vahepalad. Kõik söövad palju jaksavad ja ikka jääb järgi. Näiteks mina ei suuda kunagi vahepalade ajal süüa, samuti ei suuda magustoite (olgugi, et nad on väga ahvatlevad). No lihtsalt ei usu, et keegi koolitustel nälga tundma peab.

Nälga ei jäägi, paljast kartulit saab alati närida. Aga kui on eelregistreerimisega seminar nt 20le inimesele, siis on toiduportsjonid üsna täpselt arvestatud. Avalikus sektoris ei ole võimalik maksumaksja rahaga priisata nii, et tuleb 20, aga söögi tellid 40le. Sa ilmselt pole midagi kuulnud erisoodustusmaksust, mis on üsna kopsakas summa kogu toitlustamise eelarvest.

Aga hea muidugi teada, et rahval pole selle vastu midagi, kui maksumaksja rahaga korraldatavatel üritustel toiduga priisata võib.

Sõpruskonna üritused on muidugi teine asi, minu tutvuskonnas sellised inimesi pole, kes teiste suutäisi loevad, toitu jääb tavaliselt ikka üle.

millised on üldse need “maksumaksja rahaga korraldatavad toiduga üritused”? Alati on kas osavõtutasu (mis katab võimaliku toidu), või pole tasu, aga pole ka toitlustust.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millistel koolitustel te küll käite, et iga söögitükk on arvel. Minu arvates on koolitustel ja konverentsidel just ülemäära suur rõhk toitlustusel. Lisaks hommikukohvile ja lõunale on kõikvõimalikud vahepalad. Kõik söövad palju jaksavad ja ikka jääb järgi. Näiteks mina ei suuda kunagi vahepalade ajal süüa, samuti ei suuda magustoite (olgugi, et nad on väga ahvatlevad). No lihtsalt ei usu, et keegi koolitustel nälga tundma peab.

Nälga ei jäägi, paljast kartulit saab alati närida. Aga kui on eelregistreerimisega seminar nt 20le inimesele, siis on toiduportsjonid üsna täpselt arvestatud. Avalikus sektoris ei ole võimalik maksumaksja rahaga priisata nii, et tuleb 20, aga söögi tellid 40le. Sa ilmselt pole midagi kuulnud erisoodustusmaksust, mis on üsna kopsakas summa kogu toitlustamise eelarvest.

Aga hea muidugi teada, et rahval pole selle vastu midagi, kui maksumaksja rahaga korraldatavatel üritustel toiduga priisata võib.

Sõpruskonna üritused on muidugi teine asi, minu tutvuskonnas sellised inimesi pole, kes teiste suutäisi loevad, toitu jääb tavaliselt ikka üle.

millised on üldse need “maksumaksja rahaga korraldatavad toiduga üritused”? Alati on kas osavõtutasu (mis katab võimaliku toidu), või pole tasu, aga pole ka toitlustust.

Kui on tegemist koolitusseminariga oma töötajatele, mis on tööks vajalik ja mis kestab terve päeva, siis on see osavõtumaksuta ehk asutus maksab, sh ka lõuna eest. Lõunasöögi eest tuleb toitlustusele kuluvast summast pea 2/3 ulatuses tasuda lisaks riigieelarvesse erisoodustusmaksu.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millistel koolitustel te küll käite, et iga söögitükk on arvel. Minu arvates on koolitustel ja konverentsidel just ülemäära suur rõhk toitlustusel. Lisaks hommikukohvile ja lõunale on kõikvõimalikud vahepalad. Kõik söövad palju jaksavad ja ikka jääb järgi. Näiteks mina ei suuda kunagi vahepalade ajal süüa, samuti ei suuda magustoite (olgugi, et nad on väga ahvatlevad). No lihtsalt ei usu, et keegi koolitustel nälga tundma peab.

Nälga ei jäägi, paljast kartulit saab alati närida. Aga kui on eelregistreerimisega seminar nt 20le inimesele, siis on toiduportsjonid üsna täpselt arvestatud. Avalikus sektoris ei ole võimalik maksumaksja rahaga priisata nii, et tuleb 20, aga söögi tellid 40le. Sa ilmselt pole midagi kuulnud erisoodustusmaksust, mis on üsna kopsakas summa kogu toitlustamise eelarvest.

Aga hea muidugi teada, et rahval pole selle vastu midagi, kui maksumaksja rahaga korraldatavatel üritustel toiduga priisata võib.

Sõpruskonna üritused on muidugi teine asi, minu tutvuskonnas sellised inimesi pole, kes teiste suutäisi loevad, toitu jääb tavaliselt ikka üle.

millised on üldse need “maksumaksja rahaga korraldatavad toiduga üritused”? Alati on kas osavõtutasu (mis katab võimaliku toidu), või pole tasu, aga pole ka toitlustust.

Mingitele omavalitsustegelastele jms korraldatakse koolitusi päris sageli. Tasuta ja ampsudega kohvilauaga saabumisel ja lõunal, kui ka mitte päris sooja söögiga.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nälga ei jäägi, paljast kartulit saab alati närida. Aga kui on eelregistreerimisega seminar nt 20le inimesele, siis on toiduportsjonid üsna täpselt arvestatud.

No vot sellest ma ei saa aru. Kui on täpselt välja arvestatud portsud, siis antaksegi need inimestele portsudena ette. Milleks mingi rootsi lauaga mängida, kui tegelikult oma olemuselt ei ole tegemist rootsi lauaga? Enamus käib meist oma töölõunat söömas sööklas, kus sulle tellitud supp või praad kätte antakse ja midagi lisaks endale võtta ei saa. Kui soovid lisa, ostad midagi lisaks, mis jälle täpselt portsuna kätte antakse.

Et kui on ettnähtud seal koolituslõunal väga mõõdetud kogus inimese kohta, siis pandagugi see mõõdetud kogus taldrikutele ja andku inimestele kätte või viidagu lauda. Ei ole ju keeruline? Iga toitlustusfirmna võiks ise ometi selle peale tulla, et nii tuleb teha, kui igale osalejale on täpselt üks tükk liha või kala ette nähtud.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nälga ei jäägi, paljast kartulit saab alati närida. Aga kui on eelregistreerimisega seminar nt 20le inimesele, siis on toiduportsjonid üsna täpselt arvestatud.

No vot sellest ma ei saa aru. Kui on täpselt välja arvestatud portsud, siis antaksegi need inimestele portsudena ette. Milleks mingi rootsi lauaga mängida, kui tegelikult oma olemuselt ei ole tegemist rootis lauaga? Enamus käib meist oma töölõunat söömas sööklas, kus sulle tellitud supp või praad kätte antakse ja midagi lisaks endale võtta ei saa. Kui soovid lisa, ostad midagi lisaks, mis jälle täpselt portsuna kätte antakse.

Et kui on ettnähtud seal koolituslõunal väga mõõdetud kogus inimese kohta, siis pandagugi see mõõdetud kogus taldrikutele ja andku inimestele kätte või viidagu lauda. Ei ole ju keeruline? Iga toitlustusfirmna võiks ise ometi selle peale tulla, et nii tuleb teha, kui igale osalejale on täpselt üks tükk liha või kala ette nähtud.

Seminarid ei toimu tavaliselt kusagil restoranis, kus saab toidu portsjonitena serveerida, vaid seminariruumides, kuhu tuuakse toit kohale gaasil soojendatavates anumates, kust igaüks tõstab omale ise taldrikule. Selleks pole tavaliselt nii palju ruumigi, et kõigile taldrikud kuhugi laiali laotada. Süüakse tihti püstijala-laudade ääres. Teiseks, iga teenindaja, mille peab lisaks palkama, et toitu serveerida, maksab. Et siis sellepärast, et osa inimesi ei oska käituda, tuleks rohkem maksumaksja raha kulutada? Miks sa võtad sõna asjas, mida sa ei valda?

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind häirib, et kui koolitusel on seina äärde kohvilaud seatud, siis esimesed, kes selleni jõuavad jäävadki sinna seisma/sööma/omavahel jutustama ja nendest enam mööda lauani ei pääse. Eriti veider on see koolitustel, kus käsitletakse sotsiaalset temaatikat ja inimesed peaksid justkui olema keskmisest rohkem teistega arvestavad.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

pole üldse vaja maksumaksja raha kulutada, oma toidu võiks inimesed ise kinni maksta. Eraettevõtte finantspoole esindajana pean alailma koolitustel käima, maksame selle eest, et keerulised seadused lahti räägitaks, ning loomulikult toidu eest. Kui on tasuta EMTA seminar, siis süüa ei anta.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seminarid ei toimu tavaliselt kusagil restoranis, kus saab toidu portsjonitena serveerida, vaid seminariruumides, kuhu tuuakse toit kohale gaasil soojendatavates anumates, kust igaüks tõstab omale ise taldrikule. Selleks pole tavaliselt nii palju ruumigi, et kõigile taldrikud kuhugi laiali laotada. Süüakse tihti püstijala-laudade ääres. Teiseks, iga teenindaja, mille peab lisaks palkama, et toitu serveerida, maksab. Et siis sellepärast, et osa inimesi ei oska käituda, tuleks rohkem maksumaksja raha kulutada? Miks sa võtad sõna asjas, mida sa ei valda?

Teenindajad on niikuinii olemas. Ja vabalt võib sealt soojendatavtest anumatest teenindaja toitu ette tõsta ja järjekorras olevatele inimestele järjest taldrikuid ulatada, ei pea lauda viima. Või lähevad su meelest need toidu kohale toonud ja hiljem koristavad/ära viivad inimesed vahepeal mõnda teist söögisaali teenindama? Valdan või ei, aga olen sellistel üritustel olnud, kus portshaaval kätte jagataske seda toitu. Asi ei ole ju käituda oskamises, aga selles, et rootsi laua tüüpi lauas eeldatakse, et igaüks tõstab oma maitse ja isu järgi ise. Kui on väiksem üritus, siis ehk tõesti suuda silmaga haarata, et näe 10 inimest ja 10 tükki liha. Aga suuremal üritusel ei suuda ja ausalt öeldes ei tule selle pealegi, et seal ei ole kogused piisavad.

Miks sa nii kurjaks saad täiesti teostatava ettepaneku peale?

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

pole üldse vaja maksumaksja raha kulutada, oma toidu võiks inimesed ise kinni maksta. Eraettevõtte finantspoole esindajana pean alailma koolitustel käima, maksame selle eest, et keerulised seadused lahti räägitaks, ning loomulikult toidu eest. Kui on tasuta EMTA seminar, siis süüa ei anta.

OMA toidu? See toimib ainult juhul, kui kõik see kamp läheb, rahakotid näpus, kuhugi toitlustusasutusse. Nende vastu, kes kolme inimese portsu nahka panevad, ei aitaks koos ettetellimine kuidagi, see oleks hoopis veel ärritavam, kui ma olen ISE oma toidu eest maksnud ja siis sööb keegi teine selle lihtsalt ära. Või et ma pean maksma kaks korda rohkem kui ma söön (see 20-le 40 portsu tellimise soovitus), lihtsalt sellepärast, et mõned ei suuda end tagasi hoida. Kui see kõik on kellegi teise, ntx tööandja raha eest, siis on veel põhjust alla neelata ja vaikides kannatada.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seminarid ei toimu tavaliselt kusagil restoranis, kus saab toidu portsjonitena serveerida, vaid seminariruumides, kuhu tuuakse toit kohale gaasil soojendatavates anumates, kust igaüks tõstab omale ise taldrikule. Selleks pole tavaliselt nii palju ruumigi, et kõigile taldrikud kuhugi laiali laotada. Süüakse tihti püstijala-laudade ääres. Teiseks, iga teenindaja, mille peab lisaks palkama, et toitu serveerida, maksab. Et siis sellepärast, et osa inimesi ei oska käituda, tuleks rohkem maksumaksja raha kulutada? Miks sa võtad sõna asjas, mida sa ei valda?

Teenindajad on niikuinii olemas. Ja vabalt võib sealt soojendatavtest anumatest teenindaja toitu ette tõsta ja järjekorras olevatele inimestele järjest taldrikuid ulatada, ei pea lauda viima. Või lähevad su meelest need toidu kohale toonud ja hiljem koristavad/ära viivad inimesed vahepeal mõnda teist söögisaali teenindama? Valdan või ei, aga olen sellistel üritustel olnud, kus portshaaval kätte jagataske seda toitu. Asi ei ole ju käituda oskamises, aga selles, et rootsi laua tüüpi lauas eeldatakse, et igaüks tõstab oma maitse ja isu järgi ise. Kui on väiksem üritus, siis ehk tõesti suuda silmaga haarata, et näe 10 inimest ja 10 tükki liha. Aga suuremal üritusel ei suuda ja ausalt öeldes ei tule selle pealegi, et seal ei ole kogused piisavad.

Miks sa nii kurjaks saad täiesti teostatava ettepaneku peale?

Sarkastiliseks teeb asi, et sa tahad hirmsasti sõna võtta teemas, mida sa ei valda. Teenindajaid ei ole alati olemas. Kui tellid toidu cateringfirmalt, siis on minu kui korraldaja valida, kas nad toovad selle ainult kohale ja pärast üritust kraamivad laua ära või pakuvad ka teenindajad kaasa, mis on kallim variant. Suur hulk seminare toimub just raha kokkuhoiu mõttes paikades, kus kohapeal puuduvad igasugused söögi valmistamise võimalused.
Mitmesaja ja enama osalejaga üritustel on jah, tavaliselt laia valikuga rootsi laud, kus toidust puudu ei tule. Ja kui sa tahad teha üritust, kus toidust puudus ei tule, siis pead arvestama toitlustamisele tuhandeid eurosid.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks sa nii kurjaks saad täiesti teostatava ettepaneku peale?

Oh, korraldajad ei taha maksta selle eest esmalt. Teiseks – mingil suht udupeenel konverentsil oleks ka pisut narr seista nagu spordilaagris järjekorras ja oodata, kuni söögitädi sulle ette tõstab. Lisaks on see päris aeganõudev ja ütleme 150 inimesele söögi taldrikusse tõstmiseks koos vestlusega (riis? kartul? kas soovita ka kana või pigem kala? millist salatit võin panna? kas niipalju? kas lisan ka kastet? jne) oleks vaja vähemalt 3 teenindajat ja oluliselt pikem lõunapaus kui tavalised 50-60 minutit ning viimased peavad ootama päris palju.
Konverentsidel tulevad inimesed ju kõik korraga, täpselt samal ajal. See pole võrreldav restorani lauateeninduses serveerimisele kuluva ajaga.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No tegelikult järjekorras ootad sa ka siis, kui ise tõstad. Sageli veel kauemgi, kui siis, kui teenindaja tõstab. Mitu inimest korraga samast nõust ei tõsta, seistakse ja oodatakse, kuni järjekord sinuni jõuab ja kulbi oma kätte saad. Kõik inimesed ei ole teenindaja kiirusega toitu võtmas, ikka vaadatakse, mõeldakse, räägitakse juttu, ei panda tähele.

Aga jah, ilmselt ma ei ole kunagi käinud säästueelarvega udupeenel konverentisl. Olen käinud veidi vähemnõudlikumatel üritustel, kus jagabki keegi toidu portsudes. Või udupeenetel konverentsidel, kus igaüks võib võtta mida soovib ja palju soovib ning toitu jätkub kõigile.

Seda teemalõime lugedes meenub hiljutine hommikusöök ühes rootsi lauaga hotellis. Võtsin endale puuvilju kohvi kõrvale, kõrval oli koogivaagen. Üks laps palus emalt kahte tükki kooki. Ema ütles, et ei, igale on ainult üks tükk ette nähtud. Ma veel mõtlesin, et kas peaks neile ütlema, et mina kooki ei soovi, palun laps võib minu koogi ka võtta. Aga loobusin mõeldes, et vaevalt ema seda päriselt nii mõtles, et kahte tükki võtta ei või, ju ta lihtsalt tahtis lapse koogisöömist piirata. Aga nüüd loen seda teemat ja jõuan selleni, et ehk oleksin pidanud ikka pakkuma, osad inimesed arvavdki, et rootsi lauas on toit täpselt inimese kohta välja arvutatud. Minu jaoks oli see esmakordne, et rootsi lauas võib selline täpne piir olla kohas, kus on palju inimesi ja keegi ei suuda niikuinii silmaga hoomata palju on inimesi ja palju toitu.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 170 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teistega arvestamine (söögiteema)

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.