Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teistega arvestamine (söögiteema)

Näitan 24 postitust - vahemik 151 kuni 174 (kokku 174 )

Teema: Teistega arvestamine (söögiteema)

Postitas:
Kägu

Võid kindel olla, et tegelikult sa (ja enamus inimesi) ei vaja nii suuri koguseid, kui süüakse.

Ma olen ideaalkaalus ja usun, et tean ise paremini, mida ma vajan ja kui palju. Pole selleks emmet vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No tegelikult järjekorras ootad sa ka siis, kui ise tõstad. Sageli veel kauemgi, kui siis, kui teenindaja tõstab. Mitu inimest korraga samast nõust ei tõsta, seistakse ja oodatakse, kuni järjekord sinuni jõuab ja kulbi oma kätte saad. Kõik inimesed ei ole teenindaja kiirusega toitu võtmas, ikka vaadatakse, mõeldakse, räägitakse juttu, ei panda tähele.

Aga jah, ilmselt ma ei ole kunagi käinud säästueelarvega udupeenel konverentisl. Olen käinud veidi vähemnõudlikumatel üritustel, kus jagabki keegi toidu portsudes. Või udupeenetel konverentsidel, kus igaüks võib võtta mida soovib ja palju soovib ning toitu jätkub kõigile.

Seda teemalõime lugedes meenub hiljutine hommikusöök ühes rootsi lauaga hotellis. Võtsin endale puuvilju kohvi kõrvale, kõrval oli koogivaagen. Üks laps palus emalt kahte tükki kooki. Ema ütles, et ei, igale on ainult üks tükk ette nähtud. Ma veel mõtlesin, et kas peaks neile ütlema, et mina kooki ei soovi, palun laps võib minu koogi ka võtta. Aga loobusin mõeldes, et vaevalt ema seda päriselt nii mõtles, et kahte tükki võtta ei või, ju ta lihtsalt tahtis lapse koogisöömist piirata. Aga nüüd loen seda teemat ja jõuan selleni, et ehk oleksin pidanud ikka pakkuma, osad inimesed arvavdki, et rootsi lauas on toit täpselt inimese kohta välja arvutatud. Minu jaoks oli see esmakordne, et rootsi lauas võib selline täpne piir olla kohas, kus on palju inimesi ja keegi ei suuda niikuinii silmaga hoomata palju on inimesi ja palju toitu.

Rootsi laud tähendab ikka seda, et sööjad teenindavad end ise – ei ole eraldi ettekandjat. Kui midagi lõpebki otsa, siis tuuakse uus asemele – portsjonid ei ole loetud. Populaarseid asju valmistatakse rohkem.

Kuigi olen minagi viletsasse rootsi lauda sattunud – kui kohale jõudsin, oli enamus toitu otsas, juurde midagi ei toodud. Järgi olid jäänud riismed, mida keegi enam ei tahtnud. Aga nähes ühe marmiidi põhjas sogases vees ärakeenud ämblikku ulpimas, ei tahtnudki enam sealt süüa 🙂

Ei, see toidu otsa saamine ei olene mitte kuidagi laua katmise stiilist, kas rootsi laud või personaalse teenindusega söömaaeg, vaid ainult sellest, kui palju on toitlustamiseks eelarves raha. Mõne meelest vist tuleb toit ettevõttele tasuta. Keskmine eestlane on harjunud mõtlema, et kui keegi teine maksab tema toidu eest, siis võib endale lämbumiseni sisse kühveldada. See on ainult ja ainult kultuuri küsimus, Eesti ei ole veel jõudnud kultuursete riikide hulka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Kodus on siiski teine teema, kel kõht tyhjax jääb, võtab kylmast kohukese või kausist banaani või teeb endale võileiba. & kui juhtubki olema silmipimestav söögiisu või suussulav söök, saab riismed järgmisel päeval vähese vaevaga ymber vormistada, et kõigile jätkux.

Minu noorus oli ikka paras nälg kyll. Rublaaja lõpp, poelettidel rõõmsalt reas roostetanud merikapsakonservid & heal juhul holodnõi sup vasara ehk kirvesupi tooraine. Paarikymne inimese toitmine yhe mõlkis malmpanni, paakunud soola, koti kartulite & pange vee abil on ka läbitud etapp. AGA — minu ajunatukesse jäi just kinnisidee, et kõik peavad saama. Või et pigem ise jään ilma, kokal ju keetmise lõhnastki kõht täis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teen argitoitu enamasti 2 toidukorraks, ja mulle ei sobiks, kui teiseks päevaks mõeldud toit enne ära süüakse.

See ikka pärid karm, kui isegi kodus süüa ei anta. Pole siis ime, kui külas vohmimiseks läheb. Ma ikka kodus söön nii palju kui tahan.

pole sugugi karm. Kui nt teen 4 liitrit korralikku tõhusat suppi kahele, kaheks korraks, siis liiter peaks kõhu ära täitma küll. Magustoit ju lisaks.
Pealegi – oma peret ja vajadusi enamasti tuntakse, sööki tehaksegi piisavas koguses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

jah, mulle on ka jäänud mulje, et kuigi see võib mõnel juhul olla kiiks, kuid enamikel juhtudel on see ainult ja ainult igaühe kahe kõrva vahel kinni ja vähemalt pooltel juhtudel, kui mitte enamal, ka lastetoa, õigemini selle puudumise küsimus. st et kas inimene on harjunud arvestama teistega või ei. eks sellised asjad tulevad ka kriisisituatsioonides välja – kes hättasattunud loevad kartulid ja leivapätsid üle ja jagavad võrdselt, et keegi ilma ei jääks, kes aga ahnitsevad kõik oma perse alla ja lõpuks surevad ikka kas nälga või sellesama toidu otsa.
Juhtusin hiljuti lugema Seiklusjuttude sarjast “Kapten Hatterast”. Lapsena ma seda miskipärast ei lugenud, ja “polaarunistus” pole ka kunagi mu lemmik olnud. Aga sealt tulid täpselt välja need kaks inimtüüpi. Ja nii lihtsalt ongi. See teine sats on just selline, nagu keegi eespool oma meest kirjeldas, et “tõmba rindu – võõrast nõrkemiseni”-tüüp. Lisaks olematu lastetoaga. Ei saa ju ikka külas vohmida nagu kodus, see pole lihtsalt viisakas, eriti kui keegi seetõttu veel ilma jääb.
Äkki nad olidki eelmises elus nälga surnud – kuigi selles elus pole see mingi õigustus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan,et sellised ahnitsejad on kasvatatud mentaliteediga,et ennem olgu su vajadused täidetud,sul kõik olemas,teiste peale pile vaja mõelda.
U sama nagu kõik need reformikad -et ikka oma tasku pungil oleks, see mis üle jääb las olla siis vaestele rabamiseks kamba peale.
Ega ei olegi muud teha,sest ega nad ei muutu.

Please wait...
Postitas:
kitah

Noh, laste puhul öeldakse, et kui kodu ei kasvata, küll siis küla kasvatab, aga kui teemaalgataja ja veel mõned sellised arakesed täidaksid oma kodanikukohust ning käiksid nn sotsiaalse südametunnistuse järgi, siis sellised ahnikud peaks saama küll iga kord märkuse tehtud. Ehk siis siiski jõuaks ka midagi kord kohale – lõpuks. Kuigi jah, eks küürakat parandab ainult haud – mõnele põmmile ilmselt ei jõuakski.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nõustun, et mingi viisakus teiste vastu peaks ikka jääma ja teistega tuleks arvestada .Aga samas ei saa aru sellest tööl karjakesi söömisest. Kui on näha, et see ei toimi siis, vöta oma toit kaasa, milleks raisata aega täiskasvanud inimeste ümberkasvatamisele vöi seljataga kirumisele. Ja veel kummalisem on mingite säästusünnipäevade pidamine. Seistakse uksel ja loetakse ette, mitu lihatükki keegi võtta vöib, loetakse teiste suutäisi ja pärast kirutakse seljataga. Kui sul raha pole ära teegi siis neid sünnipäevi ja koosviibimisi. Tegelikult on see seljataga kirumine ja teiste suutäite lugemine sama matslik ja puuduliku lastetoa küsimus, kui ebaviisakad lauakombed ja teistega mittearvesamine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seda teemalõime lugedes meenub hiljutine hommikusöök ühes rootsi lauaga hotellis. Võtsin endale puuvilju kohvi kõrvale, kõrval oli koogivaagen. Üks laps palus emalt kahte tükki kooki. Ema ütles, et ei, igale on ainult üks tükk ette nähtud. Ma veel mõtlesin, et kas peaks neile ütlema, et mina kooki ei soovi, palun laps võib minu koogi ka võtta. Aga loobusin mõeldes, et vaevalt ema seda päriselt nii mõtles, et kahte tükki võtta ei või, ju ta lihtsalt tahtis lapse koogisöömist piirata. Aga nüüd loen seda teemat ja jõuan selleni, et ehk oleksin pidanud ikka pakkuma, osad inimesed arvavdki, et rootsi lauas on toit täpselt inimese kohta välja arvutatud. Minu jaoks oli see esmakordne, et rootsi lauas võib selline täpne piir olla kohas, kus on palju inimesi ja keegi ei suuda niikuinii silmaga hoomata palju on inimesi ja palju toitu.

Minu arust jälle see ema tegi just seda, mida siin teemas öelda soovitakse – üritas õpetada lapsele teistega arvestamist! Laps ei tea, ja ei peagi teadma, mis on rootsi laud ning mis reeglid seal kehtivad. Selleks ongi vanem aitamas.
Päris absurdne, kui mina selgitan oma lapsele üht, aga kõrvalseisev tädi tuleb muud rääkima.
Väga tubli ema igatahes!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu arust jälle see ema tegi just seda, mida siin teemas öelda soovitakse – üritas õpetada lapsele teistega arvestamist! Laps ei tea, ja ei peagi teadma, mis on rootsi laud ning mis reeglid seal kehtivad. Selleks ongi vanem aitamas.
Päris absurdne, kui mina selgitan oma lapsele üht, aga kõrvalseisev tädi tuleb muud rääkima.
Väga tubli ema igatahes!

Jah, seepärast ma ei sekkunud, et oletasin, et ema proovib nii kas last piirata või kombeid õpetada. Samas ma ei arva, et rootsi lauas tegelikult peab täpselt ühe tüki igast asjast saama. Mina jätsin koogi võtmata ja võtsin puuvilju. See laps võttis kooki ja puuvilju ei võtnud. Mina söön munaputru ja kala näiteks põhitoiduks hommikusöögilauas. Keegi teine valib hoopis kaerahelbepudru ja viinerid. No ei juhtu midagi, kui ta kaks viinerit võtab ühe asemel. Mina ja paljud teised ei võta ju üldse.

Aga jah, selle ema ja lapse suhtlusesse ma ei sekkunud. Kuigi isiklikult arvan, et selline range jälgimine rootsi lauas ei ole mõistlik ega vajalik. Nagu keegi siin eelpool kirjeldas, siis on rootis laua planeerimiseks omad teooriad, teatakse, mida rohkem kulub ja mida vähem. Mina seda ei oska, aga sellega igapäevaselt tegelev inimene oskab ja teoorias ei tohiks millestki puudust tulla ka siis, kui sa seal hotellis kaks koogitükki sööd.

Selline jälgimine, et keegi ilma ei jääks, on ikka väiksmea seltskonnaga. Siis peaks olema ka silmaga haaratav, palju inimesi ja palju toitu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

pole sugugi karm. Kui nt teen 4 liitrit korralikku tõhusat suppi kahele, kaheks korraks, siis liiter peaks kõhu ära täitma küll. Magustoit ju lisaks

Kui inimesele maitses just supp ja magustoitu ei tahtnud, siis miks ta ei võiks süüa suppi? Mina teen kodus küll nii süüa, et süüa võib palju soovitakse. Kui pannkoogid saavad otsa, siis teen juurde. Nii ise kui pere on ideaalkaalus ja õgimissööste ei ole kellelgi. Kui tahab hetkel süüa suure taldrikutäie pannkooke, siis võibki süüa. Eks siit hakkabki välja tulema, et hoitakse inimesi näljas ja siis käiakse õgimas. Tänu sellele, et keegi minu toitu ei piira, ei ole mul ka suuremaid isusid. Kui rootsi laual on lemmik kala, siis söön normaalselt, mitte ei kuku õgima nagu loom.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui inimesele maitses just supp ja magustoitu ei tahtnud, siis miks ta ei võiks süüa suppi?

Aga mulle tundub see perenaise ekspluateerimisena. Tegelikult näeme, et toit on meil nii argine ja lihtsalt kätte saadav, et inimesed põimivad toidu juures. Lõpmatult ei ole ju võimalik vastu tulla, et kes tahab täna lõhest kere täis parkida, sel on lõpmatu lauake kata end, kuigi pere toidu korraldaja on õhtuks loonud tasakaalustatud menüü nii salati, kala kui ka kõrvalisega. Veel üks tähelepanek. Ega sellised näljad ju aedvilja või salatit tõsta rohkem, et kõht täis saaks. Ikka seda head ja paremat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Juhtusin raamatupoes üht raamatut lapates lugema mõtet “Mis te arvate, kumb loovutab kergemini oma toidust osa teisele, kas see, kes on pidevalt nälja piiril või see, kelle vajadused on rahuldatud?” Mina pole lapsepõlves nälga kogenud, ema oli hea kokk ja kõike jätkus kõigile, kommid seisid laual kausis pidevalt, keegi neid ei tahtnudki väga. Samas klassiõde, kelle kodus viinereid poolitati, et kõik võrdselt saaksid (ei, nad ei olnud vaesed, lihtsalt peres oli seisukoht, et söögiga seotud kulutused tuleb hoida nii madalatena kui võimalik), käitus ühistel sünnipäevapidudel söögilauas aplalt ja matslikult. Ega ma seetõttu temast parem pole, lihtsalt tema elukogemus sundis teda teistmoodi käituma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

pole sugugi karm. Kui nt teen 4 liitrit korralikku tõhusat suppi kahele, kaheks korraks, siis liiter peaks kõhu ära täitma küll. Magustoit ju lisaks

Kui inimesele maitses just supp ja magustoitu ei tahtnud, siis miks ta ei võiks süüa suppi? Mina teen kodus küll nii süüa, et süüa võib palju soovitakse. Kui pannkoogid saavad otsa, siis teen juurde. Nii ise kui pere on ideaalkaalus ja õgimissööste ei ole kellelgi. Kui tahab hetkel süüa suure taldrikutäie pannkooke, siis võibki süüa. Eks siit hakkabki välja tulema, et hoitakse inimesi näljas ja siis käiakse õgimas. Tänu sellele, et keegi minu toitu ei piira, ei ole mul ka suuremaid isusid. Kui rootsi laual on lemmik kala, siis söön normaalselt, mitte ei kuku õgima nagu loom.

jõudu, ega keegi ei keela sul pliiditaga piiramatult orjata… Mina teen 3-4 pöeva nädalas hea meelega ja hästi süüa, ülejäänud päevadel aga on muud huvid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jõudu, ega keegi ei keela sul pliiditaga piiramatult orjata… Mina teen 3-4 pöeva nädalas hea meelega ja hästi süüa, ülejäänud päevadel aga on muud huvid.

Las siis järgmine päev teeb mees. Mis sa selle supipoti ümber tõmbled. Lapsed näljas. Arvad, et nii hea supp, et süüakse lõhki? Las sööb homme kaks magustoitu ja täna suppi. Ma ei kujuta ette, kui selline kontrollifriik kodus, kes ette laulab mitu kulpi suppi võib võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jõudu, ega keegi ei keela sul pliiditaga piiramatult orjata… Mina teen 3-4 pöeva nädalas hea meelega ja hästi süüa, ülejäänud päevadel aga on muud huvid.

Las siis järgmine päev teeb mees. Mis sa selle supipoti ümber tõmbled. Lapsed näljas. Arvad, et nii hea supp, et süüakse lõhki? Las sööb homme kaks magustoitu ja täna suppi. Ma ei kujuta ette, kui selline kontrollifriik kodus, kes ette laulab mitu kulpi suppi võib võtta.

Lapsed ammu suured ja mees suudab oma isusid kontrollida, saame kenasti kehtiva süsteemiga hakkama. Kuigi peab ütlema, et mu supp on nii hea, et võiks ka lõhki süüa.
Sina aga – njahh…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võid kindel olla, et tegelikult sa (ja enamus inimesi) ei vaja nii suuri koguseid, kui süüakse.

Ma olen ideaalkaalus ja usun, et tean ise paremini, mida ma vajan ja kui palju. Pole selleks emmet vaja.

Siis sa oled üks väga suur erand. Vaata enda ümber ringi – emmet oleks enamusele vaja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsed ammu suured ja mees suudab oma isusid kontrollida, saame kenasti kehtiva süsteemiga hakkama. Kuigi peab ütlema, et mu supp on nii hea, et võiks ka lõhki süüa.
Sina aga – njahh…

Et siis meest hoiad nagu last kontrolli all? Magustoit ja supp? Mingi nõuka aeg? Ma sööks iga kell soolast. Aga edu. Laske edasi. Imestan, et täiskasvanud inimestel veel emme keelamas mitu portsu võib kodus suppi võtta. Aga ju siis mõnele meeldib nii.
Ma olin lapsena suhteliselt vaene, aga suppi tehti ikka korraga nii palju, et jäi üle ning keegi ei käinud kordagi ütlemas, et juurde võtta ei tohi. Seoses sellega puudub vajadus õgida. Sest alati sain süüa nii palju kui tahtsin. Koolis sai leiba võtta, kui kõht jäi tühjaks. Nälga ei pidanud taluma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
kitah

pannkook ei ole hea näide. pannkooki saab väga lihtsalt ja ruttu juurde teha, potitäit head suppi aga mitte, seda juba niisama lihtsalt juurde ei tee (esiteks sisaldised ja teiseks keemisaeg). poolt potitäit ei tee ammugi. ehk kui juhtus olema purgisupp, mille lihtsalt kuuma vette uhad, siis terviseks, seda võib õgardist mees liitrite kaupa sisse uhada – tingimusel, et ta ise neid purke ka tassib (klaas on ju raske ja autost tuppa peab ikka tooma) ja pärast tühjad purgid ära viib.
ehk siis – mina ka ei arva, et kui mees õgard, siis naine peab tema kõhtu orjama. iseasi, kui mõni naisuke vaid mehekese ooberdamise nimel elabki. nagu eespool on korduvalt öeldud – pole tegemist näljutamise ega enamasti ka suutäite lugemisega, nagu mõned paistavad arvavat, vaid lihtsalt terve talupojamõistusega. no vahel juhtub jah, aga pidevalt ju ei juhtu. kui miski asi juhtub pidevalt, siis on see kas kiiks või halvemal juhul häire. pidurdamatud õgimishood ja “laua searibist puhtaks löömine”, olgun’d pealegi tehtud kut “pulmarahvale”, see on IGAL JUHUL häire ja matslikkus. hea küll, kodus tehku igaüks mis tahab, aga jutt on ju külas, üritusel või tööl sellises käitumises, mis on vastu head tooni, tervist ja kõike seda, mida normaalseks peetakse.
seega ütlen välja – mis õigustusi õgardid ja ahnikud ka toovad, selline käitumine, st enda silmituks õgimine (mis pole ju enam nälg) ja seda veel teiste arvelt, EI OLE normaalne ega peaks seda tolereerima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul oli koolis üks selline klassiõde, kes alati sööklasse jooksis ja toidu seest head asjad välja nokkis (liha jms), seda ka 12. klassis. Ta oli vaesest suurperest pärit ja ilmselt oli kool ainus koht, kus ta liha nägi. Teiste osas ilmselgelt inetu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul oli koolis üks selline klassiõde, kes alati sööklasse jooksis ja toidu seest head asjad välja nokkis (liha jms), seda ka 12. klassis. Ta oli vaesest suurperest pärit ja ilmselt oli kool ainus koht, kus ta liha nägi. Teiste osas ilmselgelt inetu.

Meil oli koolis lihtne. Portsud laoti välja. Juurde ei saanud keegi. Ülejäägid vedas sööklatädi koju. Aga leiba ja saia jäi üle ning seda sai võtta. Toit oli tasuline. Tasuta said ainult suurelapselised vaesed, kui tegid valda avalduse. Nii elati eesti ajal 90ndatel. Praegu kontrollitakse portse, et üle ei õgiks. Ja vinguvad, et miks lasteaed tasuta pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul oli koolis üks selline klassiõde, kes alati sööklasse jooksis ja toidu seest head asjad välja nokkis (liha jms), seda ka 12. klassis. Ta oli vaesest suurperest pärit ja ilmselt oli kool ainus koht, kus ta liha nägi. Teiste osas ilmselgelt inetu.

Meil oli koolis lihtne. Portsud laoti välja. Juurde ei saanud keegi. Ülejäägid vedas sööklatädi koju. Aga leiba ja saia jäi üle ning seda sai võtta. Toit oli tasuline. Tasuta said ainult suurelapselised vaesed, kui tegid valda avalduse. Nii elati eesti ajal 90ndatel. Praegu kontrollitakse portse, et üle ei õgiks. Ja vinguvad, et miks lasteaed tasuta pole.

Meie koolis võtavad õpilased ise (umbes kaheksased lauad, nii et ehk ei ole arvestamine väga keeruline, ja eks õpetajad lähevad ju ka kaasa) ja söökla seinal on reklaam, et “hoia toitu kokku – küsi lisaportsu”. 😛 Toit on tasuta, st vald maksab kinni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viibin sageli hotellides ja konverentsidel. Ma ei ole mitte kunagi näinud, et midagi hommikusöögilaualt otsa saab. Kui alus saabki tühjaks, tuuakse kohe juurde, sh ka 15 min enne hommikusöögi lõppemist. Mina olen just juurelnud selle üle, et mida hotellid/laevad teevad selle tohutu toidu ülejäägiga. Ma väga loodan, et hotellidel on lepingud näit mõne hooldekoduga vms kohaga. Väga kurb, kui see lihtsalt konteinerisse visatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda teemalõime lugedes meenub hiljutine hommikusöök ühes rootsi lauaga hotellis. Võtsin endale puuvilju kohvi kõrvale, kõrval oli koogivaagen. Üks laps palus emalt kahte tükki kooki. Ema ütles, et ei, igale on ainult üks tükk ette nähtud. Ma veel mõtlesin, et kas peaks neile ütlema, et mina kooki ei soovi, palun laps võib minu koogi ka võtta. Aga loobusin mõeldes, et vaevalt ema seda päriselt nii mõtles, et kahte tükki võtta ei või, ju ta lihtsalt tahtis lapse koogisöömist piirata. Aga nüüd loen seda teemat ja jõuan selleni, et ehk oleksin pidanud ikka pakkuma, osad inimesed arvavdki, et rootsi lauas on toit täpselt inimese kohta välja arvutatud. Minu jaoks oli see esmakordne, et rootsi lauas võib selline täpne piir olla kohas, kus on palju inimesi ja keegi ei suuda niikuinii silmaga hoomata palju on inimesi ja palju toitu.

Minu arust jälle see ema tegi just seda, mida siin teemas öelda soovitakse – üritas õpetada lapsele teistega arvestamist! Laps ei tea, ja ei peagi teadma, mis on rootsi laud ning mis reeglid seal kehtivad. Selleks ongi vanem aitamas.

Vaata, sellisel puhul on kaks võimalust, kas öelda, et “igaühele on ainult üks tükk” või öelda, et ära parem võta, muidu teistele äkki ei jätku. Esimene tähendab, et kusagil on mingi väline kontrollorgan, teine tähendab, et su enda südametunnistus peab töötama. Ma eelistan iga kell teist varianti. Ma isegi lubaks tal selle teise koogi võtta, aga ütleks juurde, et vaata, et teistele ka jätkuks. Kui ei jätku, siis ära võta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 24 postitust - vahemik 151 kuni 174 (kokku 174 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Teistega arvestamine (söögiteema)