Teema: temporühmad õppeainetes

Mina õppisin kooliajal temporühmas. Meil oli võimalik ka nendes liikumine. See on suurepärane lahendus. Kiiremad ei pea igavlema. Aeglasemad ei pea muretsema, et ei jõua järge pidada.

Aga vastuseks sinu küsimusele, et nutikad saavad jh natuke parema hariduse ja teadmised.

Jama. Temporühmad on mõttetud. Uuringud ütlevad, et eraldi peaksid õppima need, kelle IQ on üle 140 ja need, kelle arengutase on eakaaslaste omast umbes paar aastat maas- need on siis LÕK lapsed. Ülejäänutele tuleb kasuks üheskoos õppimine.

#3250044:

Ülejäänutele tuleb kasuks üheskoos õppimine.

Selle all peetakse ilmselgelt silmas niiöelda sünergiat, ühist keskmist tulemust, kus tipud õpivad vähem kui võimed lubaks, kuid keskmised ja nõrgad õpivad tugevate mõjul rohkem. Seega kaotajaid on vähem kui võitjaid.
Kui nüüd aga see sotsialistlik grupimõtlemine kõrvale jätta, siis tipud arenevad siiski paremini vaid siis, kui ei pea teisi järele ootama. Jah, keskmised ja nõrgemad arenevad siin aeglasemalt, sest pole jänest, kes ees jookseks. Kuid jänes on ka inimene.
Ning arvestades, et igas aines on erinevad lapsed erinevates gruppides, siis on tegelikult kõik korras ning lõpuks ometi saavad õiglase arenguvõimaluse ka tugevad. Siis ehk ei kipu helged pead enam ka kogu aeg eliitkoolidesse ära. Nad on väsinud neist rumalatest lorudest, kelle pärast neil koolis igav on. Nüüd enam ei ole.

Isegi, kui ametlikult pole temporühmasid tehtud, siis ma usun, et ma ei tea õpetajaid, kes ei teaks õpetaid, kes sama strateegiat tunnis ei kasutaks- ikka saavad kiiremad ja tublimad lisa. Keskmiselt on igas klassis 3 erinevat töökava paralleelselt töös.

#3250203:

#3250074:

#3250044:

Ülejäänutele tuleb kasuks üheskoos õppimine.

Selle all peetakse ilmselgelt silmas niiöelda sünergiat, ühist keskmist tulemust, kus tipud õpivad vähem kui võimed lubaks, kuid keskmised ja nõrgad õpivad tugevate mõjul rohkem. Seega kaotajaid on vähem kui võitjaid.

Kui nüüd aga see sotsialistlik grupimõtlemine kõrvale jätta, siis tipud arenevad siiski paremini vaid siis, kui ei pea teisi järele ootama. Jah, keskmised ja nõrgemad arenevad siin aeglasemalt, sest pole jänest, kes ees jookseks. Kuid jänes on ka inimene.

Ning arvestades, et igas aines on erinevad lapsed erinevates gruppides, siis on tegelikult kõik korras ning lõpuks ometi saavad õiglase arenguvõimaluse ka tugevad. Siis ehk ei kipu helged pead enam ka kogu aeg eliitkoolidesse ära. Nad on väsinud neist rumalatest lorudest, kelle pärast neil koolis igav on. Nüüd enam ei ole.

Lihtsalt fantaseerid? Eestis tehtud uurimus kinnitab, et sinu arvamus ei päde:

Tasemegruppides õppinud põhikoolilõpetajad ei erinenud keskmiselt oma matemaatikaeksami punktide, matemaatikahuvi, tajutud võimekuse, pingutamise vältimise, läbipõlemise ega rahulolu poolest kaaslastest, kes ei õppinud tasemegruppides. Ainus, mille poolest tasemegruppides õppivad ja mitteõppivad noored keskmisena võetuna mõnevõrra üksteisest erinesid, oli hinnang sellele, kuivõrd nad saavad oma õpetajalt emotsionaalset tuge, kuivõrd soe ja sõbralik on matemaatikaõpetaja.

Õpilased, kes ei õppinud tasemegruppides, tundsid, et saavad rohkem emotsionaalset tuge.

http://opleht.ee/2017/02/oppimise-korraldamine-tasemegruppides/

Aga ma ju kirjutasingi, et keskmiselt pole vahet. Tipud teevad paremini kui oleks ilma tasemerühmata teinud, keskmised teevad halvemini kui oleks ilma tasemerühmata teinud (jäneseid pole), nõrkadest tugevamad teevad nõrgemalt (jäneseid pole) ja nõrgemad tugevamalt (õpetajal on nende jaoks aega). Keskmine on sama, jaotus erineb.

#3250274:

#3250228:

Isegi, kui ametlikult pole temporühmasid tehtud, siis ma usun, et ma ei tea õpetajaid, kes ei teaks õpetaid, kes sama strateegiat tunnis ei kasutaks- ikka saavad kiiremad ja tublimad lisa. Keskmiselt on igas klassis 3 erinevat töökava paralleelselt töös.

Oleks see vaid nii. Mu laps loeb mitmendat aastat inglise keele tunnis raamatut või kuulab telefonist podcaste. Hindelised tööd peab kaasa tegema, rohkem ei maksa õpetajat häirida.

Täpselt. Õpetaja pole mingi üliinimene, kes suudab korraga seletada igasuguse õpihuvita lastele, kuidas protsenti arvutada, ning samal ajal pakkuda keerulisi ülesandeid neile, kelle jaoks protsendiarvutus on elementaarne loogika.

Meil oli põhikoolis sama moodi ja kokku oli, kas neli või viis rühma. Mäletan, et alguses olin esimeses, siis vist teises ja ei saanud aru ja sain järjest kahtesid. Seejärel sattusin viimasesse rühma õpetaja juurde, keda üle kooli mega karmiks peeti, ja kõigi eesmärk oli pigem sealt rühmast ära saada. Ülesanded olid ju samad (läksime sama matemaatika õpiku järgi ja lahendasime kõik samu ülesandeid kõigis rühmades) siis mina hakkasin seal rühmas järsku õpetaja lahenduskäikudest aru saama ja hakkasid tulema neljad ja ka viisi sekka. Neljad jäid enamasti ka lohakusvigade taha (nt ei kontrollinud lahenduskäike üle). Õnneks uuesti kõrgemasse rühma ei sunnitud ja sel ajal sain ka oma põhikooli lõpueksami nelja.

Samas gümnaasiumis, teises koolis, oli jälle matemaatikaõpetaja, kes reaalselt arvestaski kiiremate liikumisega ja hakkasid suures osas jälle kolmed peale, kahed sekka. Oli ka teemasid, mis ise suutsin endale selgeks teha ja lahenduskäike kontrollida ja tuli ka üksikuid viisi sekka.

Seega mulle temporühm sobis. Ma tolles viimases rühmas lahendasin ja sain kiiremini ülesannetest aru kui teised ja kokkuvõttes mulle kiirem temp oleks sobinud, aga lihtsalt too õpetaja oskas asjad minu jaoks selgeks teha. Seega mulle oli kasulikum seal rühmas aeglasema tempoga asjad selgeks saada kui teises rühmas edasi tuisata, kahtesid saada ja poleks pea kõik osad jäänud korralikult selgeks saamata ja mitmeid kordi pingutanud järeltöödes, et kolmedki kätte saada.

Minu lapse koolis ka temporühmad ja mina olen väga rahul. Mitte üheski rühmas ei jäeta osa programmist omandamata. Kiiremates rühmades jõutakse tõesti mingeid lisa-asju teha (olümpiaadideks harjutada vms). Meie koolis on see süsteem olnud juba aastaid ja keegi pole nurisenud – rühmad ei ole tõepoolest kivisse raiutud ja lapsed saavad vajadusel nende vahel liikuda. Näiteks minu laps sai omal soovil inglise keeles kiiremast rühmast keskmisesse minna, sest talle tundus, et kiiremas rühmas kõik “lobisesid” inglise keeles ja tema ei suutnud samal tasemel olla ja ei saanud ka alati aru.

Kõik nn temporühmad viivad samale tasemele õppekava miinimumi. Kõige madalam rühm omandabki vaid selle, sest tugevamas rühmas ja ilma nämmutamata ei omandaks ta sedagi. See rühm on oluline just nõrkadele, et ta midagi omandaks ja seega õpimotivatsioon säiliks.