olen see sama siis kes postitas teema, et 2 aastat koos ja 1.a laps.
Nii kõik soovitasid, et hakka last tema voodisse harjutama. Räägin siis teile natukene ja mida teie sellest arvate ?
Otsustasime siis, et oleks tõesti viimane aeg laps tema voodisse harjutada muidu ei tule meie suhtest enam midagi välja. Loomulikult tahan ma koos mehega magada, aga eile jäi mulle hoopis teine mulje tema poolt.
Mees pani siis voodi kokku koos oma sõbraga, mina vaatasin teises toas telekat koos lapsega.
Voodi koos, mees läks välja.
Tuli tagasi u. 1h pärast ja ütles, et hakkame siis last harjutama tema voodisse, ma olin väsinud ja olin mingit ”imelikku” nägu selle jutu peale teinud.
Olgu, läksin siis magamistuppa lapse voodit korda tegema, voodipesud panin jne. Ütlesin mehele, et okei too nüüd laps, harjutame ta tema voodisse,siis saame lõpuks koos magada 🙂 .
Mees ütles mulle sellepeale ” ma nägin su pilgust, et sul on pohhui” . Ja sammus teise tuppa.
Kuigi me pidime seda koos tegema, me oleksime saanud koos magada. Ja oligi lootsin küll keset lapse kisa, et äkki ta nüüd tuleb kasvõi vaatama, aga ei.
laps kisas 1h ja lõpuks jäi magama, sain magada 5h ilma selleta, et laps mul tissi otsas oleks.
ok, ta ärkas kell 05.40 üles, võtsin ta oma kõrvale, et talle rinda anda ja ta oksendas mind täis, 🙁 .
Ja iseenesest tuli nutt peale.
Mees räägib suhe läheb per.. ja suhe läheb per.. nii.
Aga ise ei taha midagi selle jaoks teha, et ei läheks.
aga põhipoint on ikkagi see, et leppisime mehega kokku eelmine päev, et me Harjutame KOOS lapse tema voodisse mitte nii, et tema läheb jälle teise tuppa magama.
Olen temas väga pettunud.
Hoopis tema näitas oma käitumisega, et tal on ”pohhui”.
Aga vähemalt olen selle üle Õnnelik, et laps magas oma voodis 5h esimest korda 1.aasta jooksul :).
(PS: ma ei ole eriline kirjutaja.)
(avastasin veel, et neid ”et”-e on päris palju, ok vahet ei ole saadan ära nüüd)