Esileht Ilu ja tervis Tervenemine psühhiaatriakliinikus

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Tervenemine psühhiaatriakliinikus

Postitas:
Kägu

Kas kellegi lähedane on sattunud psühhiaatriakliinikusse ja saanud terveks/tervemaks?

Ootan siia edulugusi, et saada lootust enda lähedase suhtes.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui ravimeid regulaarselt võtta, siis on asi kontrolli all. Aga tagasilöögid on kahjuks ikka sisse kirjutatud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas kellegi lähedane on sattunud psühhiaatriakliinikusse ja saanud terveks/tervemaks?

Ootan siia edulugusi, et saada lootust enda lähedase suhtes.

Psüühilistest häiretest ei ole minu meelest võimalik terveks saada. Psüühika on selline asi, et kui see on haavatud, siis see jääb mõjutama terveks eluks. Aga paranenud, edasi elanud.. muidugi on selliseid inimesi ja väga palju.

Mis diagnoos su lähedasel on? Seal on ikka väga palju erinevaid asju koos. Nt söömishäired, narkomaanid, depressioon, suitsiidid, skisofreenia ja veel palju muud. Kõikidega on erinev teema.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi on seal palju inimesi, kes saavad terveks. Aga oleneb, mis viga on. Näiteks ka skisofreeniat võib olla väga erineva raskusastmega ja on suured individuaalsed erinevused. Mõni elab ravimite toel täiesti normaalset elu, teine ei saa normaalsest elust unistadagi, ükski ravim ei mõju jne. Väga erinevalt on, psüühikahäireid on ju väga erinevad. Mõned on põhjustatud näiteks erinevatest ainetest, kui need ära jätta, taastub täiesti normaalne elu.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja

Hetkel pole täpset diagnoosi, sarnaneb küll skisofreeniale.

Pigem vist mõtlengi, et kas kellelgi väga lootusetust  seisundist tekkinud “imeline tervenemine”.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Skiofreeniast päris terveks ei saa, aga on võimalik seda kontrolli all hoida ravimitega. Pigem on skisofreenikute probleem see, et mingil hetkel hakkavad nad end paranenuna tundma ja ei pane enam tähele esimesi märke, mis aitaksid järjekordset haigushoogu ennetada, psühhoos areneb liiga kaugele ja siis on järjest raskem taas ravimite peale saada. Nähtud ja läbi elatud lähisugulase peal.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem vist mõtlengi, et kas kellelgi väga lootusetust  seisundist tekkinud “imeline tervenemine”.

Kes ütles, et seisund on lootusetu? Üks asi on see, kui tekkis näiteks psühhoos ja sulle kõrvalvaatajana tundub asi hull. Teine asi on see, mis hinnangu arst annab. Raviprognoos oleneb sellest, mis muutused on inimese ajus tegelikult toimunud, mis on põhjused ja kas allub ravile. Imelisi tervenemisi pole olemas, kõik on puhas bioloogia ja füsioloogia. Mis sinu lähedusega on, ei tea. Kui esimene psühhoos, siis ju ei tea veel midagi öelda, kuidas edaspidine kujuneb.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu isa sattus psühhoneuroloogiahaiglasse, sai bipolaarsuse diagnoosi ja elas pärast seda u 15 aastat rohtu võttes üsna tavalist elu. Nähes, milline ta haiglas oli, ei suutnud ma seda tol hetkel küll uskuda.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olin omal ajal esmaste psühhooside osakonnas praktikal ja loomulikult said inimesed terveks/paremaks. Neile on tagatud psühholoogi regulaarne vastuvõtt, psühhiaater hoiab silma peal ning kirjutab välja ravimid, igapäevased grupiteraapiad, kus istutakse koos ja arutatakse, kuidas keegi end tunneb ja kas tahab midagi teistega jagada jne.

Psüühilised probleemid ei kao loomulikult üleöö, paljud patsiendid on osakonnas sees kuude kaupa. Aga selle aja sees nendega tõesti tegeletakse ja eriti esmase skisofreeniapuhangu puhul on oluline, et abi oleks kohane ja inimene tervena lahkuks, sest muidu on suurem tõenäosus, et see korduma jääb. Varajane sekkumine on kõigi psüühiliste hädade puhul oluline ja kahjuks on palju neid juhtumeid ka, kus lähedased eitavad probleemi ning inimene satub haiglasse siis kui ei ole juba aastaid kodust väljas käinud, pole oma toastki väljunud, on kõndinud edasi-tagasi hommikust õhtuni, nii et vaiba sisse on tekkinud rada, on juba aastaid väga omapäraselt käitunud. Nii süvenenud juhtumite puhul on väga väike tõenäosus, et patsient enam kunagi päris terveks saab.

Mu oma tutvusringkonnas on juhtum, kus keskealine igati edukas mees täiesti ära keeras, haiglasse viidi otse tänavalt, kus kõndis ringi täiesti alasti ja oli luululine (uimastid ei olnud mängus). Tema sai skisofreenidiagnoosi, veetis paar kuud haiglas, aga välja tuli tervena ja uut hoogu pole siiani tekkinud (juba paarkümmend aastat möödas). Psüühilised probleemid võivad igaüht tabada, täpselt nagu ka kõik teised haigused.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Läksin ise seewaldisse ja sain abi ravimite näol. Tegelikult oleksin pidanud aastaid tagasi ravile minema, aga ei mina ise, mu abikaasa ega teised sõbrad-lähedased ei saanud aru, et mul on vaimne haigus, mida saab ravida. Arvati et mul on selline “huvitav” iseloom. Tegelikult aga meeleoluhäire, kus viimane episood lõppes täieliku katastroofiga – suitsiidikatsega. Ravi on küll eluaegne, episoodid võivad korduda ja ravimid on kõrvalnähtudega, aga olen väga õnnelik, et ravile läksin! Kahjuks enamik mu nn osakonnakaaslastest ei soovi ravimeid võtta ja seetõttu ei saa nad kahjuks ka tervemaks. Mina saan hakkama, elan üle. Olen käinud mitmete psühholoogide juures, paariteraapias, karjäärinõustaja juures. Tööle pole suutnud veel minna, aga iga päevaga läheb paremaks. Pikaajaline parim sõbranna haigestus skisofreeniasse, ravimeid ei võta, haiglas pole nõus olema jne. Kahjuks seetõttu meie sõprus purunes. Mina tahtsin terveks saada, tema kahjuks mitte. Ehk siis, lootus terveks saada on ainult siis, kui inimene ise tahab terveks saada. Kui su lähedane ise ei taha, siis… väga kahju. Veenda on praktiliselt võimatu. Haigel inimesel on luulud, mõttevead, ettekujutused jne, ta ei saa aru, et midagi valesti oleks. Mina ka ei saanud aru.</p>

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>Ehk siis, lootus terveks saada on ainult siis, kui inimene ise tahab terveks saada. Kui su lähedane ise ei taha, siis… väga kahju. Veenda on praktiliselt võimatu. Haigel inimesel on luulud, mõttevead, ettekujutused jne, ta ei saa aru, et midagi valesti oleks.

See on tõsi, et enamasti ei saa inimene ise aru, et ta haige on, selleks puhuks on ette nähtud tahtevastane ravi. Lähedased toimetavad abi vajava inimese kas ise haigla vastuvõtuosakonda, kus tema seisundit hinnatakse ja jälgitakse või on mõni hullem episood, mille käigus kutsutakse kiirabi, mis ta haiglasse toimetab. Arst saab esitada kohtunikule avalduse tahtevastase ravi alustamiseks ja luba antakse kuni kolmeks kuuks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on olnud ema Psühhiaatriahaiglas kahel korral ca 1 aasta järjest erinevates osakondades ja on mõlemast haiguse ägenemisest toibunud tööl käivaks inimeseks. Ravimeid õnneks võtab korralikult, kuna kardab ise ka haiguse ägenemist.

+3
0
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Ilu ja tervis Tervenemine psühhiaatriakliinikus