Ma arvan, et kõige olulisem nii tinderi, kui ka muude kohtinguportaalide juures, on ikkagi iseendaks jäämine. Muidugi tahetakse endast jätta parimat muljet ja näidatakse esialgu vaid häid külgi, aga ka need head küljed võiksid olla iseenda omad. Nii et kui naisele on oluline see tunne, et mees tema pärast pingutab ja teda taga ajab, no las ta siis ajab oma asja niipidi. Nagu näha, siis lööki tal ju oli, sest on päris palju mehigi, kelle jaoks on jahipidamine oluline. Mina isiklikult ei ole kunagi viitsinud mingeid selliseid mänge mängida ja “jahimehi” pikemas perspektiivis heaks suhtepartneriks ei pea, sest varem või hiljem saab see jahimeheinstinktiga mees su ju kätte ja siis hakkab tal igav ja läheb uusi jahimaid avastama:) Ma olen kohati üsna kannatamatu ja konkreetne, seega kui tunne on õige, siis teisel-kolmandal kohtingul seksinud, eriti veel, kui enne seda on olnud seksis pikem paus. Elukogemus ütleb, et see on ka üsna hea viis aru saamaks, kas mehe huvi sinu vastu on siiras või ei. Need jahimehed on ju oma saagi kätte saanud ja kaovad radalilt, aga kui sa meest ka päriselt huvitad, nii naise kui ka inimesena, siis tahab ta sinuga edasi suhelda ka peale esimest seksi, isegi kui see toimus kohe esimesel deidil. Ja kuna mina tahan suhet, kus ma pole mitte mingi auhind või pingutusobjekt, vaid võrdväärne partner, siis mulle sobib nii.
Tinderiga on sel pistmist niipalju, et olin seal vahelduva eduga umbes aasta. Kuna sellest on juba kaks aastat möödas, siis ei mäleta enam, mitme mehega täpselt kokku sain. Ühekordseid deite oli vist mingi viis-kuus, kolmega läks asi veidi pikemalt ja ühega läheb siiamaani. Oli neid, kellega sai enne kohtumist pikemalt suheldud ja oli neid kellega pmst järgmine päev peale mätšimist kohvikus kokku saime. Kuna ma olen kunagi selle vea teinud, et pikemalt netis suhtlemisel endale inimesest oma peas kujutluspildi loonud, millel reaalsusega midagi pistmist polnud, siis sellise vea vältimiseks eelistasingi pigem võimalikult kähku see esimene kohvi ära teha, et oleks selge pilt mõlemale osapoolele, et kas on mingit klappi või ei ole.
Profiili koha pealt niipalju, et umbes pooled uurisid pilte ja teksti, pooled ilmselt mitte. Vestluse alustamine polnud minu jaoks kunagi probleem. Vahet pole, kumb alustab, enamus neid suhtlemisi vajub seal soiku nii või teisiti. Kusjuures selle saatusliku mätši puhul oli meespoolel suht mittemidagiütlev profiil, mina alustasin vestlust, mille peale ta mulle oma täisnime andis, et ma ta FBst üles otsiksin. Tundus normaalne inimene olevat, lisasin sõbraks, hakkasime messengeris edasi suhtlema, poolteist nädalat hiljem saime esimest korda kokku. Kõik see aeg oli tema aktiivsem huvi ülesnäitaja, aga mina olin see, kes ta teise kohtingu lõpus rajalt maha võttis. Ka veel nüüd, aasta hiljem, lähevad tal silmad mind nähes särama 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.08 12:49; 12.08 13:26;