Teema: Tingiv kõneviis (oleks huvi)

Mind häirivad samuti need poolikud tingivas kõneviisis laused. Ilmselt ikka päris ostusoovi pole sel juhul.

Teine häiriv asjaolu on, kui panen näiteks lapse jope müügikuulutuse üles ja tuleb kommentaar “Käised”. No mis mõttes. Pildilt näha ju, et on käised.
Või panen mingi eseme näiteks 30 euroga müüki ja pakutakse “kümnega ostaks ära”

Ma müün netis vähe ja seni on läinud edukalt, kuigi olen kõiki neid segaselt kirjutajaid lihtsalt ignoreerinud.

Mul mees kasutab seda, näiteks oleme restoranis, siis tellib ta nii:” oleksin võtnud loomaliha…” Olen ta käest küsinud, et miks ta nii tellib, vastus on, et tema arust on see viisakam ja arvatavasti on seal ka mõjutusi inglise keelest. Mnjah.

See on selline (mõne põhimõttelise inimese meelest ülivastik) komme. Pealegi, ta ei saa ju kindel olla, kas sul on see kaup veel alles või juba kellelegi lubatud või kas näiteks sulle sobib, kui ta täna järele tuleb, sellest ka see tingiv kõneviis. Sama nt soolaga, kas sa ulataksid mulle soola, no äkki ta ei taha ulatada, mitte et algul küsib tingivas ja siis peab käskivas kõneviisis uuesti ütlema, et keegi teeks. Ma küll ei kujuta ette, et restorani kelner hakkaks grammatika kallal norima, kuidas see talle kasulik või tema seisukohast mõistlik oleks?

#3189175:

Mul mees kasutab seda, näiteks oleme restoranis, siis tellib ta nii:” oleksin võtnud loomaliha…” Olen ta käest küsinud, et miks ta nii tellib, vastus on, et tema arust on see viisakam ja arvatavasti on seal ka mõjutusi inglise keelest. Mnjah.

viisakas mees sul. palju parem kui need, kes ettekandjasse üleoleval ning shovinistlikult suhtuvad ja igasugu “vaimukaid” repliike pilluvad

mind häirib tingiv kõneviis igas olukorras.
eriti siis, kui tööaalselt on vaja töös teha mingid parandused ja kliendi poolt tulevad parandussoovid stiilis – seal oleks vaja teha nii, seal võiks olla nii või seal peaks olema naa.
Iga kord on tahtmine vastu kirjutada ja küsida, et kas siis peab või ei pea. Samas ta soovib just nii nagu kirja pani. No milleks siis kirjutada võiks, peaks, oleks, tuleks?

#3189185:

just nimelt- tingiv kõneviis kõlab palju viisakamalt.
näiteks restoranis : “võtan kana!”
või siis “võtaksin heameelega kana” eks ole, viimane variant on palju sõbralikum.

Minu arvates kõlavad mõlemad ühtmoodi viisakalt kui neid öelda viisaka ja sõbraliku hääletooniga. Samamoodi saab mõlemat moodi öeldes olla ebaviisakas.

Tingivas kõneviisis rääkimine antud kontekstis tähendab olukorda, kus vestluse teine osapool peab keelt nii palju tajuma, et saab aru, et puuduolev lausejupp on tema enda oma. Pall on n-ö tema väravas.

Tuleksin järele (siis, kui teile sobib).
Sooviksin (juhul kui on veel saadaval).

St vestluse alustaja teab, mida pakutakse, aga tahab anda teisele osapoolele võimaluse soovi korral oma pakkumine tagasi võtta. Ehk et elementaarne viisakus on selle nimi.

Mul on hea meel näha, et siin leidub nii palju keeleliselt keskmisest andekamaid inimesi. Ma ise armastan samuti tingivat kõneviisi ega tuleks selle pealegi, et võiksin sellest kuidagi häiruda.

#3189353:

Heh, lugesin natuke tagasi just kandideerimisavaldusi ja motivatsioonikirju. Üllatavalt paljud algavad “Sooviksin kandideerida … ametikohale” või “Oleks huvi … ametikoha vastu.” Olen nõus, et tingiv kõneviis teatud olukordades rikastab keelt ja sobib hästi, kuid minu arvates nende minu toodud näidete puhul mõjub pigem kohmetult ja naljakalt.

Täiesti nõus! Siinkohal tervitan oma emakeeleõpetajat, kes tingivale kõneviisile vastas nii: “Aga miks sa siis ei kandideeri/õpi/söö?” jne (mõtle ise vastav tegusõna).

Mõnel juhul muudab tingiv kõneviis pöördumise viisakamaks, aga kindlasti mitte ametlikes pöördumistes. Seal on see pigem ebakindluse märk – inimene ei tea, milline on ametlik suhtluskeel. Selline pöördumine motivatsioonikirjas on minu jaoks kindel miinus.

Mina ei näe tingivas kõneviisis küll mingit viisakust. Näen seda, et see on tingiv, s.o. et midagi on takistamas.
Sa kas oled mingist asjast huvitatud või ei, ja nii ütlegi. Ma saan aru, kui tingivat kõneviisi kasutatakse juhul, kui ese millegipärast ei sobi: “oleksin huvitatud, kui mul oleks piisavalt raha / kui mulle värv meeldiks / kui see oleks mulle paras.”

Tingivat kõneviisi kasutab viisakas inimene, kui ta pole kindel, et teisele poolele tema ettepanek sobib. Mitte teemaalgataja enesekeskses maailmas elav isik, vaid teistega arvestav inimene.

#3189165:

Minu jaoks on see alati nagu poolik lause, mida peaks jätkama sõnaga aga: oleks suur soov, aga (kahjuks pole raha), oleks huvi, aga (asukoht ei sobi), tuleks täna järgi, aga (kahjuks olen tööl).

Mitte teemaalgataja pakutud versioon: oleks suur soov, (aga kahjuks pole raha), vaid: “juhul kui see teile sobib”. Mitte: oleks huvi, (aga asukoht ei sobi), vaid: “kui keegi teine pole juba järjekorras eespool”, tuleks täna järgi (aga kahjuks olen tööl), vaid: “juhul kui te õhtul olete kodus ja teile sobib”.

Restoranis samamoodi: mina võtaksin kana (lootes, et seda on). Korduvalt on olnud juhuseid, kus tellid sisefilee ja siis kelner teatab, et kahjuks seda ei ole.

Imelik, et tänapäeval on nii isekaid ja ebaviisakaid inimesi, et neile see pähegi kohe ei tule, et mõni inimene võib olla viisakas ja teistega arvestav.