Mina ei mõista, miks peaks klaasikest veini toidu kõrvale või lõõgastuseks kuidagi kahjuliku sõltuvuse alla liigitama või laste eest varjama? Terve Kesk-ja Lõuna-Euroopa rüüpab veini ja õlut igapäevaselt, see on osa elunautimisest ja kultuurist. Inimesed on rõõmsamad, lõõgastunumad, vähem pinges ja tervemad, eluiga samuti märgatavalt pikem, kui meil, idaeurooplastel. Samuti ei näe seal kohalike seas naljalt purjus inimesi – veiniga liialdamist peetakse veinimeistri solvamiseks ja matslikuks käitumiseks.
Kas parem on salaja juua ja kanget kraami ning palju korraga? Või üldse mitte, sest ei osatagi piiri pidada ja viisakaks jääda? Või oleks ehk aeg elu veidi rõõmsamalt võtta ning nii enda kui teiste suhtes mitte nii kategooriline ja hukkamõistev olla? Ehk oleks elul parem kvaliteet ja enesetappe ning depressiooni vähem, kui sellistest lihtsatest rõõmudest nagu klaasike veini ja karastav külm õlu regulaarselt osa saada?
Mina olen pigem igapäevane “tipsutaja”, aga vahepeal tuleb ka täiesti tahtmata pikemaid pause sisse ning mingeid võõrutusnähte küll ei ole. Kas olen siis sõltlane? Võiksin ka vabalt elu lõpuni karsklane olla, aga ma ei saa aru, miks nii äärmuslikuks peaks minema. Kindlasti ei arvusta kedagi, kes iga päev alkoholi tarbib, küll aga tunnen kaasa neile, kes seda kurbusest teevad ning liiale lähevad.