Esimene uue partii nägemine toimub juba (haiglas) enne koju saamist. Eks ikka piilun veidi, aga olen väga oma otsusega rahul. Eks lõplikku tulemust peab ootama. Aga mina see õnnelik, kellel olenemata suurest nubmbrist, ei ole väga suuri valusud, täiesti talutav ja elatav. Aga see on väga individuaalne. Enese motiveerimiseks vaatan riideid, mida saan varsti julgelt ja uhkelt kandma hakata, tundes ennast naisena.
Loen siin erinevate naiste kommentaare taastumise kohta pärast rindade suurendamist ja küsiks, kui paljudel on pärast operatsiooni kodus istumisega tekkinud n.ö vett täis välimus? Mul 3-s päev peale opi ja kogu keha on lisaks paistes ja valusatele rindadele ka justkui paistes. Kõht ees nagu rasedal ja seda pole võimalik sisse ka tõmmata. Jube õhupalli tunne on. Mis parandaks olukorda?
Loen siin erinevate naiste kommentaare taastumise kohta pärast rindade suurendamist ja küsiks, kui paljudel on pärast operatsiooni kodus istumisega tekkinud n.ö vett täis välimus? Mul 3-s päev peale opi ja kogu keha on lisaks paistes ja valusatele rindadele ka justkui paistes. Kõht ees nagu rasedal ja seda pole võimalik sisse ka tõmmata. Jube õhupalli tunne on. Mis parandaks olukorda?
Mul oli ka see sama tunne. Mu arvates see loomulik opijärgselt, aga suht rõve tunne oli jaa. Mul väga isu polnud, aga rõve paistes oli olla, kõht oli ees ja paistes. See nädala-pooleteise jooksul taandub. Kui rohkem liigutama saab hakata, siis eriti.
Tore, tänan lohutamast! 🙂
Otsustasingi täna vähekeseks õue jalutama minna, eriti liikuda küll ei saanud, aga vaikselt ja targu natukesekski oli päris hea. Selline jube puine olek ja see bandaažiga rinnahoidja surub nii õudselt, et hingata oli ka jube raske – hingeldasin nagu mingi astmaatik. Aga juu see ka läheb paremaks, kui see paistetus rindadelt kaob.
Operatsioon möödas, pandi B-lite ümmargused 285cc fastsia alla ja tehti koos benelli tehnikaga (tõsteti areaali asukohta ülespoole), endal oli ka enne oma rinnamaterjali, maksis 4850€, lisaks muidugi mammograaf ja vereanalüüs. Olen 168 cm/56 kg. Tehti Fertilitases, dr Troost, olek nagu hotellis. Lehelt, mille kaasa sain, näen, et operatsioon kestis 50 min. Ootasin suuri valusid, mida ei ole tulnudki, käisin kohe esimesel hommikul dushi all ja edaspidi ka igal hommikul. Kasutan valuvaigisteid muidugi ka praegu veel. Bandaaži ei ole, masseerida ei kästud. Ööseks võtan küll unerohtu, et välja puhata. Niimoodi 5 päeva pärast oppi tööle minna ei olegi nii hirmus 🙂
Siin eelnevatel lehtedel olid mõned naised, kes olid nõus pilte jagama – kui võimalik, palun saata mulle ka aadressil merineitsikene@gmail.com. Oleks hea, kui kirjutaksite juurde, mis suurus teil enne oli, kui suured ja mis firma, mis kuju ja mis profiiliga implantaadid te panite ning kes oli arst. Ise olen siit-sealt kommentaare lugedes hetkel Mare Malva kasuks otsustanud, opile plaanin minna alles sügisel, tõenäoliselt oktoobris, seega jälgin huviga teemat.
Tänud ette piltide eest.
Panen ka enda kogemuse kirja- sellest teemast leidis väga palju infot just Eesti naiste kogemusi ja saada mingitki infot meie kliinikute/kirurgide kohta. Teine leht, kuhu soovitan omale konto teha on RealSelf.com- seal on väga palju arvustusi, pilte progressist jne. Mina valisin kahe kliiniku vahel – MM Kliinik ja CC, valik langes Mare Malva kasuks MM Kliinikust. Sattusin sinna vastuvõtule esimesena ja tekkis usaldus. Ehkki olin kindel, et lähen konsultatsioonile vähemalt veel ühte kohta, siis olin kohe pärast esimest konsultatsiooni veendnud, et jään MM Kliiniku juurde. Nagu siin ka varem on välja toodud, siis CC-st oli kujunenud ka minul eelarvamus, et jääb personaalsusest puudu ja konsultatsiooni ei vii läbi arst – mu jaoks oli oluline, et saaksin oma mõtteid ja soove vahendada otse arstiga, ilma et keegi kolmas infot vahelt lõikaks :).
Opp oli mul märtsi alguses. Implantaadiks Motiva ergonoomilised, 315 cc ja lihase alla. Enne olin 70 A. Kaalu 49 kg, pikkust 170 cm, vanus 26.
Opist kõige rohkem kartsin anesteesiat ja taastumisvalusid. Anesteesiast ei mäleta ma midagi, opilaualt mäletan ainult niipalju, kui öeldi, et nüüd antakse läbi kanüüli valuvaigistit..siis tühi maa ja ärkamist mäletan juba palatist, siis oli kõige suurem ebamugavus kurguvalu (anesteesiast). Kokkuvõttes läks kõik hästi, pärast oppi oli üldine tunne hea, valud täiesti talutavad ning sain juba õhtul erilise vaevata ise tualetis käidud. Magama jäin unerohuga ja uni oli hea. Hommikul tuli arst, eemaldati sidemed ja anti edasised juhised ning ca 10 paiku pääsesin juba koju. Esimene päev kodus oligi kokkuvõttes kõige raskem – päeva algus oli väga OK, kuid alates õhtust tulid suuremad valud, ebamugavus ja kui veel hommikul sain ise voodist püsti, siis õhtul enam mitte. Alates teisest päevast läks olek siiski paremaks ja käisin juba iga päev (kui ilm lubas) vaikselt õues jalutamas, muidu pigem hoidsin ennast ja puhkasin. Ainus suurem mure oli püsimatus ja igavus kodus istudes :). Töölt eemal olin 1,5 nädalat, esimene konsultatsioon oli 2 nädalat pärast oppi, arst oli senise tulemusega juba väga rahul ning ütles, et enam tagasi tulla ei ole vaja, et rinnad on juba paika vajunud, ilusa kuju võtnud (võisin eemaldada suruva bandaaži) ja haavad ilusti paranenud (see konsultatsioon oli tegelikult ainus kogu suhtluse jooksul koht, kus midagi jäi kripeldama – jäi mulje, et ta on väga hõivatud, teised konsultatsiooni patsiendid ootasid ukse taga ja ise pigem tundsin, et hoiak oli selline, et ära rohkem küsi ja mine juba ära 😀 ma ootasin ikkagi, et arst ise soovib ka veenduda lõpptulemuses ja veelkord konsultatsiooni kutsuda (vist tavaliselt 3 kuud pärast oppi), et vaadata kas kõik on läinud nii nagu peab). Palus vaid helistada ja teada anda kui on küsimusi. Aga see selleks… Trenniga alustasin taas 2,5 nädala möödudes… käisin jõusaalis kõndimas ja alustasin alakehatreeningutega. Ülakeha hakkasin taas treenima 1 kuu pärast oppi.
Rinnad võtsid juba päris ilusa kuju ca kahe nädala möödudes (sellest ajast alates oli ka endine elurütm taastunud). Olen VÄGA rahul nii valitud implantaadi, kliiniku kui tulemusega!
Tüdrukud, kes endale lasi b-lite panna, miks valisite endale just need implandid?
Kas taastumine on tõepoolest kergem? Mina lähen Dr Malva juurde 18.05 opile, nüüd valin kas motiva või b-lite.
B-lite alles tulid meie turule ning minu arst ütles, et temal puuduv veel suur kogemus nendega, kuid need on kõige innovatiivsemad israelis oli leiutatud ja juba pikalt kontrollitud ja usaldusväärsed. Kas keegi midagi oskab soovitada? Tänud 😉
Minule pakkus dr Troost Motiva ja B-lite variante. Viimane on muidugi oluliselt kallim. Valisin B-lite, sest kergus oli minu jaoks oluline, nii saab ehk mugavamalt sportida ja ka gravitatsioon mõjub implantaatidele ilmselt vähem (kestavad ehk kauem…?). Taastumine oli selgelt kergem (lugedes päris paljude kogemusi, tundub mulle nii). Olin töölt eemal 5 päeva(operatsioonipäev+4 päeva veel) ja sellest piisas. Aga mulle pandi fastsia alla, ei tea, kuidas lihase alla paneku korral olnud oleks. Praegu enesetunne hea ja endaga rahul juba 2 nädalat pärast “saatuslikku päeva” 🙂
Tere,
Minul täitub operatsioonist homme 2 kuud. Kirurgiks valisin Mart Elleri ja implantaatideks Motiva ergonoomilised ümarad 335cc. Olen siin teemas korra juba kirjutanud, siis uurisin, kas teie arvates võiksin saada endale peale operatsiooni korvi suurusega C või D. Sain D. Implantaadid asetati kehasse rinna alt ja paigaldati lihase ette.
Operatsiooni lükkasin aastaid edasi, sest ma olen valu osas väga tundlik, kardan verd ja süsti 🙂
Operatsioon sujus ilusti, narkoosist ärkamine oli võrreldav hommikuse ärkamisega, kui uni on olnud hea (hästi puhanud ja kerge tunne oli). Ärkamistoas tõusin voodist püsti enda kõhulihaste abil ja vabalt oleksin ka palatisse ise jalutanud, kuid mul lihtsalt ei lubatud seda teha (sunniti ratastooli istuma).
Palatis olles olid valud minimaalsed (nt varbaluu murd on kordades valulikum) ja mõistus oli selge. Igavusest hakkasin telefonis töö e-kirju lugema. Iga ca paari tunni tagant pikutasin natukene. Öösel magamiseks unerohtu ei vajanud. Ainus kord, kui mul üleüldse halb olla oli, oli operatsioonile järgneva päeva hommik. Põhjus ei olnud mitte operatsioonis vaid selles, et mul oli kõht kohutavalt tühi. Ma nimelt olen harjunud korraga sööma vähe, kuid ma söön ca iga 3 tunni järel. Haiglas anti aga süüa kell 18:00 õhtul (ainus söök sellel päeval, sest enne operatsiooni ei võinud süüa) ja siis järgmine kord kell 9:00 hommikul. Hommikul enne söömist pesema minnes oli mul tunne, et ma lihtsalt kukun näljast kokku (pea käis ringi, süda oli paha, soojas toas hakkas külm ja keha hakkas värisema – sama seisund tekib ka siis, kui ma lõikan endale nt noaga näppu ja näen verd). Pärast hommikusööki läks enesetunne kohe heaks.
Kui hommikusöök söödud, võis haiglast lahkuda. Kuna ma ei ole logeleja tüüp, siis oli see mitte midagi tegemine mind koju jõudmise hetkeks juba ära väsitanud. Hakkasin koristama (võtsin tolmuimejaga põrandaid ja lapiga tolmu).
Eelnevalt lugesin siit, et isegi kui on treenitud kõhulihased, kaob nendest pärast operatsiooni jõud. Õudusega lugesin, kuidas üks naisterahvas kirjutas, et ta ei saanud kodus olles voodist püsti ja kuna oli üks kodus, siis tuli lihtsalt valudes lamada ja oodata, kuni mees koju jõuab. Minul meest ei ole ja laps käib koolis, seega teadsin, et pean E-R 7:30 – 16:00 üksi olema. Kartsin seda väga. Minul oli õnneks kõik hästi ja kõhulihastest jõud ära ei kadunud (tagant järgi mõeldes ei tundu see ka loogiline). Kui keha on ikka treenitud, siis kuidas saab kõhulihastest jõud kaduda, kui operatsioon neid lihaseid ju ei puuduta. Voodist tõusin selliselt, et panin käed risti rinnale ja tõusin istuli ja siis asetasin jalad rätsepaistesse ja tõusin püsti. Huvi pärast tegin korraga ka mitmeid kordusi. Lihased toimisid pärast operatsiooni tavapäraselt 🙂
Töölt võtsin 10 päeva kestva puhkuse, kuid vabalt oleksin võinud ka varem tööle naasta. Esimest korda proovisin autoga sõita, kui operatsioonist oli möödas 7 päeva. Kõik oli hästi ja arvan, et vajadusel oleksin ka järgmisel päeval sõita saanud.
Kodus olles oli soov trenni minna suur, kuid selles osas tegin täpselt kuu kestva pausi. Trenni naastes hakkasin esmalt treenima alakeha ja operatsioonist ca 1,5 kuu möödudes hakkasin treenima ka ülakeha. Hetkel saan juba vabalt kätekõverdusi teha.
Märgin ära, et kaalusin ka B-lite implantaate, kuid otsustasin siiski Motiva ergonoomiliste ümarate 335cc kasuks.
Kokkuvõtvalt: Operatsioonile minekuga ja kirurgiga (Mart Eller) olen väga rahul; tulemus on ilus; operatsiooni järgselt olid valud minimaalsed; ei kahetse midagi, kui vaid ehk seda, et juba varem operatsioonile aega kirja ei pannud.
Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis võin enda kogemusele tuginedes vastuse anda.
Tere Kunksmoor25
Kui katsusin B-lite näidiseid, siis tundusid need nii memory-foam’ina…selline suht kòva. Kas nüüd, kehasoojuses, on tunne loomulikumaks läinud?
Ja kas kellelgi on Pärnus B-lite implantaadid? Sooviks katsuda kui loomulik jääb?
Mina käisin ka eile(12.05) opil valisin 375cc, full, round Motiva implantaadid. Full ja ümarad kuna mul rinna alumine osa lopsakam, siis olid Teardrop kujuga implantaadid välistatud.
Valikus olid mul ka B-Lite high profile implantaadid aga minule need katsudes ei meeldinud, Motivad tundusid loomulikumad.
Varem oli mul väiksem B korv ja nüüd opi järgne rinnahoidja on 70C. Opi tegi mulle dr Troost. Kell 09 oli opi aeg, läksin kohale 08:30 kus mind saadeti enda palatisse, seal lugesin ja kirjutasin alla narkoosi lehele, mõõdeti vererõhku ja vahetasin riided. Siis tuldi palatisse ja sealt edasi läksin opi saali, sain mingisuguse süsti(ilmselt mingi rahusti?) ja siis kohe opi lauale. Pandi sisse kanüül ja siis sain juba narkoosi. Tundsin kuidas silmad hakkavad kinni vajuma ja siis juba ärkasin intensiivis. Uimane oli olla ja kui olin ärganud sain veel tilgutiga midagi ja siis veel süsti(valuvaigisti) lamasin seal veel tunnikese ja kui silm selge oli, siis viidi ratastooliga mind palatisse. Magasin paar tundi, siis ärkasin ja lebotasin niisama. Valusid polnud ja vetsus sain ise käidud. Kuna enesetunne oli hea, palusin et mind välja kirjutataks. Sain õhtul kella 18 paiku juba koju. Enesetunne oli üldiselt hea, võtsin ka valuvaigisti kuna kiskuv tunne oli rinnus. Sõin ja magama jäin kella 00 paiku. Ärkasin öösel mitu korda üles mitte valu pärast vaid kuna selili ja pool püstises asendis oli halb magada. Hommikul ei saanud ise ennast voodist püsti vaid mees aitas. Päeval käisin veel pesemas ja vahetasin plaastrid. Vahepeal tekkis jälle selline kiskuv valu rindadesse ja siis võtsin veel valuvaigistit. Peale kella 17 läks enesetunne juba nii heaks, et püsti sain ise. Otsest valu pole siiani olnud vaid pigem selline kiskuv tunne. Antibiootikume võtan ka mis määrati 5 päevaks. Täna tundub nagu enesetunne oleks parem ja hakkab aina paremaks minema. Haiglas öeldi, et kõige raskem on tavaliselt kolmas päev, ehk siis homme. Kas ka nii on eks see paistab. Kui oma rindu täna pesema minnes nägin ehmatasin küll ära, paistes ja kõrgel aga mõne aja pärast vajuvad õigele kohale.
Liikuda on samuti natuke valus, selga hoian küürus. Määrin rindu ka hommikul ja õhtul babe venitusarmide vastase kreemiga, et venitusarme ei tekiks. Määrima hakkasin rindu sellega juba nädal enne operatsiooni.
Muidu olen väga rahul ja ootan juba lõpp tulemust 🙂
Tere Kunksmoor25
Kui katsusin B-lite näidiseid, siis tundusid need nii memory-foam’ina…selline suht kòva. Kas nüüd, kehasoojuses, on tunne loomulikumaks läinud?
Ja kas kellelgi on Pärnus B-lite implantaadid? Sooviks katsuda kui loomulik jääb?
Soovid katsuda kui loomulik jääb?
Kas sa teed nalja?
Mul pole veel kuu aegagi täis, kuid juba praegu on rind ikka üsna pehme. Tunne on mul isiklikult küll väga hea ja juba 2 nädalat tavareźiimil tagasi. Ilmselgelt läheb tunne veelgi paremaks :)) Pole sel B-litel häda midagi:)
Milliseid rinnahoidjaid te nüüd igapäevaselt kannate, kui see kohustuslik sportrinnahoidja periood läbi on saanud? Balcony lõikega? Mulle soovitati just neid kliinikus. Samas avastasin, et sportrinnahoidjad on palju mugavamad. Aga kas on hea neid igapäevaselt kanda? Rinnakujule halvasti ei mõju? Ja kas öösel magate rinnahoidjaga või täitsa ilma?
Rindades mõõdukas põletav valu päev peale oppi on ilmselt ok? Kas jääkapist hernekott sobib leevenduseks? Mis nipid teid peale valuvaigistite veel aitasid? Ja vot tugirinnahoidja vööd pinguldada praegu tundub liig mis liig.
1) Millal oli opp – 23.05.2017
2) Kes oli arst – Viiklepp
3) Mis on mõõdud (cm/kg) – 176 cm ja 75kg
4) Kui suured implantaadid on (cc) 500cc Motiva kõrged
5) Kuidas möödus taastumine – võrdlemisi piinarikas, kuid see on igati väärt seda
6) Kuidas olete lõpp tulemusega rahul – selgub veel 🙂
Minul on kõik balcony lõikega igapäevaselt ja pigem kannan seda, kui spordirinnahoidjat. Kuigi jah, algul tundus mullegi, et spordikas on palju mugavam aga päev-päevalt harjusin tavalise pesuga, rinnad on kindlalt paigas 😀 Kandsin spordikat öösiti peaaegu 5 kuud ja väga ebamugav oli kuidagi esimestel öödel ilma selleta magada aga leidsin väga mugava lõikega öösärgi, mis ka veidi hoiab rindasid omal kohal. Hetkel opist möödas peaaegu 6 kuud ja vahest harva lööb paremasse rinda kerge närvivalu, kui teen midagi rasket aga muidu kõik hästi (armikreemi panen endiselt 2x päevas).
Jääkott oli tõesti päris mitmetel päevadel abiks. Ka õhtul koju tulles pehme polstri lisamisest tugirinnahoidja alumise ääre alla oli kasu.
Heh mina olen igalt poolt ära polsterdatud, et tugirinnhoidja kandmine oleks üldse võimalik(alumised ääred, bandaaži ääred kaenla alt, traksid tiivanukkide juurest jne). Uskumatu aga paar päeva peale oppi oli ümbermõõt 75 asemel 84. Ehk siis kogu tugirinnahoidja kupatus surus niivõrd kõvasti, et mu parempoolne haav ei kannatanud ka 10cm raadiuses enam isegi õrnalt puudutamist. Lõikav ja terav valu liigutades, astudes jne. Lisaks tekkisid tugipesu äärtest kehale verevalumid. Õudne.. Praeguseks hakkab paistetus tagasi tõmbama ja olukord paranema aga sellist asja ma küll oodata ei osanud, et ümbermõõdult pea 10cm paiste on võimalik minna.
Siis tõesti natuke pahasti..mina ainult töölt tulles õhtuks pehmendasin tugirinnahoidja eest alumist äärt, et surve väiksem oleks. Aga see on ajutine ja läks kiiresti üle. Nüüd unustatud teema juba 🙂
No nii..olen jälginud pingsalt teie foorumit ja nüüd saan siis kaasa räâkida????
sel reedel lasin omale ka panna silikoonrinnad kotka ilukliinikus kirurgiks oli Pille Kirjanen (väga asjalik ja hea nõuandja).
Operatsiooni kui sellist ei kartnud üldse- vaid seda taastumist kartsin kui tuld, kuid täna kolmandal päeval võin öelda et kartsin põhjuseta ja kogu taastumine tundub lihtne va. igavus mis voodis olles tuleb ja ka selg valutab aga rinnad- algul oli tunne nagu mu 7a laps oleks rindkerele magama jäänud ja ei julge teda üles ajada ja kannatad siis surve ja ebamugavustunnet.
Mina läksin eesmärgiga lasta panna 330cc kmplantaadid, kuid pille kogenud silm ütles et jäävad väikeseks kuna olen laia rindkerega seega paigaldasime 360- ja praegu olen ülirahul.
Implantaatideks on nagorilt ümarad millel on eluaegne garantii kapseldumisele ja teistele probleemidele mis tegi otsustamise lihtsaks ka on mul soome poolne leping et kui peakski miskit juhtuma on esimene kordusoperatsioon mulle tasuta- loodetavasti seda pole kunagi vaja aga hea turvaline teada
1) Millal oli opp – 23.05.2017
2) Kes oli arst – Viiklepp
3) Mis on mõõdud (cm/kg) – 176 cm ja 75kg
4) Kui suured implantaadid on (cc) 500cc Motiva kõrged
5) Kuidas möödus taastumine – võrdlemisi piinarikas, kuid see on igati väärt seda
6) Kuidas olete lõpp tulemusega rahul – selgub veel
Kui sa oled nii pikk ja kaalu ka omajagu, kas siis kunstrinnad visuaalselt veel suuremaks sind ei tee?
To Kunksmoor 25
Mul endal ka rinnasuurendusopp tulemas septembris ja tehakse sammuti Benelli plastikaga, äkki oled nõus pilti mulle saatma, huvitab just kuidas areooli juurest armid on. Ja ka kõik teised naiskad, kellel olnud suurendus koos Benelliga. Jätan maili kaksikb@gmail.com
1) Millal oli opp – 23.05.2017
2) Kes oli arst – Viiklepp
3) Mis on mõõdud (cm/kg) – 176 cm ja 75kg
4) Kui suured implantaadid on (cc) 500cc Motiva kõrged
5) Kuidas möödus taastumine – võrdlemisi piinarikas, kuid see on igati väärt seda
6) Kuidas olete lõpp tulemusega rahul – selgub veelKui sa oled nii pikk ja kaalu ka omajagu, kas siis kunstrinnad visuaalselt veel suuremaks sind ei tee?
Kartsin ise ka seda alguses. Aga nüüd on just proportsioonid paigas.
Tere!
Minul rindade suurendamine kavas järgmisel nädalal dr Malva käe all, kuid siiani ei suuda välja mõelda, kuidas operatsioonijärgset kodust olukorda selgitada lastele. Kodus 3- ja 7-aastased lapsed, väiksem on eriti õrna hingega hellik, kes otsib igal võimalusel lähedust ning teisalt on ta veel ka nii kange, et oma tahtmisest naljalt ei loobu. Suurem aga saab juba sajdest aru ning jagab selgitusi agaralt ka võõrastele ning lähedastele…
Kuidas olete lastele selgeks teinud, et emme ei saa mõnda aega nende eest kõike ette-taha ära teha, neid sülle või kaissu võtta? Mees on küll esimesed viis päeva abiks, kuid ta pole laste isa, mistõttu mina olen siiani nö turvaisikuks lastele olnud.
Käisin eile jälle pesupoes 🙂 Nautisin, ausalt! Pole kunagi varem nii õhuisi-pitsilisi rinnahoidjaid ostnud kui viimasel kuul. Kui lasin panna 285 cc, siis tahtsin saada normaalset B, kuid tegelikkus on korralik C, mõne pesufirmaga isegi D. Ikka palju sõltub sellest, kui palju on enda materjali juba olemas. Aga jah- mõnus on pesupoes ,o)
kes siin pilte nõus jagama on paluks ma mulle hea kui oleks benelli lõikega kuna see ootab ka mind ees. tänud teile naiskad. aim.aim@mail.ee
Mul nüüd ka konsultatsioonis käidud. Käisin Mare Malva juures. Kui ma piltide järgi olin vaadanud endale sobivaks implantaadi suuruseks 285, ma 300, siis Malva soovitas hoopis 340/360. Eesmärk saada 75AAst täis B või väiksem C. Endal mul reaalselt materjal täitsa puudub,rinnaaluse ümbermõõdu ja rinnaümbermõõdu vahe 6 cm. Nüüd ma pean vaatama, millal nädalaks töölt puhkama saan jääda, ilmselt lükkub opp seetõttu alles oktoobri lõppu.
Ma uuriks ka, mida te oma lastele olete öelnud? Mu 4,5-aastane tunneb kindlasti huvi, miks mu tissid suuremad on.
Ütlesin lastele, et olen haige. Op oli talvel ja seega oli see päris usutav. Käisingi ringi või vedelesin diivanil esimestel päevadel pesemata ja lohvakate koduriietega/hommikumantliga justnagu olekski haige.
