Ja titemamma vahtis pealt. Läksin teise vagunisse ja ka seal oli mingi titt ees. Miks peab titega rongis sõitma? Või kui ongi väga vaja, siis tuleks tite röökima hakkamisel järgmises peatuses välja minna ja uut rongi oodata!
See pole normaalne, kui mingi titemamma laseb oma vääksul 2h teisi häirida ega midagi ette ei võta.
Istu kodus oma titega kuniks ta käituma õpib..
Ilmselt provokatsioon.
Aga kui tõsiselt rääkida, siis tuimalt pealt vahtida, kui titt röögib, on muide, emal kõige raskem. Raskem kui suvainimesele, kellel emostsionaalne side lapsega puudub. Nii et vähetõenäoline, et lausa midagi ei teinud. Aga on olukordi, kus laps ongi mingi ebamugavuse tõttu (gaasid, on väsinud, aga ei leia und) ja ka näit. süles kiigutamine ei rahusta last piisavalt. See ongi raske, kuid mis teha. Kõik on alustanud elu titena ehk kõik me oleme endised tited ja praegused tited on jällegi tulevased suured inimesed…
Ilmselt provokatsioon.
Aga kui tõsiselt rääkida, siis tuimalt pealt vahtida, kui titt röögib, on muide, emal kõige raskem. Raskem kui suvainimesele, kellel emostsionaalne side lapsega puudub. Nii et vähetõenäoline, et lausa midagi ei teinud. Aga on olukordi, kus laps ongi mingi ebamugavuse tõttu (gaasid, on väsinud, aga ei leia und) ja ka näit. süles kiigutamine ei rahusta last piisavalt. See ongi raske, kuid mis teha. Kõik on alustanud elu titena ehk kõik me oleme endised tited ja praegused tited on jällegi tulevased suured inimesed…
Siis tuleb järgmises peatuses maha minna ja seal oma titega edasi tegeleda.
Mind titekisa üldiselt ei häiri, aga kui lapsevanem on otsustanud just avalikus kohas “kõva südant” näidata ja last ignoreerida, siis on see kivi vanema kapsaaeda tõesti.
Ilmselt provokatsioon.
Aga kui tõsiselt rääkida, siis tuimalt pealt vahtida, kui titt röögib, on muide, emal kõige raskem. Raskem kui suvainimesele, kellel emostsionaalne side lapsega puudub. Nii et vähetõenäoline, et lausa midagi ei teinud. Aga on olukordi, kus laps ongi mingi ebamugavuse tõttu (gaasid, on väsinud, aga ei leia und) ja ka näit. süles kiigutamine ei rahusta last piisavalt. See ongi raske, kuid mis teha. Kõik on alustanud elu titena ehk kõik me oleme endised tited ja praegused tited on jällegi tulevased suured inimesed…
Siis tuleb järgmises peatuses maha minna ja seal oma titega edasi tegeleda.
See soovitus näitab, et sa oled ise peast veits titt…. et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Ilmselt provokatsioon.
Aga kui tõsiselt rääkida, siis tuimalt pealt vahtida, kui titt röögib, on muide, emal kõige raskem. Raskem kui suvainimesele, kellel emostsionaalne side lapsega puudub. Nii et vähetõenäoline, et lausa midagi ei teinud. Aga on olukordi, kus laps ongi mingi ebamugavuse tõttu (gaasid, on väsinud, aga ei leia und) ja ka näit. süles kiigutamine ei rahusta last piisavalt. See ongi raske, kuid mis teha. Kõik on alustanud elu titena ehk kõik me oleme endised tited ja praegused tited on jällegi tulevased suured inimesed…
Siis tuleb järgmises peatuses maha minna ja seal oma titega edasi tegeleda.
See soovitus näitab, et sa oled ise peast veits titt…. et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Tamsalus on väga mugav bussioote paviljon (kaks sammu rongioote platvormist) seega käed eemale Tamsalust! Ei puhu tuul ega ole külm. Saab aparaadist kohvi osta ja ka WC on olemas. Lisaks, Tamsalu on linn, saate end tunda kui linnas.
Tamsalus on väga mugav bussioote paviljon (kaks sammu rongioote platvormist) seega käed eemale Tamsalust! Ei puhu tuul ega ole külm. Saab aparaadist kohvi osta ja ka WC on olemas. Lisaks, Tamsalu on linn, saate end tunda kui linnas.
Sina oleks võinud maha minna sinna kohvi nautima. Sind häiris midagi, mitte seda titemammit.
Ilmselt provokatsioon.
Aga kui tõsiselt rääkida, siis tuimalt pealt vahtida, kui titt röögib, on muide, emal kõige raskem. Raskem kui suvainimesele, kellel emostsionaalne side lapsega puudub. Nii et vähetõenäoline, et lausa midagi ei teinud. Aga on olukordi, kus laps ongi mingi ebamugavuse tõttu (gaasid, on väsinud, aga ei leia und) ja ka näit. süles kiigutamine ei rahusta last piisavalt. See ongi raske, kuid mis teha. Kõik on alustanud elu titena ehk kõik me oleme endised tited ja praegused tited on jällegi tulevased suured inimesed…
Siis tuleb järgmises peatuses maha minna ja seal oma titega edasi tegeleda.
See soovitus näitab, et sa oled ise peast veits titt…. et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Jah, just nii tulebki käituda. Lahenduseks on kodus istuda kuniks titt käituma õpib või isiklik auto osta.
Inimesed: Miks sul lapsi pole? Kuna teine/kolmas tuleb?
Also inimesed: Kuhu sa ronid oma titega? Istu kodus oma tittedega!
See soovitus näitab, et sa oled ise peast veits titt…. et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Ja mis mõte sellel reisiaja pikemaks venitamisel täpsemalt oleks? Et nii laps kui ema oleksid veel väsinumad, kui nad juba niigi on või? No ja oletame, rahustab last seal perrooni peal ja läheb järgmisse rongi… Kes annab garantii, et seekord, seal järgmises rongis, titt rahutuks ei muutu? Usu, olukorras kus reisitakse lapsega ja laps on rahutu, on ema või mistahes täiskasvanu soov võimalikult kiiresti transpordivahendist rahulikku koju vm. sihtkoha jõuda. Reisiaega pikemaks venitada sellises olukorras on absurdne ja eluvõõras soovitus.
et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Pealinlane on rääkinud.
et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Pealinlane on rääkinud.
Mismõttes pealinlane? Lähen Aegviidus titega rongi peale….kusagil seal vahepeal hakkab laps nutma ja ära ei lõpeta…no TA meelest peakski kohe rongi hädapidurit tõmbama, et titega rongist maha minna. Pealinnaga pole sel midagi pistmist
See soovitus näitab, et sa oled ise peast veits titt…. et läheb kusagil Tamsalus maha ja ootab seal kõledal perroonil paar tundi järgmist rongi?
Ja mis mõte sellel reisiaja pikemaks venitamisel täpsemalt oleks? Et nii laps kui ema oleksid veel väsinumad, kui nad juba niigi on või? No ja oletame, rahustab last seal perrooni peal ja läheb järgmisse rongi… Kes annab garantii, et seekord, seal järgmises rongis, titt rahutuks ei muutu? Usu, olukorras kus reisitakse lapsega ja laps on rahutu, on ema või mistahes täiskasvanu soov võimalikult kiiresti transpordivahendist rahulikku koju vm. sihtkoha jõuda. Reisiaega pikemaks venitada sellises olukorras on absurdne ja eluvõõras soovitus.
Kui titt ei suuda 2h ilma piuksugi tegemata olla, siis tuleb kodus istuda kuniks õpib.
Täisidioot oled. Osta auto või käi jala ja naudi linnulaulu, kui raha pole autot osta. Või siis vähemalt investeeri korralikesse kõrvaklappidesse. Mis sa arvad tegelt ka, et emal oli jumala chill ja äge olla, kui lapsel on nii paha, et terve tee röögib? Ilmselt ei oleks ta titega ühistranspordi reisi ette võtnud, kui poleks väga vaja. Ja kui sa sõidad suva ühistranspordiga, siis tuleb sellise asjaga lihtsalt arvestada. Ma saan aru, et lennukile pole väga alternatiivi, kui ei taha just nädalaid sihtkohta rännata. Aga mingile suvarongile või bussile on alternatiiv, kui sa mingi neurootik oled. Alternatiivi nimi on AUTO.
Võite ema südamest rääkida palju, aga on piisavalt täiesti ükskõikseid emasid.
Loomulikult pole nad enamuses.
See on. Kahe otsaga asi. Kui ema tõesti ignoreeris ja laps röökis, on põhjust pahameeleks. Kui see nüüd nii oli.
Mina olen väga tihe lennureisija ja on olnud üks lend, kui keskmine laps oli 6-kuune ja ta lihtsalt nuttis ega jäänud vait. Kõht täis, mähe kuiv, silitasin, pakkusin lutti, ei midagi. Kusjuures selleks hetkeks juba palju lennanud imik, mitte kunagi mingit trianglit.
Ma olin nii stressis, et häirin teisi reisijaid ja lõpuks, kui turvavöö valgus kustus ja tohtis püsti tõusta, tõusin ja hoidsin last süles. Silmapilk jäi vait ja magas. Nii kui istusin, hakkas uuesti nutma. Rohkem ei proovinud, seisingi püstijalu keset vahekäiku, üsna raske laps süles. Minu kõige suurem hirm oli teisi häirida, ehkki mitte keegi midagi pahasti ei öelnud.
Nutma purskasin siis, kui peale 7 tunnist seismist tõusid lausa kaks briti prouat, et nad seisavad ise mu titega ja hoiavad vaheldumisi, et ma saaks istuda ja ampsu süüa. Laps oli vait ka võõraste kätes ja magas edasi. Selline headus ja märkamine võtab meenutades veel tänagi silma niiskeks.
Tegu oli 12 tunnise kauglennuga ja ei enne ega pärast pole ükski mu lastest kunagi lennukis või kusiganes transpordivahendis karjunud. Aga näed, sel korral oli mingi asi, mida ma tänaseni ei tea, mis teda häiris.
Nii et kui te ei tea, mis toimub karjuva titega ema peas ja kui piinlik tal on, palun ärge eeldage, et see kõik on raamatu järgi toimiv protsess väikese inimesega.
Nii et kui te ei tea, mis toimub karjuva titega ema peas ja kui piinlik tal on, palun ärge eeldage, et see kõik on raamatu järgi toimiv protsess väikese inimesega.
Miks sa regulaarselt imikutega kauglende sooritad? Ma täitsa tõsiselt tahaksin teada, mis häda see on. 12 tundi lend, 6-kuune imik, kes oli juba eelnevalt korduvalt lennanud?
Miks sa teise vagunisse siis põgenesid? Loomulikult võib igas vagunis üks või mitu titte sind varitseda. Õige oleks olnud ikka lähimas peatuses maha minna ja järgmist rongi oodata. Kui seal ka titt juba ees, siis jälle järgmises maha ja lõpuks Tartusse jõudes otseteed kuhugi esindusse isiklikku autot ostma.
Mul tuleb alati jonnivat last nähes muhelus näkku, et jumal tänatud, ei pea enam beebide-väikelastega poes käima, reisima. Vanem laps oli see, kes ikka korraliku kisa poes üles tõmbas, ähmis ema ei suutnud ka rahustada, müüjad jooksid appi, üritasid rahustada ja lõpuks tassisme jonnipunni poest välja. 3-aastane otsustas, et tahab beebipoest endale beebide lamamistooli ning ükski selgitus ei mõjunud. Seega tean, mis sellistes olukordades vanemad tunnevad. Et siis jah, jumal tänatud, see kes jonnib ei ole minu laps.
Kui titt ei suuda 2h ilma piuksugi tegemata olla, siis tuleb kodus istuda kuniks õpib.
kui titt oleks kaks tundi ilma piuksugi tegemata, siis peaks temaga otseteed arsti juurde minema.
Nutma purskasin siis, kui peale 7 tunnist seismist tõusid lausa kaks briti prouat, et nad seisavad ise mu titega ja hoiavad vaheldumisi, et ma saaks istuda ja ampsu süüa.
Hea näide, kui erineva suhtumisega on inimesed.
Ühelt poolt sellised lahked prouad ja äärmusena teemaalgatajasugused tähtsust täis tüübid, kes midagi tea, aga ette kirjutama, kuidas tited peaks ja kuidas emmed peaks, on küll kõvad. Jutt on neil sageli sama lapsikult enesekindel ja isekalt mõistmatu nagu väikestel lastel (keda nad ei salli). Kui lapse puhul on lapsikus veel arengutasemega seletatav (kui teda suunata, areneb ta sellest edasi), siis täiskasvanud inimese puhul võiks see arengufaas juba ammu seljataga olla…
Olen olnud see ema oma karjuva väikelapsega rongis. Õneks oli rongis toredaid inimesi kes proovisid last lõbustada naljakate nägudega ja mulle pakkusid lohutavat naeratust.
Oleks see ema rongis rinna välja võtnud, oleks jälle häda käes. Püsigu kodus kuni lapse ära võõrutab.
Kuna minu viimane laps oli väga keeruline, siis mina jälle mõtlesin seda teksti lugedes, et see ema võis olla täiesti magamata ja läbipõlenud, seega lasigi ta lapsel karjuda, sest selline kompott muudab mingi hetk ema täiesti apaatseks. Ja oma südames soovis see ema võib-olla väga, et keegigi kasvõi natukeseks tuleks talle appi. Ta ei ole seda tuge saanud oma lähedastelt, seega see oleks nii ilus olnud, et keegi oleks kõrvalt küsinud, et kas kõik on korras, vajadusel last rahustanud jne. Kui mina olin oma lapsega sünnitusjärgses depressioonis, siis mind lõpuks päästis ämm, kes iga päev läks päeval lapsega jalutama. Te ei kujuta ette, milline sulnis hetk see oli, kus keegi kodus ei tahtnud midagi, ei karjunud, ma päriselt sain lihtsalt voodis vedeleda, ennast pesta, trenni teha või koristada. Ei maksa alati kohe vihaselt sõrmega näitama hakata, äkki tasuks hoopis toeks olla, et see väike inimene ja tema ema saaks õppetunni, et ka võõrad inimesed võivad toeks olla, et elu on tegelikult ilus koht, kõik raskused on ajutised, tegelikult on kasvamine beebiga üks ilusamaid aegu.
Kujutan ette seda olukorda. Beebi nutab ja mingi proua kes lapsi vihkab mõtleb esimese asjana “oiii ma teen sellest perekooli sellise postituse et hoia ja keela ja mitte üks titt minu rahu enam ei sega” 😃
Lihtsalt sulle teadmiseks et mitteühtegi lapsevanemat ei koti sinu arvamus 🙂 Päriselt kaa. Mul on kaa 1 aastane kes aegajal oma hääle valla laseb näiteks poes. Ja kui keegi vaatab mind sellise näoga et tahaks kohe perekooli postituse teha mu 1 aastasest kasvatamatust valjuhäälsest lapsest,siis see jätab mind külmaks. Laps on inimene. Ja nutt on normaalne eneseväljendus inimesel kes muudmoodi oma olekut ei oska väljendada. Ja kui mõni memm mõtleb et tema sündis kohe põll ees ja sõnad suus haudvaikselt siis no jumala eest. Jäägu sulle su vihkamine. 😃
Olen olnud see ema oma karjuva väikelapsega rongis. Õneks oli rongis toredaid inimesi kes proovisid last lõbustada naljakate nägudega ja mulle pakkusid lohutavat naeratust.
Oleks see ema rongis rinna välja võtnud, oleks jälle häda käes. Püsigu kodus kuni lapse ära võõrutab.
Olen ka olnud linnadevahelises bussis nutva ja rahutu lapsega (sõidu pikkus 1,5h). Olin juba suht nõutu, pakkusin lapsele igasugu lõbustusi, aga tema oleks tahtnud sel hetkel ringi joosta (oli hommikune ergas aeg). Siis tuli bussis meie juurde üks vanem daam ja näitas mu lapsele fotoalbumit jms, laps rahunes ja see daam päästis nii minu kui lapse kui kogu bussiseltskonna 🙂
Huvitav, kas selle postituse autor on see sama, kes tegi teema, et lapsed ei peaks poes käima? Seal oli ka häda, et karjuvad ja segavad teda.
Igatahes TA kui sa veidi mõtled, et äkki oli sellel rongisõidul ka põhjus. Näiteks läks ta lapsega just spetsiaalse arsti juurde? Ning sinu lahendus, et ta peaks rongist välja minema. Kuigi vb tal just on kindel aeg kus olema peab.
Röökiv laps on vähem häiriv kui jonniv täiskasvanu, kes arvab, et on A ja O ning kõik peavad tegema nagu tema tahab ja tal hea on. Oma heaolu eest vastutad sina mitte nutva lapse ema. Segas sind siis käi jala või tõesti osta auto. Veel parem on kui teinekord oled uuesti olukorras kus mõni laps nutab siis ehk lähed pakud abi. Kõigil päev parem ja sa oled saanud kirja ühe pluss punkti ning ka midagi head teinud.
Alati on kuskil keegi, kes vingub.
Mul on olnud juhus kus mu 1a mitte ei nutnud vaid jooksis mööda poodi ning ajas oma palli taga ning isegi ei jäänud kellegile jalgu. Ise ta samalajal kilkas rõõmust. Ning no leidus siis üks vanem tädike, kes siis nähvas, et kas see titt vait ka jääb. Samas kui kõik teised vaatasid rõõmsalt ja naeratades kuidas laps palli mängib ning mõnigi vaikselt palli tagasi veeretas.
Ühelt poolt sellised lahked prouad ja äärmusena teemaalgatajasugused tähtsust täis tüübid, kes midagi tea, aga ette kirjutama, kuidas tited peaks ja kuidas emmed peaks, on küll kõvad. Jutt on neil sageli sama lapsikult enesekindel ja isekalt mõistmatu nagu väikestel lastel (keda nad ei salli). Kui lapse puhul on lapsikus veel arengutasemega seletatav (kui teda suunata, areneb ta sellest edasi), siis täiskasvanud inimese puhul võiks see arengufaas juba ammu seljataga olla…
On kaugelt näha, kas karjuva lapse hoolitsev ema on hädas või on tegemist pohh naisega. Mõnikord laps karjub tundide viisi, ema kõrval rahulikult loeb midagi või kõlgutab jalgu ning uhkest pilgust on näha, et lausa ootab kellegi kobisemahakkamist, et õiglase vihaga kontra-atakk sooritada.
Ärge palun õigustage eranditult karjuva lapse emmesid
Ilmselt provokatsioon.
Aga kui tõsiselt rääkida, siis tuimalt pealt vahtida, kui titt röögib, on muide, emal kõige raskem. Raskem kui suvainimesele, kellel emostsionaalne side lapsega puudub. Nii et vähetõenäoline, et lausa midagi ei teinud. Aga on olukordi, kus laps ongi mingi ebamugavuse tõttu (gaasid, on väsinud, aga ei leia und) ja ka näit. süles kiigutamine ei rahusta last piisavalt. See ongi raske, kuid mis teha. Kõik on alustanud elu titena ehk kõik me oleme endised tited ja praegused tited on jällegi tulevased suured inimesed…
See ei pea olema provokatsioon. Inimesed on erinevad, môni mamma vôib olla naudib oma tite kisa, vaata mida ta suudab. Eile sôitsin linnaliinibussis kus sôitis vanaema kahe lapselapsega, no tema tôeliselt nautis oma 3-5 aastaste lastelaste kilkamist. Mina just ei nautinud, aga mis teha.
