62, 82 tuleb teisandades inglise k a tema kandideeris reaal-looduse
Selline asi ei ole ju võimalik, re-lo suunas on inglise k koefitsient 0,07.
Pidasin silmas kogu punktisummat teisaldades kui kandideeriks GAG-i inglise k suunda.
62, 82 tuleb teisandades inglise k a tema kandideeris reaal-looduse
<li style=”text-align: left;”>Selline asi ei ole ju võimalik, re-lo suunas on inglise k koefitsient 0,07.
GAG vastuvõtu kord
…
4.19. Kui praktilised tööd viiakse läbi ainult elektroonsete testidena, kasutatakse õppesuuna
pingeridade moodustamiseks testipunktide ümberarvutamiseks erinevaid koefitsiente
vastavalt õppesuunale järgmiselt:
Reaal-loodusteaduste õppesuund (eesti keel 0,17; matemaatika 0,4; inglise keel 0,07;füüsika 0,36);
Matemaatika-inglise keele õppesuund (eesti keel 0,17; matemaatika 0,4; inglise keel 0,33; füüsika 0,1);
Rootsi keele õppesuund (eesti keel 0,4; matemaatika 0,2; inglise keel 0,33; füüsika 0,07);
Prantsuse keele õppesuund (eesti keel 0,4; matemaatika 0,2; inglise keel 0,33; füüsika 0,07);
Inglise keele õppesuund (eesti keel 0,4; matemaatika 0,2; inglise keel 0,33; füüsika 0,07).
Lihtsalt võrdluseks, kuigi aastad pole vennad: minu lapsel oli eelmine aasta keelesuunda kandideerides eesti k 80 ja ingl k 70 (punktid, mitte koefitsient, sest see on igas koolis erinev) ja sai sisse G5 esimese valiku kooli. Reaalained olid ka ok.
Pidasin silmas kogu punktisummat teisaldades kui kandideeriks GAG-i inglise k suunda.
Minu oma sai madalamate punktidega, aga ma arvan, et siin hakkab mängima ka see, milline keelesuund, sest konkurents on erinev. Inglise keelde on ikka rohkem tahtjaid kui teistesse keelesuundadesse. Kuna minu laps ei kandideerinud inglise keelde, siis pole päris adekvaatne võrrelda.
Lihtsalt võrdluseks, kuigi aastad pole vennad: minu lapsel oli eelmine aasta keelesuunda kandideerides eesti k 80 ja ingl k 70 (punktid, mitte koefitsient, sest see on igas koolis erinev) ja sai sisse G5 esimese valiku kooli. Reaalained olid ka ok.
Aastad ei ole tõesti vennad, sest nt minu üks laps ei saanud mõned aastad tagasi ei GAGi ega 21. Kooli reaalsuunda, kuigi matemaatika oli (minu mälu järgi) 85 punkti.
Aastad ei ole tõesti vennad, sest nt minu üks laps ei saanud mõned aastad tagasi ei GAGi ega 21. Kooli reaalsuunda, kuigi matemaatika oli (minu mälu järgi) 85 punkti.
Ma arvan, et enne e-teste olid need testid täiesti teistsugused. Võimalik, et pole sisult, ülesehituselt võrreldavad ka eelmise aastaga. Laps, kes erinevatel olümpiaadidel häid kohti saavutanud, tegi ka kõik vahemikku 63 kuni 66. Koolis proovitestid 2 aines 100.
Minu laps sai punktid: matem:73,2; eesti k:69,5; inglise k:73; füüsika: 54 p.
Sai nelja kooli katsetes vestlustele Gagis (Rootsi k), 21.kk (reaal) ja TIK (eesti k).
Mis selliste tulemuste kohta öelda on?
Minu laps sai punktid: matem:73,2; eesti k:69,5; inglise k:73; füüsika: 54 p.
Sai nelja kooli katsetes vestlustele Gagis (Rootsi k), 21.kk (reaal) ja TIK (eesti k).
Mis selliste tulemuste kohta öelda on?
Ülikõvad punktid, miks Reaalkooli ei kandideerinud? Ei usu, et vestlusele ei kutsutud
Ülikõvad punktid, miks Reaalkooli ei kandideerinud? Ei usu, et vestlusele ei kutsutud
[/quote]
Kartis et reaalis on liiga karm, aga vist oleks võinud. Tema loodab Gagi saada.
Väga head punktid ju, tunnusta last!
Minu lapsel eesti keel 65, matemaatika 70, inglise keel 50 p.
Kandideeris ainult kolmikusse, seetõttu jättis füüsika tegemata. Sisseastumine.ee lehel pole mingit märget ega infot kas saab vestlustele või mitte.
Esimene eelistus oli Wesholm ja teine Kadrioru Saksa.
Nüüd istub näost hall ja muretseb.
Mis Kägude kõhutunne ütleb – muretseb üle või on põhjust muretsemiseks?
Tahaks noort lohutada aga ei taha samas ka asjatut lootust üles kütta.
Kolmikkatsete vestluste kutseid pole kellegil minu arust. Aga ikka tasub olla positiivne!
Minu omal mata 73.8, esta 60, inka 66 ja fyssa 47,9. Vestlusele kutsuti 21 (esimene valik) ja ingl suund, gag (teine valik) ei kutsunud ja tik (kolmas valik) kutsus. Kolmikute kutsed veel valjas pole. Keegi teab ka, mida eelmisel aastal ingl keele suunal vestlusel kysiti?
Ülikõvad punktid, miks Reaalkooli ei kandideerinud? Ei usu, et vestlusele ei kutsutud
Punktid on tugevad, kindlasti saab kuskile oma valikusse sisse, aga Reaalkooli jaoks jääks mata 73 ja füsa 54 vbl veidi madalaks.
Minu laps sai punktid: matem:73,2; eesti k:69,5; inglise k:73; füüsika: 54 p.
Sai nelja kooli katsetes vestlustele Gagis (Rootsi k), 21.kk (reaal) ja TIK (eesti k).
Mis selliste tulemuste kohta öelda on?
Paar aastat tagasi sai selliste punktidega rootsi keele suunda kohe sisse
Punktid on tugevad, kindlasti saab kuskile oma valikusse sisse, aga Reaalkooli jaoks jääks mata 73 ja füsa 54 vbl veidi madalaks
Paar aastat tagasi võis 70+ punktiga reaali saada küll, peale kolmandat vooru. Mitmenda valiku kohalt ei oska kommenteerida, nii palju kui mulle on mulje jäänud, siis reaal nii väga ei vali selle järgi, mitmendaks õpilaskandidaat kooli on märkinud vaid pigem punktide ja vestluse järgi.
Kuna selgub järjest, et väga palju lapsi kasutas kõrvalist abi, siis kõik veel muutub.
Ma imestan kui suur osa mu oma lapse klassistki, ei ole ausad!
Mida õpetatakse lastele?
Kuna selgub järjest, et väga palju lapsi kasutas kõrvalist abi, siis kõik veel muutub.
Kust see praegu järjest selgub?
Keskmised testitulemused küll ei viita massilisele abi kasutamisele.
Kuna selgub järjest, et väga palju lapsi kasutas kõrvalist abi, siis kõik veel muutub.
Ma imestan kui suur osa mu oma lapse klassistki, ei ole ausad!
Mida õpetatakse lastele?
Mis asi muutub?
Minu laps sai punktid: matem:73,2; eesti k:69,5; inglise k:73; füüsika: 54 p.
Sai nelja kooli katsetes vestlustele Gagis (Rootsi k), 21.kk (reaal) ja TIK (eesti k).
Mis selliste tulemuste kohta öelda on?
MIKS kandideerib nii heade teadmistega laps rootsi keele suunda? Tõsine huvi rootsi keele vastu?
Lapsed omavahel ju räägivad. Minu lapsel on küll sõpru mitmes koolis, nüüd pärast katsete tulemusi käivad välja oma infot ja tagalaid. Mõned ei häbene isegi kirjalikult sellest teada anda, et emme aitas või lehalellepoeg gümnasist oli kõrval 😉 Et esmalt nii loll, et peab abi kasutama, siis nii loll, et kirjutab mingisse listi, et keegi aitas.
Eks muutub ikka see kes kuhu saab. Kui paljudel testi tulemused, tunnistus ning vestlus ei moodusta tervikut, muudab see kooli sisse saamist. Saavad võimaluse need, keda täna vestlustele kutsutudki pole. Ega õpetajad lollid ole…
Paar aastat tagasi võis 70+ punktiga reaali saada küll, peale kolmandat vooru. Mitmenda valiku kohalt ei oska kommenteerida, nii palju kui mulle on mulje jäänud, siis reaal nii väga ei vali selle järgi, mitmendaks õpilaskandidaat kooli on märkinud vaid pigem punktide ja vestluse järgi.
Reaal eelmise aasta seisuga ei kutsu vestlusele neid, kes on neid kolmandaks märkinud.
Saavad võimaluse need, keda täna vestlustele kutsutudki pole.
Sellesse ma küll ei usu. Vestlustele on kutsutud nii suure varuga, et juurde pole kedagi vaja kutsuda, klassid saavad täis ka siis, kui eest osad ära langevad.
Minu laps sai punktid: matem:73,2; eesti k:69,5; inglise k:73; füüsika: 54 p.
Sai nelja kooli katsetes vestlustele Gagis (Rootsi k), 21.kk (reaal) ja TIK (eesti k).
Mis selliste tulemuste kohta öelda on?
MIKS kandideerib nii heade teadmistega laps rootsi keele suunda? Tõsine huvi rootsi keele vastu?
Millest selline arvamus, et rootsi keele klassi ei peaks ”heade teadmistega” kandideerima? Rootsi keele suuna õpilased saavad peale uue võõrkeele väga hea vundamendi ka reaalainetes ning erinevalt reaalklassidest käivad selle õppesuunaga kaasas ka toredad traditsioonid, mida aastaid pärast lõpetamist meenutama jäädakse. Äärmiselt tobe eelarvamus, et rootsi keele klassis käivad n-ö rumalad ja targad sinna minema ei peaks..
Reaal eelmise aasta seisuga ei kutsu vestlusele neid, kes on neid kolmandaks märkinud.
See nüüd küll tõele ei vasta. Ka nende kodulehel on märgitud, et 17.05 toimuvad kolmanda eelistuse vestlused.
siis
Eelmise aasta seisu ei tea, kuid see aasta näiteks on minu laps kutsutud ka Reaali vestlusele, kuigi oli 3. valik. Ikka testi tulemus loeb ja häid õpilasi tahavad kõik koolid.
Minu laps sai punktid: matem:73,2; eesti k:69,5; inglise k:73; füüsika: 54 p.
Sai nelja kooli katsetes vestlustele Gagis (Rootsi k), 21.kk (reaal) ja TIK (eesti k).
Mis selliste tulemuste kohta öelda on?
MIKS kandideerib nii heade teadmistega laps rootsi keele suunda? Tõsine huvi rootsi keele vastu?
Millest selline arvamus, et rootsi keele klassi ei peaks ”heade teadmistega” kandideerima? Rootsi keele suuna õpilased saavad peale uue võõrkeele väga hea vundamendi ka reaalainetes ning erinevalt reaalklassidest käivad selle õppesuunaga kaasas ka toredad traditsioonid, mida aastaid pärast lõpetamist meenutama jäädakse. Äärmiselt tobe eelarvamus, et rootsi keele klassis käivad n-ö rumalad ja targad sinna minema ei peaks..
Eieiei, ärge saage valesti aru, ma ei tee rootsi keele suunda mingilgi moel maha, lihtsalt tugevad õpilased panevad oma esimeseks eelistuseks tavaliselt midagi muud ja rootsi keele valivad (sisuliste fännide kõrval) pigem need, kes tahavad kindla peale välja minna ja GAGi sisse saada. Sest olgem ausad, rootsi k suunale on alati vähem tahtjaid olnud ja see on suund, mida GAG ise vestlusel pakub, kui heade tulemustega kandidaat mõnest teisest suunast välja jääb. (Ja kandideerijate keskmisi punkte vaadates on kõikidesse suundadesse pürgijad üsna täpselt sama targad. Muide, ma ei ole kuskil rootsi k suuna omi rumalateks nimetanud, see oli sinu valulik tõlgendus. Mu oma lapski kandideeris sinna 😉 )
Minu viieline laps ei saanud kuhugi kutset 🙁 Kõik tulemused alla 50 punkti. Ta ei ole mingi ekstreemselt aeglane, lihtsalt vajab normaalselt aega keskendumiseks ja arvutis lahmimine sai saatuslikuks (lisaks see, et tuvastamise süsteem oli maas ja kaotas algusest 10 min). Loomulikult oleme kõik kurvad, sest ta on viimased 5 aastat kõvasti vaeva näinud, et soovitud kooli pääseda.
Minu viieline laps ei saanud kuhugi kutset ???? Kõik tulemused alla 50 punkti. Ta ei ole mingi ekstreemselt aeglane, lihtsalt vajab normaalselt aega keskendumiseks ja arvutis lahmimine sai saatuslikuks (lisaks see, et tuvastamise süsteem oli maas ja kaotas algusest 10 min). Loomulikult oleme kõik kurvad, sest ta on viimased 5 aastat kõvasti vaeva näinud, et soovitud kooli pääseda.
Virtuaalne pai sulle ja su lapsele… Kahjuks soosib selline testimise süsteem teatud inimtüüpe, ja nutikad, kuid mitte nii kiired (või nõrgema närvikavaga) lapsed jäävad teenimatult välja. Minu oma sattus ka eesti k ajal paanikasse, jäi ühe tema jaoks väga keerulise ül juurde munema ja pärast ei jõudnud teha teisi, mis olid märksa lihtsamad. Paus kulus lapse rahustamisele ja taas kord varem juba edastatud juhtnööride kordamiseks. Ta lihtsalt ei olnud julgenud edasi minna, kartes, et iga järgmine ül on veel raskem. Aga karta on, et ega need katsed enam kooliruumidesse ei naase…
