mul on vanast ajast harjumus kasta toalilli nö seisnud veega. selleks on mul üks vana kann veega kapi otsas seismas.
aga kas tegelikult on üldse mingit vahet kraanist tuleval ja seisnud veel? kuidas te toalilli kastate?
25 aastat juba lasen kraanist ja valan lilledele. Mõned lilled viin aeg-ajalt duši alla pessu, mõned kraani alla. Kui vaja, lisan veele väetist.
Ei ole kunagi oma vanemate ega ka vanavanemate kodus näinud, et vesi enne kuskil seisaks.
Mina kastan seisnud veega.
24 tundi seisnud veega.
Vihmaveega kastan enamasti. Teise korruse omi kraaniveega, ei viitsi vihmavett sinna tassida.
Vanasti jäeti vesi seisma selleks, et kloor välja lenduks, tänapäeval pannakse kloori väga väikeses koguses. Lisaks on toatemperatuuril vesi lilledele kõige sobivam. Mina hoian ka kastmisvee pudelis vett, aga sellest kõikidele ei jätku, tavaliselt saab vaid orhidee. Ülejäänutele täidan pudeli kraanist uuesti mitte päris külma veega ja kastan sellega.
minu omad on üldse õnnelikud, kui vett antakse… Orhideesid kastan kraaniveega ca 3 nädala tagant, teisi vast 2x kuus, suuremaid harvemini. Näevad väga värsked ja haljad välja.
24 tundi seisnud veega.
Kui sa elad linnas, siis on igal juhul su kraanivesi torus miinimum 24h seisnud.
Või tallinnlasena tõesti kujutad ette, et kui sina oma paneelikas kraani keerad, siis Ülemiste järves tekib samal ajal keeris?
asi pole selles, et vesi peaks seisma, vaid selles, et peaks kastma samal temperatuuril veega, ehk siis kui vesi seisab, siis see ongi toatemperatuuril.
Kui otse kraanist vett võtta, siis timmi lihtsalt veidi soojemaks, et ei oleks külm kraanivesi.
Ei ole vahet, kastan nii orhideesid kui teisi taimi kraanist võetud veega (tõsi, u toasooja, mitte jääkülma kraaniveega) ja nad on väga rahul. Ei taha mingeid plänikuid kapi otsa seisma ja katlakivi koguma.
Vihmaveega kastan enamasti. Teise korruse omi kraaniveega, ei viitsi vihmavett sinna tassida.
ja kas on vahet?
Pole samad taimed, seega ei oska öelda. Vee kvaliteedi tõttu pole ükski taim igatahes ära surnud.
Mul on toalilli palju, seetõttu lasen kastma hakates ämbri vett täis ja käin kastekannu täitmas sellest. Ei viitsi igakord solistada ja oodata. Viimane kannutäis jääb seisma ja järgmist korda ootama. Kogu elu niimoodi teinud.
Lasen otse kraanist. Vaid rõdul olevad lilled/taimed saavad seisnud vett, kuna seal on ämber veega. Lihtsam, kuna ei viitsi kannuga edasi-tagasi joosta toa vahet.
Olen proovinud üht ja teistpidi, pole muutust märganud. Pigem mõjub väetamine, päikesevalgus, ümberistutamine ja sellised asjad.
Eriti hästi kasvavad lilled akvaariumiveega. Pole väetist ega midagi juurde vaja. Juba lillekastmise vee pärast võiks kasvõi väikest akvaariumi kodus pidada 🙂
