Esileht Ajaviite- ja muud jutud Tõde ja Õigus (film)

Näitan 30 postitust - vahemik 331 kuni 360 (kokku 441 )

Teema: Tõde ja Õigus (film)

Postitas:
Kägu

Ma olen alati mõelnud, et Krõõt oleks Pearuga palju rohkem sobinud kui Andresega. Pearu hindas teda kui naist tunduvalt enam kui Andres, kes nägi temas eelkõige vahendit: töölooma ja pärija sünnitajat. Pearu oli õnnelik juba ainuüksi selle üle, kui ta Krõõda häält kuulis. Andres hoolis esmajoones sellest, palju Krõõt talle kasu tõi. Või teine variant, et tegelikult hoolis Andres samadest asjadest kui Pearu, aga piiblit lugenuna tundus talle, et kohustusi tuleb kõigepealt täita. Ja kibestus, kui see enese allasurumine ikkagi oodatud õnne ei toonud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lähen vaatama, kui rahulikumaks jääb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanasti ma mõtlesin, et Andres peksis Mari seetõttu, et tunnetas oma süüd Jussi surmas ja patustamises ja see väljapääsmatu ängistus ajas ta midagi nii lolli ja ebapraktilist (Mari oli korralik tööloom, peksmine vähendas ta võimekust ses osas) tegema ning sama süütunne pani ka Mari seda peksu taluma

Arvan samamoodi. Andrese äng oli see, mis tegi põrguks ta enese ja kogu pere elu. Äng ei tulnud tühja koha pealt.

AGA päris kindlasti ei tulnud äng mitte hirmus raskest tööst ja väljapääsmatust olukorrast. Urbaniseerunud helbed ei tule selle peale, et Andrese unistus oligi ehitada üles suur, vägev ja kultuurne talu, mis läheb põlvest põlve edasi. Sellega ta just tegeleski ja tegi oma unistuste tööd.

Äng tuli sellest, et ta tunnetas Pearu näol äärmiselt suurt ja ebaõiglast vastupanu ning võitluses sellega ei ühinenud temaga mitte keegi, oma pere ka mitte ning ka peresuhted läksid sassi.

SEE oli Andrese äng. Mitte see, et ta oleks tahtnud Brüsselis rahvusvahelist ärijuhtimist õppida, lipsu kanda ja palju raha kokku ajada, aga vaeseke pidi alandavat talutööd tegema. Tunnetage palun ajastut ja konteksti. Ka Krõõdale sobis taluelu, kõigile sobis. Probleemid olid mujal.

Ma olen kohati nõus, aga igasuguse alandamise ja peksmise õigustamine kriitikuid lumehelbekesteks pidades ei ole isegi mingi argument. Inimene ise kaevab endale auku, ise õigustab peksmist, ta on ise see, kes on oma otsuste ja käitumise eest vastutav, mitte “ajastu kontekst” või peksmise ohver, sest see ajab teda närvi. Tegelikult on lumehelbeke just oma primitiivsele peksutungile allub inimene, kes ei ole piisavalt tugev, et sellest üle olla ja kainelt mõelda. Ei mingi ajastu aja teda peksma, see on ta ise, tema enda otsus. Kõrini on sellest meeste nunnutamisest, kus naised meeste ees lömitavad ja üritavad meest mõista, sest küllap on meestel omad põhjused. Samuti ei saada aru, et ka sel ajal olid inimesed psühholoogiliselt häiritud, võisid olla antisotsiaalse isikuhäirega, masenduses, ebaratsionaalsete vihahoogudega vms. “Tõde ja õigus” pole mingi ideaalne talulugu, vaid nõmedate lumehelbekestest meeste poolne naiste rõhumine. Just need mehed olid lumehelbekesed, sest otse loomulikult polnud nemad peksmises süüdi, vaid ikka “ajastu” ja “kontekst”. Keegi ei käsi talu pidada, kui hakkama ei saa, otsi lihtne töö, mis süüa annab, ära piina teisi. Nende kiitjatest naised on tõenäoliselt samad tegelased, kes õigustavad tänapäeval koduvägivalda, väites, et naised ise näägutavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanasti ma mõtlesin, et Andres peksis Mari seetõttu, et tunnetas oma süüd Jussi surmas ja patustamises ja see väljapääsmatu ängistus ajas ta midagi nii lolli ja ebapraktilist (Mari oli korralik tööloom, peksmine vähendas ta võimekust ses osas) tegema ning sama süütunne pani ka Mari seda peksu taluma

Arvan samamoodi. Andrese äng oli see, mis tegi põrguks ta enese ja kogu pere elu. Äng ei tulnud tühja koha pealt.

AGA päris kindlasti ei tulnud äng mitte hirmus raskest tööst ja väljapääsmatust olukorrast. Urbaniseerunud helbed ei tule selle peale, et Andrese unistus oligi ehitada üles suur, vägev ja kultuurne talu, mis läheb põlvest põlve edasi. Sellega ta just tegeleski ja tegi oma unistuste tööd.

Äng tuli sellest, et ta tunnetas Pearu näol äärmiselt suurt ja ebaõiglast vastupanu ning võitluses sellega ei ühinenud temaga mitte keegi, oma pere ka mitte ning ka peresuhted läksid sassi.

SEE oli Andrese äng. Mitte see, et ta oleks tahtnud Brüsselis rahvusvahelist ärijuhtimist õppida, lipsu kanda ja palju raha kokku ajada, aga vaeseke pidi alandavat talutööd tegema. Tunnetage palun ajastut ja konteksti. Ka Krõõdale sobis taluelu, kõigile sobis. Probleemid olid mujal.

Just täpselt. Siinkohal meenub Tammsaare muuseumi juhi Maarja Vaino öeldu, et tuleb arvestada ka seda, et Andres oli esimene põlvkond, kes polnud enam pärisori. Et ta rühmas tööd teha tõesti “rõõmuga”, sest see oli tema ENDA hüvanguks. Kui oli kümneid ja kümneid põlvi tööd rabatud mõisahärrale, siis oli see selle põlvkonna jaoks ilmselgelt väga suur rõõm, et sai rabeleda hoopis teisel ja õilsamal eesmärgil.

Mis õilsal eesmärgil? Et naisi peksta ja alandada? Mul pole selle raamatu kui tolleaegset elu käsitleva kirjandusteose vastu midagi, aga vot selline Andrese romantiseerimine on nõme. Ta oli halb ja tujukas tegelane, kes läks oma “õilsa eesmärgi” poole läbi laipade, see oligi tema ENDA hüvanguks, ühestki teisest inimesest ei hoolinud. Või on see sinu meelest tõesti õilis, kui naised ei saa valida, kas nad üldse abiellud, lapsi saada või seksida tahavad? Naise elu oli ikka seksi- ja peksuorjus. Andres on seal vähemalt pärast päris algust negatiivne tegelane, mitte mingi õilis rõõmuga ühiskonna üles ehitaja, kuigi ta kujutab ette, et on seda viimast ja on jumalaga otses kontaktis, õiglane ja püha. See raamat kujutab, kuidas ehk algest idealistist sai kibestunud ja julm tegelane, mitte aga seda, et ta ongi igati õiglane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, Andrese äng tuli mitte sellest, et ta poleks tahtnud olla talumees ja teha talutööd, vaid suurest AUAHNUSEST! Sellest, et tahtis endale ja teistele omakandi inimestele meeleheitlikult tõestada, et tema on see omakandi kõige-kõige (kõige töökam, kõige suurema õiglustundega jne.) taluperemees. Oma auahned unistused kandis ta üle ka oma poegadele – üks poeg pidi saama iseenesestmõistetavalt taluperemeheks, teine minema linna ja oma tarkusega kõik pahviks lööma.

Just see “naabrist parem” mentaliteet pani ta meeletult rabama, mitte armu andma endale ega teistele pereliikmetele, võtma ette üksiktalu jaoks kaelamurdvalt suuri sookuivendamise “projekte” jne. – ja tegama neid tingimata ainult perega, sest teiste taluperemeestega ühistöö tegemine oleks juba uhkuse pihta käinud, sest siis poleks ju au ainult temale kuulunud. Ja oli valmis Pearu lolluste (mis olid Pearu jaoks vaid mäng) vastu surmtõsiselt kohtust õiglust otsima. Kuna mitte keegi, isegi ta oma pere ega Jumal, ei näinud mõistvat tema püha üritust (miks on vaja elu eest midagi tõestada?), siis ta kibestuski, rikkus peresuhted, kibestus veelgi enam ja muutus aina õnnetumaks.

See on sinu tõlgendus. Pahatahtlik Andrese suhtes. Eks sul ole sellele õigus.

Paraku on näha, et sa pole raamatut lugenud. Andres oli üks neist, kes külas ühistegevust õhutas, koos Hundipalu Tiiduga. Ole hea, toetu faktidele.

Andres ju tahtis Pearuga koos teha, ainult et Pearu rikkus selle ära. Ära eira tõsiasju.

Miks peab seda šovinisti ja naistepiinajat õigustama? Sest ta on sõnades püha ja õiglane, nagu kiriku papp, kes kõuehäälega pühakirja loeb, annetusi kogub ja siis pärast lõbumajas käib? Andres oli samasugune, tegudes ta teistest inimestest ei hoolinud, kasutas neid ainult oma eesmärgi nimel ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen alati mõelnud, et Krõõt oleks Pearuga palju rohkem sobinud kui Andresega. Pearu hindas teda kui naist tunduvalt enam kui Andres, kes nägi temas eelkõige vahendit: töölooma ja pärija sünnitajat. Pearu oli õnnelik juba ainuüksi selle üle, kui ta Krõõda häält kuulis. Andres hoolis esmajoones sellest, palju Krõõt talle kasu tõi. Või teine variant, et tegelikult hoolis Andres samadest asjadest kui Pearu, aga piiblit lugenuna tundus talle, et kohustusi tuleb kõigepealt täita. Ja kibestus, kui see enese allasurumine ikkagi oodatud õnne ei toonud.

Püha jumal …

Miks peab seda šovinisti ja naistepiinajat õigustama? Sest ta on sõnades püha ja õiglane, nagu kiriku papp, kes kõuehäälega pühakirja loeb, annetusi kogub ja siis pärast lõbumajas käib? Andres oli samasugune, tegudes ta teistest inimestest ei hoolinud, kasutas neid ainult oma eesmärgi nimel ära.

Kas sa raamatust ka midagi tead või? Isegi filmis oli korra näha, kui jõhkralt Pearu oma naist peksis. See käis läbi kogu raamatu. Tõesti arvad, et Pearu naine oli selle ära teeninud?
Kui lapsik saab olla?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mari peksust on siin pikalt juttu, aga elusa looma keeva veega kõrvetamisest?

Eks see ole loomulikult öövastav ja mõistusevastane tegu, aga sel ajastul, millest film räägib, ei hoolitud ju koertest ega kassidest nii nagu praegu. Kassi töö oli hiiri püüda ja koera töö karja hoida ning maja valvata. Kui sellega enam hakkama ei saanud, löödi maha ja võeti uus, noorem. Pearu lasi ju Andrese karjakoera kraavikaldal lihtsalt niisama maha, et karjapoisile kätte maksta. Üks Mäe pere noor koer mürgitati Joosepi ja Liisi koostöös ära lootuses, et uus lepib Joosepiga ja nad saavad salaja Liisiga kohtuda. See, et koer eksimuste eest oma peremeheltki keretäie peksa sai, oli üsna tavaline nähe. Ülearused kutsikad ja kassipojad uputati ka ilma mingi süütundeta ära..

Enamus Eesti rahva ennemuistseid juttegi algab ju sellega, et koer jäi vanaks, peremees tahab teda maha lasta, aga siis koer põgeneb metsa ja loob hundi ja rebasega liidu vms.

Ajad võisid teised olla, aga ma miskipärast ei kujuta ette Joosep Tootsi elusat looma keetmas. Igal ajal on julmi inimesi, ka praegusel. Ma ei näinud selles filmis mingit eestlaste lugu – ainult ühe mehe kibestumise ja loomastumise lugu. Ei midagi enamat.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meeste vastu ollakse seal just ninnunännu, lubatakse neil naisi peksta, end täis juua ja veelkord peksta, kui mees petab ja naine saab teada ja hakkab õiendama, saab veel peksa jne. Mees on kuningas, naine alam. Naine peab mehe ees lömitama ja teda igati teenindama. See, et maaelu on raske, pole mingi õigustus. See on ka naistele ja lastele raske, aga naine ei hakka laste peksmist õigustama või lapsed loomapiinamist. Ainult mees on seal jumal, kes võib kõike teha.

no naised ise ju lubasid, seadus vaevalt peksta lubas, aga eks naised ise olid sellise eluga nõus, sest olid nõrgemad ja üksi oleks saanud palju viletsamalt hakkama. ei sundinud neid keegi abielluma. või mismoodi sa siis seda asja ette kujutad? et mehed on tugevamad, jõuavad rohkem teenida ja siis peaks osa niisama naistele anda, et naine saaks iseendale pühenduda ja karjääri v mida iganes teha, mitte seksima, mitte meest ja lapsi kantseldada?

Kus ma ütlesin, et mehed peaks niisama naistele midagi andma? Mitte seksimine on inimõigus ja see võimalus peab igaühel olema. Uskumatu, et sellist orjandust õigustatakse. Naine kindlasti ei lubanud end peksta, vaid tal polnudki teist võimalust. Ja miks peaks mees rohkem teenima, sest ta on tugevam? Kas siis jõutõstja peaks teenima mitu korda rohkem kui mingi nohikust teadlane või kidur ärimees?

no ärimees ei peagi, aga seal ju künti põldu ja kaevati maad, selge ju, et naine jõuab sellist tööd vähem teha ja eks siis teenib ka vähem ja sõltub mehest

tänapäeval võid jah osta traktori ja sama palju teenida ja nina püsti ajada, aga siis ei olnud seda võimalust ju

Masendav suhtumine, et traktori abil põllu kündmine on naise puhul “nina püsti ajamine”, sest eit teadku ikka enda kohta ja ärgu kujutagu ette, et on meestega võrdne.

Tõsi on see, et sel ajal ei saanud naine mehega sama kiirusega kraavi kaevata, küll aga sai härja abil põldu künda või teha teistsugust, näpuosavust nõudvat tööd. Näiteks lõnga kedrata, kududa ja õmmelda, milles mehed ehk polnud nii head, liiga suurte näppudega. Mitte mingit põhjust pole, et üks töö on väärtuslikum kui teine, sest meie kliimas alasti ei käida. Mehed lihtsalt rõhusid naisi, kujutasid ette, et naiste töö on selline haldjaslik olesklemine ja ainult mehed on tegijad. Naine oli omand, karilooma staatuses.

Samuti on masendav, et sa pole vastu väidelnud sellele, et seksimisest keeldumine on inimõigus. Naisi just kasutatigi seksiorjadena, sest ise nad valida ei saanud, kas üldse tahavadki lasta end mehel taha keerata ja rasestada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen alati mõelnud, et Krõõt oleks Pearuga palju rohkem sobinud kui Andresega. Pearu hindas teda kui naist tunduvalt enam kui Andres, kes nägi temas eelkõige vahendit: töölooma ja pärija sünnitajat. Pearu oli õnnelik juba ainuüksi selle üle, kui ta Krõõda häält kuulis. Andres hoolis esmajoones sellest, palju Krõõt talle kasu tõi. Või teine variant, et tegelikult hoolis Andres samadest asjadest kui Pearu, aga piiblit lugenuna tundus talle, et kohustusi tuleb kõigepealt täita. Ja kibestus, kui see enese allasurumine ikkagi oodatud õnne ei toonud.

Püha jumal …

Miks peab seda šovinisti ja naistepiinajat õigustama? Sest ta on sõnades püha ja õiglane, nagu kiriku papp, kes kõuehäälega pühakirja loeb, annetusi kogub ja siis pärast lõbumajas käib? Andres oli samasugune, tegudes ta teistest inimestest ei hoolinud, kasutas neid ainult oma eesmärgi nimel ära.

Kas sa raamatust ka midagi tead või? Isegi filmis oli korra näha, kui jõhkralt Pearu oma naist peksis. See käis läbi kogu raamatu. Tõesti arvad, et Pearu naine oli selle ära teeninud?

Kui lapsik saab olla?

Kas sa ei saa tekstist aru või milles probleem? Ma pole kuskil Pearut õigustanud, ta oli samasugune jobu, aga keegi ei ahheta ega ohheta tänapäeval, et küll oli õiglane mees, vaid teda peetaksegi kiusliku ja vastiku vanamehe stereotüübiks. Andrest aga tõstetakse pühaku staatusesse, kuigi ta oli lihtne kibestunud naisepeksja ja inimeste ärakasutaja. See ongi selline suhtumine, et eesmärk pühitseb abinõu ehk teiste ärakasutamine ei loe, kui saavutad selle, mida tahad. Paljud diktaatorid ja sõjardid on samuti alustanud idealistidena, soovides tõesti oma rahvale paremat tulevikku, aga aja möödudes ja sõdides muutuvad julmaks ja kalgiks ning ohverdavad lugematul arvul inimesi oma õilsale eesmärgile.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Andrest aga tõstetakse pühaku staatusesse,

Ei mina seda ole näinud. Pigem kiputakse Pearut pühakuks tegema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

Ju Pearu kolkis oma lambasihvrit ka kibestumisest, sest too õnnetuke ei olnud Krõõt.

Minu jaox on see raamat just möödaelamisest — kõik tegelased, kes just väga noorelt ära ei sure, panevad ummisjalu & uisapäisa mööda iseendast, oma lähedastest, oma unistustest.

Mõistagi ajab tigedax & töllakusi tegema, aga teisiti ka ei oska.

Meie, kusjuures, ei pruugi tänapäeval targemad olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

küsimus neile, kes juba vaatamas käinud. kas filmil on nii inglise, kui venekeelsed subtiitrid?

jah, kusjuures vene tõlge oli üllatavalt hea. kas keegi teab, kes tõlkis?

Ja ingliskeelses tõlkes oli tumm tõlgitud “dumb”. Kaks korda!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ingliskeelses tõlkes oli tumm tõlgitud “dumb”. Kaks korda!

Minumeelest oli kontekst selline, et võis ka nii (a’la “kas sa oled tumm”), ühtki päriselt tumma seal ei olnud.

Vargamäe oli inglise keelde tõlgitud kui “Robbers Rise”, aga vene keeles oli ta tõlkimata, lihtsalt kirillitsas. Kui mõistetav saab siis venelasele olla see nime saamislugu?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, Andrese äng tuli mitte sellest, et ta poleks tahtnud olla talumees ja teha talutööd, vaid suurest AUAHNUSEST! Sellest, et tahtis endale ja teistele omakandi inimestele meeleheitlikult tõestada, et tema on see omakandi kõige-kõige (kõige töökam, kõige suurema õiglustundega jne.) taluperemees. Oma auahned unistused kandis ta üle ka oma poegadele – üks poeg pidi saama iseenesestmõistetavalt taluperemeheks, teine minema linna ja oma tarkusega kõik pahviks lööma.

Just see “naabrist parem” mentaliteet pani ta meeletult rabama, mitte armu andma endale ega teistele pereliikmetele, võtma ette üksiktalu jaoks kaelamurdvalt suuri sookuivendamise “projekte” jne. – ja tegama neid tingimata ainult perega, sest teiste taluperemeestega ühistöö tegemine oleks juba uhkuse pihta käinud, sest siis poleks ju au ainult temale kuulunud. Ja oli valmis Pearu lolluste (mis olid Pearu jaoks vaid mäng) vastu surmtõsiselt kohtust õiglust otsima. Kuna mitte keegi, isegi ta oma pere ega Jumal, ei näinud mõistvat tema püha üritust (miks on vaja elu eest midagi tõestada?), siis ta kibestuski, rikkus peresuhted, kibestus veelgi enam ja muutus aina õnnetumaks.

See on sinu tõlgendus. Pahatahtlik Andrese suhtes. Eks sul ole sellele õigus.

Paraku on näha, et sa pole raamatut lugenud. Andres oli üks neist, kes külas ühistegevust õhutas, koos Hundipalu Tiiduga. Ole hea, toetu faktidele.

Andres ju tahtis Pearuga koos teha, ainult et Pearu rikkus selle ära. Ära eira tõsiasju.

Miks peab seda šovinisti ja naistepiinajat õigustama? Sest ta on sõnades püha ja õiglane, nagu kiriku papp, kes kõuehäälega pühakirja loeb, annetusi kogub ja siis pärast lõbumajas käib? Andres oli samasugune, tegudes ta teistest inimestest ei hoolinud, kasutas neid ainult oma eesmärgi nimel ära.

Andres tahtis ühistegevust samuti omakasu eesmärgil ju, et odavam oleks. Kogu Andrese tegevus oli ju omakasupüüdlik. raamatus oli tööle nagu rohkem rõhku pandud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Andres tahtis ühistegevust samuti omakasu eesmärgil ju, et odavam oleks. Kogu Andrese tegevus oli ju omakasupüüdlik. raamatus oli tööle nagu rohkem rõhku pandud.

Mida üldse tehakse omakasu silmas pidamata? Kas kasu oleks saanud ainult Andres, pere mitte ja teised osalejad ka ei oleks saanud või, mida sa öelda üritad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Isegi filmis oli korra näha, kui jõhkralt Pearu oma naist peksis. See käis läbi kogu raamatu. Tõesti arvad, et Pearu naine oli selle ära teeninud?

Mina olin see, kes kirjutas, et Krõõt oleks Pearuga rohkem sobinud (teine kommentaar, mille sa samasse kopeerisid, oli kellegi teise oma). Ei, ma ei arva, et Pearu naine oli selle ära teeninud. Ma arvan, et aastaid sellise inimesega koos elamine, kellega sa tegelikult koos elada ei taha, ajaks enamiku hulluks.

Pearu ja Andres oleks pidanud naised ära vahetama. 😀 Pearu vajas naist, kes oleks olukorra kõrgusel, ei kardaks tema vempe ja kes ootaks ise ka elult rohkem kui ainult rügamist. Andres jälle vajas naist, kelle eluunistus oleks koos temaga rügada ja piiblit lugeda. Pearut häiris, et naine tahtis tavalist elu. Andrest häiris, et naine tahtis rohkem kui tavalist elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

küsimus neile, kes juba vaatamas käinud. kas filmil on nii inglise, kui venekeelsed subtiitrid?

jah, kusjuures vene tõlge oli üllatavalt hea. kas keegi teab, kes tõlkis?

Ja ingliskeelses tõlkes oli tumm tõlgitud “dumb”. Kaks korda!

Merriam-Webster defineerib, et dumb on unable to speak. Oxford Historical defineerib, et dumb on temporarily or permanently unable to speak. Sa olex tolle tumma tõlkinud kuidas? Speech impaired? Verbally challenged?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti usud, et Pearu purjuspäi kõrtsist tulles mõne teise naisega teisiti oleks käitunud?
Pearu hindas Krõõta ja oli õnnelik ta häält kuuldes?
Hääl – Pearu oli imestunud, et sead perenaise kutsumise peale tulid, ta polnud sellist asja varem näinud, sest oma kodus ta sigadega ei tegelenud.
Üldse, purjus mehe tüütuks muutuvat juttu väärt eidest ja heledast häälest ei oska ma küll eriliseks hindamiseks pidada.
Kui ta leiab, et Andrese veri on parem, seal tuleb naisterahva sünnitusmasinaks tahtmine, aga seda osa filmis ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pearut häiris, et naine tahtis tavalist elu. Andrest häiris, et naine tahtis rohkem kui tavalist elu.

Loe raamatut. Pearut häiris, kui seda üldse häirimiseks sai nimetada, asjaolu, et talle ei osutatud piisavalt austust. See oli tema kõige suurem probleem, läbiv probleem. Pearu lambasihver sai peksa alati – ettekäändeks, et ta piisavalt kiiresti purjus peremeest ei teenindanud, või piisavalt ei koogutanud. Kas sa tõesti pole lugenud, kuidas ta kogu pere enda ette põlvili pani? Kui mainida vaid üht episoodi. Kuidas sulaseid solgutas ja vaevas? Krõõt selle hulluga?
Kas sa pole lugenud, et kui Pearu oli nädal aega kõrtsis aelenud, siis pidi tema naine kogu aeg peale passima, millal peremees saabub, et värav õigel ajal lahti teha? Sest peremees tahtis nii, see oli tema käsk: et teda kodus avasüli ja avali väravaga oodataks. Ja kui naine ei jõudnud, sai jälle peksa ja sulane aeti lõhutud väravat parandama.
Võiks ju midagi teada asjast, mille kohta arvata võetakse.

Pigem tahtis Krõõt tavalist elu. Ta ei jaksanud rügada Andrese suurte visioonide täitmiseks, aga Andres ei näinud peale oma visiooni – suure võimsa tulevikutalu – mitte midagi enda ümber. Eriti noorena.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti usud, et Pearu purjuspäi kõrtsist tulles mõne teise naisega teisiti oleks käitunud?

Ma arvan, et Krõõt ei oleks ära jooksnud, vaid oleks samasuguse näoga ta vastu võtnud nagu siis, kui Pearu aeda lõhkus ja Krõõt talle laps süles peale sattus. Krõõt ei oleks teda kartnud. Ja Pearu ei oleks teda peksnud, tal oleks häbi hakanud. Krõõt käitus alati nii, et Pearul tekkis tahtmine parem mees olla. Sellepärast Pearu teda imetleski, et Krõõt oli oma vaiksel moel teistest ometi peajagu üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa tõesti usud, et Pearu purjuspäi kõrtsist tulles mõne teise naisega teisiti oleks käitunud?

Ma arvan, et Krõõt ei oleks ära jooksnud, vaid oleks samasuguse näoga ta vastu võtnud nagu siis, kui Pearu aeda lõhkus ja Krõõt talle laps süles peale sattus. Krõõt ei oleks teda kartnud. Ja Pearu ei oleks teda peksnud, tal oleks häbi hakanud. Krõõt käitus alati nii, et Pearul tekkis tahtmine parem mees olla. Sellepärast Pearu teda imetleski, et Krõõt oli oma vaiksel moel teistest ometi peajagu üle.

Ma ütlen, et need seebikad on teinud halastamatut laastamistööd meie rahva vaimsusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et Krõõt ei oleks ära jooksnud, vaid oleks samasuguse näoga ta vastu võtnud nagu siis, kui Pearu aeda lõhkus ja Krõõt talle laps süles peale sattus. Krõõt ei oleks teda kartnud. Ja Pearu ei oleks teda peksnud, tal oleks häbi hakanud. Krõõt käitus alati nii, et Pearul tekkis tahtmine parem mees olla. Sellepärast Pearu teda imetleski, et Krõõt oli oma vaiksel moel teistest ometi peajagu üle.

Ja jah, mehed on ju ümberkasvatatavad, ole aga hea naine. Naer saalis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et Krõõt ei oleks ära jooksnud, vaid oleks samasuguse näoga ta vastu võtnud nagu siis, kui Pearu aeda lõhkus ja Krõõt talle laps süles peale sattus. Krõõt ei oleks teda kartnud. Ja Pearu ei oleks teda peksnud, tal oleks häbi hakanud. Krõõt käitus alati nii, et Pearul tekkis tahtmine parem mees olla. Sellepärast Pearu teda imetleski, et Krõõt oli oma vaiksel moel teistest ometi peajagu üle.

Ja jah, mehed on ju ümberkasvatatavad, ole aga hea naine. Naer saalis.

No aga seebikates on ju? Kas seal ei võida headus alati kurjust ära?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ütlen, et need seebikad on teinud halastamatut laastamistööd meie rahva vaimsusega.

Ma ei vaata seebikaid. Ma ei vaata üldse televiisorit.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ütlen, et need seebikad on teinud halastamatut laastamistööd meie rahva vaimsusega.

Ma ei vaata seebikaid. Ma ei vaata üldse televiisorit.

Ära siis mõtle nii seebikalikult. Loe head kirjandust parem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 43 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ära siis mõtle nii seebikalikult. Loe head kirjandust parem.

Ma olen seda terve oma elu lugenud. Lisaks Tartu ülikoolis eesti keele ja kirjanduse eriala lõpetanud. Tänusõnad siinkohal kadunud Jaan Undile, kellest paremat kirjanduse õppejõudu ma tänini pole kohanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Masendav suhtumine, et traktori abil põllu kündmine on naise puhul “nina püsti ajamine”, sest eit teadku ikka enda kohta ja ärgu kujutagu ette, et on meestega võrdne.

Tõsi on see, et sel ajal ei saanud naine mehega sama kiirusega kraavi kaevata, küll aga sai härja abil põldu künda või teha teistsugust, näpuosavust nõudvat tööd. Näiteks lõnga kedrata, kududa ja õmmelda, milles mehed ehk polnud nii head, liiga suurte näppudega. Mitte mingit põhjust pole, et üks töö on väärtuslikum kui teine, sest meie kliimas alasti ei käida. Mehed lihtsalt rõhusid naisi, kujutasid ette, et naiste töö on selline haldjaslik olesklemine ja ainult mehed on tegijad. Naine oli omand, karilooma staatuses.

Samuti on masendav, et sa pole vastu väidelnud sellele, et seksimisest keeldumine on inimõigus. Naisi just kasutatigi seksiorjadena, sest ise nad valida ei saanud, kas üldse tahavadki lasta end mehel taha keerata ja rasestada.

Millegipärast selliseid absurdsusi lugedes kangastub silme ette teine samast klassist absurdleja:

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=869817956713923&set=a.167962593566133&type=3&theater

Kuigi ei saa aru millist “meie kultuuri” see alumine humorist silmas peab ja kellega ta üldse ühine kultuur on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

küsimus neile, kes juba vaatamas käinud. kas filmil on nii inglise, kui venekeelsed subtiitrid?

jah, kusjuures vene tõlge oli üllatavalt hea. kas keegi teab, kes tõlkis?

Ja ingliskeelses tõlkes oli tumm tõlgitud “dumb”. Kaks korda!

Merriam-Webster defineerib, et dumb on unable to speak. Oxford Historical defineerib, et dumb on temporarily or permanently unable to speak. Sa olex tolle tumma tõlkinud kuidas? Speech impaired? Verbally challenged?

Elan inglise keele keskkonnas ja siin on neutraalne väljend eelkõige “mute”. Dumb = mentally challenged, moronic. Kuigi võib ilmselt ka dumb = tumm kontekstis kasutada, siis keegi seda ei kasuta. Kuidagi halb varjund. Umbes nagu kasutatakse neegri asemel “black”, kasutatakse tummast rääkides “mute”.

Teine asi, mis mind lausa ehmatas, oli üks ülikole beebi. Eriti üks kaader oli selline, mis oleks sobinud pigem õudusfilmi – nii ehmatava väljanägemisega beebi/väikelaps oli. Kuigi enamik lapsi olid filmis armsad ja ilusad, siis üks (või kaks?) olid tõesti creepy’d.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teine asi, mis mind lausa ehmatas, oli üks ülikole beebi. Eriti üks kaader oli selline, mis oleks sobinud pigem õudusfilmi – nii ehmatava väljanägemisega beebi/väikelaps oli. Kuigi enamik lapsi olid filmis armsad ja ilusad, siis üks (või kaks?) olid tõesti creepy’d.

Sa ei oe normaalne..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Elan inglise keele keskkonnas ja siin on neutraalne väljend eelkõige “mute”. Dumb = mentally challenged, moronic. Kuigi võib ilmselt ka dumb = tumm kontekstis kasutada, siis keegi seda ei kasuta. Kuidagi halb varjund. Umbes nagu kasutatakse neegri asemel “black”, kasutatakse tummast rääkides “mute”.

Teine asi, mis mind lausa ehmatas, oli üks ülikole beebi. Eriti üks kaader oli selline, mis oleks sobinud pigem õudusfilmi – nii ehmatava väljanägemisega beebi/väikelaps oli. Kuigi enamik lapsi olid filmis armsad ja ilusad, siis üks (või kaks?) olid tõesti creepy’d.

Seal oligi ju natuke halvustava väljendina, et tumm oled või, et midagi ei ütle, mitte ei olnud tegemist mingisuguse poliitkorrektse väljendiga päriselt puudega inimese kohta.

Kole beebi? Sul on midagi peas viltu või sa pole lihtsalt ühtki beebit päriselt näinudki. Mul oli ka teismelisena päris õudus beebide ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 331 kuni 360 (kokku 441 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Tõde ja Õigus (film)