Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Kodunurk Tõeliselt tervislik päevamenüü

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 220 )

Teema: Tõeliselt tervislik päevamenüü

Postitas:
Kägu

Kõigepealt räägiti mereandidest, nüüd tuleb välja, et süüakse hoopis odavat kala. Tavalises kõnekeeles räägitakse ikka kalast, mitte umbmäärasest mereannikategooriast.

Perekoolikas kutsub sõbra sööma ja lubab mereande pakkuda, aga toob hoopis kiluleiva lauale 🙂 JOKK

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mutid räägivad siin “vaheldustrikkast tasakaalustatud” toitumisest, kus näideteks on PASTA, RIIS, SAI mereannilõhnaga…

Seda minagi, alguses räägitakse suure suuga mereandidest, tuues näiteks kala, krevetid ja karbid. Ja siis tuleb välja, et mõeldi ikka enamasti säästukala ja võib-olla ka pakki odavaid külmutatud krevette. Viimast saab toidu sisse ainult paar kribalat, söö enne salatist, riisist ja magusast kõht täis.

Mis see tasakaalustatud toit siis sinumeelest on? Kausitäis paljaid krevette või suur tükk ahjus tehtud kala on kuidagi tasakaalus toidukord? Loomulikult moodustavad tasakaalus eines oma osa ka süsivesikud, see ei tähenda, et toidukorda peaks lisama kala kribalatena ja põhiosa moodustama see süsivesik. Tõesti mingid algteadmised normaalsest toitumisest silmnähtavalt puuduvad ja ilmselt toidutegemise oskus ka nullilähedane aga siin on vaja kõva häälega oma rumalust välja näidata.

Aga just nii siin ku kirjutatakse. Loe ise:

Karpidele-krevettidele on tihti soodukaid ning nendest toitu valmistades ma ei pane ju lauale ainult kilo krevette või kilo karpe, ikka teen nendest kas mingi paella, risotto vm pastaroa; lisan salatitesse ja/või panen lisaks veel midagi lauale. Näiteks ahjus kala tehes või kalakarrit, ei pane ju ainult seda lauale, vaid pakun köögiviljadega riisi kõrvale ja võibolla ka näiteks värske salati; karbihautise korral pakun alati maitsevõiga saia kõrvale ning tavaliselt teen ka mingisuguse magustoidu. Sedasi ei söö ainult, tõesti vahel kallimapoolsetest, mereandidest kõhtu täis, vaid on ka muid valikuid laual, mis kõik kokku annavad mõnusalt täis kõhu, piisavalt mitmekesise ja tervisliku menüü ja ei tekita auku pere eelarvesse.

Mõnus tervislik ja mitmekesine menüü

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et meie pere sööb tervislikult aga see on ka seetõttu, et mul on aega kodus süüa teha ning palju asju teen ka nädalavahetusel ette. Muidugi päevad on erinevad aga näiteks eile-täna oleme söönud:

Eile:

H koorikleivad koduse baklažaanimäärde, avokaado, rukola ja võrsetega; mees sõi lisaks keedetud mune ning laps kodutehtud müslit kuivatatud jõhvikate ja pähklitega. Mina joon alati hommikuti kohvi kaerapiinaga, mees joob teed.

L selge kalasupp (forell, seller, porgand, kartul, sibul, petersell); magustoiduks skyr jogurt pähklite ja vedela meega

Õ värske salat (salatipõhi rukolast-spinatist, võrsed, idud, oliivid, feta, paprika, röstitud seemned ja oliiviõli-laimimahla kaste); oa-kaalikakotletid; lapsega jõime lisaks keefiri-kama-marjasmuutit

Täna:

H muna-spinatimuffinid, kodujuustu-värske kurgi salat, lõheviilud, kohv/tee

L ahjus tehtud lõhe pistaatsia-jõhvika kattega, kerge salat sarnaselt eilse õhtuga, tšillikastmega praetud seened

Õ kõrvitsa-püreesupp röstitud seemnetega; mees ja laps sõid kõrvale ahjuciabattat feta-tomati sellise koduse seguga.

Vahepalaks on laual alati puuviljad ja pähkli-rosinasegu, mingid küpsised (tavaliselt isetehtud, hetkel rukkijahust piparkoogid). Näksimiseks on alati ka tooreid köögivilju- lillkapsas, porgand, kaalikas, nuikapsas vms.

Argipäevad sööb mees lõunat väljas ja laps lasteaias aga hommikud ja õhtud alati koos kogu perega sama menüüd, 6- aastane laps sööb meiega samu toite, kuna on sedasi väiksest peale harjunud.

Looma-ja linnuliha mina kodus ei valmista. Pooltel õhtutel on menüüs mereannid (kala/krevetid/karbid vm) ja pooltel mingid tummisemad köögivilja/kaunviljatoidud (hautised, ahjuroad, köögiviljadega lasanje-pastaroad läätsede, ubade vm-ga).

Sööte sellist muru ja kaalikakotlette õhtuks ja kõik on rahul? Sporti ei tee? Kust valku saate? Ma ei suudaks üht päeva ka sellise jama peal rahul olla, sorry.

Jah, sööme ja oleme kõik rahul. Valku saame toidust, mida sööme. Jõutrenni tõesti ei tee aga liigun piisavalt. Detailset analüüsi igapäevaselt toidu osas ei tee aga lasin praegu ühe päeva kiirelt silmadega üle selle kriitika peale ja selles oli vähemalt 75+g valku. Kaalun 55kg, see on minu koguste juures mulle piisav. Ehk siis jõuame ikkagi tagasi sinna, et suurel osal inimestel puudub arusaam tasakaalus toitumisest ja tervislikust toidust, minu “muru” tagab mulle vajaliku aga sina ei peagi õnneks ühtegi päeva sellise jama peal olema 🙂 saad endale sobilikud valikud ise teha.

+7
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mutid räägivad siin “vaheldustrikkast tasakaalustatud” toitumisest, kus näideteks on PASTA, RIIS, SAI mereannilõhnaga…

Seda minagi, alguses räägitakse suure suuga mereandidest, tuues näiteks kala, krevetid ja karbid. Ja siis tuleb välja, et mõeldi ikka enamasti säästukala ja võib-olla ka pakki odavaid külmutatud krevette. Viimast saab toidu sisse ainult paar kribalat, söö enne salatist, riisist ja magusast kõht täis.

Mis see tasakaalustatud toit siis sinumeelest on? Kausitäis paljaid krevette või suur tükk ahjus tehtud kala on kuidagi tasakaalus toidukord? Loomulikult moodustavad tasakaalus eines oma osa ka süsivesikud, see ei tähenda, et toidukorda peaks lisama kala kribalatena ja põhiosa moodustama see süsivesik. Tõesti mingid algteadmised normaalsest toitumisest silmnähtavalt puuduvad ja ilmselt toidutegemise oskus ka nullilähedane aga siin on vaja kõva häälega oma rumalust välja näidata.

Keegi ei vaidlegi süsivesikute tarbimise vastu. Mina imestan seda, kust perekoolikas oma päevase valguvajaduse täis saab. Üks keskmistes mõõtudes naine (40a, 165cm, 60kg, null trenni) vajab 110-150g valku. Oled noorem, pikem, lisa trennid ja valguvajadus kohe suureneb.

Keegi mainis siin krevettidega paellat. Ühe toidukorra 30-40g valgu jaoks on vaja umbes 200g krevette.

Valku arvestatakse 0,8 grammi kg kohta. Kui trenni tehakse, siis ehk 1,2-1,5 grammi.

Mina söön nt brokolit, muna, edamet.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mutid räägivad siin “vaheldustrikkast tasakaalustatud” toitumisest, kus näideteks on PASTA, RIIS, SAI mereannilõhnaga…

Seda minagi, alguses räägitakse suure suuga mereandidest, tuues näiteks kala, krevetid ja karbid. Ja siis tuleb välja, et mõeldi ikka enamasti säästukala ja võib-olla ka pakki odavaid külmutatud krevette. Viimast saab toidu sisse ainult paar kribalat, söö enne salatist, riisist ja magusast kõht täis.

Mis see tasakaalustatud toit siis sinumeelest on? Kausitäis paljaid krevette või suur tükk ahjus tehtud kala on kuidagi tasakaalus toidukord? Loomulikult moodustavad tasakaalus eines oma osa ka süsivesikud, see ei tähenda, et toidukorda peaks lisama kala kribalatena ja põhiosa moodustama see süsivesik. Tõesti mingid algteadmised normaalsest toitumisest silmnähtavalt puuduvad ja ilmselt toidutegemise oskus ka nullilähedane aga siin on vaja kõva häälega oma rumalust välja näidata.

Aga just nii siin ku kirjutatakse. Loe ise:

Karpidele-krevettidele on tihti soodukaid ning nendest toitu valmistades ma ei pane ju lauale ainult kilo krevette või kilo karpe, ikka teen nendest kas mingi paella, risotto vm pastaroa; lisan salatitesse ja/või panen lisaks veel midagi lauale. Näiteks ahjus kala tehes või kalakarrit, ei pane ju ainult seda lauale, vaid pakun köögiviljadega riisi kõrvale ja võibolla ka näiteks värske salati; karbihautise korral pakun alati maitsevõiga saia kõrvale ning tavaliselt teen ka mingisuguse magustoidu. Sedasi ei söö ainult, tõesti vahel kallimapoolsetest, mereandidest kõhtu täis, vaid on ka muid valikuid laual, mis kõik kokku annavad mõnusalt täis kõhu, piisavalt mitmekesise ja tervisliku menüü ja ei tekita auku pere eelarvesse.

Mõnus tervislik ja mitmekesine menüü

See on ainult kurb, kui sina oma kalatoitudele näpuotsaga kala lisad, misiganes see põhjus ka siis ei oleks. Toite saab valmistada ka rikkalikke, lisades sinna komponente külluslikult. Aga asi selge, ma rohkem siia teemasse ei kommenteeri, sest ma juba sain aru, et tasakaalus kalatoidud on igale pereliikmele 1 kala näkku 3x päevas ja nii me tõesti ei söö, küll aga siinsetele head isu 🙂

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kust sa sellised numbrid leidsid? Pane oma parameetrid sisse: http://tdeecalculator.net/

Sa ajad ikka täielikku kelbast.

https://terveelukeskus.ee/valgud-kas-saan-neid-toidust-piisavalt/

https://www.treenitargalt.ee/valgud/

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et meie pere sööb tervislikult aga see on ka seetõttu, et mul on aega kodus süüa teha ning palju asju teen ka nädalavahetusel ette. Muidugi päevad on erinevad aga näiteks eile-täna oleme söönud:

Eile:

H koorikleivad koduse baklažaanimäärde, avokaado, rukola ja võrsetega; mees sõi lisaks keedetud mune ning laps kodutehtud müslit kuivatatud jõhvikate ja pähklitega. Mina joon alati hommikuti kohvi kaerapiinaga, mees joob teed.

L selge kalasupp (forell, seller, porgand, kartul, sibul, petersell); magustoiduks skyr jogurt pähklite ja vedela meega

Õ värske salat (salatipõhi rukolast-spinatist, võrsed, idud, oliivid, feta, paprika, röstitud seemned ja oliiviõli-laimimahla kaste); oa-kaalikakotletid; lapsega jõime lisaks keefiri-kama-marjasmuutit

Täna:

H muna-spinatimuffinid, kodujuustu-värske kurgi salat, lõheviilud, kohv/tee

L ahjus tehtud lõhe pistaatsia-jõhvika kattega, kerge salat sarnaselt eilse õhtuga, tšillikastmega praetud seened

Õ kõrvitsa-püreesupp röstitud seemnetega; mees ja laps sõid kõrvale ahjuciabattat feta-tomati sellise koduse seguga.

Vahepalaks on laual alati puuviljad ja pähkli-rosinasegu, mingid küpsised (tavaliselt isetehtud, hetkel rukkijahust piparkoogid). Näksimiseks on alati ka tooreid köögivilju- lillkapsas, porgand, kaalikas, nuikapsas vms.

Argipäevad sööb mees lõunat väljas ja laps lasteaias aga hommikud ja õhtud alati koos kogu perega sama menüüd, 6- aastane laps sööb meiega samu toite, kuna on sedasi väiksest peale harjunud.

Looma-ja linnuliha mina kodus ei valmista. Pooltel õhtutel on menüüs mereannid (kala/krevetid/karbid vm) ja pooltel mingid tummisemad köögivilja/kaunviljatoidud (hautised, ahjuroad, köögiviljadega lasanje-pastaroad läätsede, ubade vm-ga).

Sööte sellist muru ja kaalikakotlette õhtuks ja kõik on rahul? Sporti ei tee? Kust valku saate? Ma ei suudaks üht päeva ka sellise jama peal rahul olla, sorry.

Ja sinna me olemegi tänaseks jõudnud, kus normaalne toit tituleeritakse “muruks”. Inimesed on ennast noa ja kahvliga poole jalaga hauda kaevanud, aga vitsutame ikka seda seapraadi 3x päevas, taome vastu rindu ja tõmbame peoga ravimeid peale. Sellised õiged ja mehised teadmised proteiinirikkast toitumisest antakse edasi peres kasvavatele lastele ja siis imestatakse, et kuidas on see võimalik, et meil on lausa massiliselt ülekaalus ja juba rasvunud lapsi nii lasteaedades kui ka algklassides, teismelistest rääkimata. Kõndige tänaval ringi, kurb on ju see vaatepilt, normaalsest toitumisest ja liikumisest on asi valgusaastate kaugusel ja siit vastustest tegelikult tuleb ka välja põhjus- teadmised mitmekesisest ja tervislikust toitumisest on äärmiselt vildakad. Positiivne pool on see, et kunagi ei ole hilja oma harjumusi muuta küll aga jah, ei pruugi olla võimalik tagasi keerata juba tekkinud terviseprobleeme paraku.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mutid räägivad siin “vaheldustrikkast tasakaalustatud” toitumisest, kus näideteks on PASTA, RIIS, SAI mereannilõhnaga…

Seda minagi, alguses räägitakse suure suuga mereandidest, tuues näiteks kala, krevetid ja karbid. Ja siis tuleb välja, et mõeldi ikka enamasti säästukala ja võib-olla ka pakki odavaid külmutatud krevette. Viimast saab toidu sisse ainult paar kribalat, söö enne salatist, riisist ja magusast kõht täis.

Mis see tasakaalustatud toit siis sinumeelest on? Kausitäis paljaid krevette või suur tükk ahjus tehtud kala on kuidagi tasakaalus toidukord? Loomulikult moodustavad tasakaalus eines oma osa ka süsivesikud, see ei tähenda, et toidukorda peaks lisama kala kribalatena ja põhiosa moodustama see süsivesik. Tõesti mingid algteadmised normaalsest toitumisest silmnähtavalt puuduvad ja ilmselt toidutegemise oskus ka nullilähedane aga siin on vaja kõva häälega oma rumalust välja näidata.

Keegi ei vaidlegi süsivesikute tarbimise vastu. Mina imestan seda, kust perekoolikas oma päevase valguvajaduse täis saab. Üks keskmistes mõõtudes naine (40a, 165cm, 60kg, null trenni) vajab 110-150g valku. Oled noorem, pikem, lisa trennid ja valguvajadus kohe suureneb.

Keegi mainis siin krevettidega paellat. Ühe toidukorra 30-40g valgu jaoks on vaja umbes 200g krevette.

Me räägime siin tasakaalus toitumisest ja seda üldiselt päevamenüü lõikes. Mina aeg-ajalt paellat teen õhtusöögiks aga saan ka aru, et selles roas on suures rohkelt süsivesikuid, millest tulenevalt lisan rohkem valgurikkaid koostisosi näiteks hommiku- ja lõunasööki ja/või vahepaladesse, pole ju nii keeruline. Ma tõesti ei arvanud, et kui mainida siin paellat, siis keegi tõsimeeli arvabki, et ma teen selle suure paja valmis ja siis söön seda 3x päevas ja veel vahepaladeks ka.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
Me räägime siin tasakaalus toitumisest ja seda üldiselt päevamenüü lõikes. Mina aeg-ajalt paellat teen õhtusöögiks aga saan ka aru, et selles roas on suures rohkelt süsivesikuid, millest tulenevalt lisan rohkem valgurikkaid koostisosi näiteks hommiku- ja lõunasööki ja/või vahepaladesse, pole ju nii keeruline. Ma tõesti ei arvanud, et kui mainida siin paellat, siis keegi tõsimeeli arvabki, et ma teen selle suure paja valmis ja siis söön seda 3x päevas ja veel vahepaladeks ka.

Vastupidi. Süsikaid süüakse hommikupoole, et anda organismile ja ajule töötamiseks energiat. Proteiini õhtul, et organism saaks materjali ehitamisejs ja parandamiseks.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu
Me räägime siin tasakaalus toitumisest ja seda üldiselt päevamenüü lõikes. Mina aeg-ajalt paellat teen õhtusöögiks aga saan ka aru, et selles roas on suures rohkelt süsivesikuid, millest tulenevalt lisan rohkem valgurikkaid koostisosi näiteks hommiku- ja lõunasööki ja/või vahepaladesse, pole ju nii keeruline. Ma tõesti ei arvanud, et kui mainida siin paellat, siis keegi tõsimeeli arvabki, et ma teen selle suure paja valmis ja siis söön seda 3x päevas ja veel vahepaladeks ka.

Vastupidi. Süsikaid süüakse hommikupoole, et anda organismile ja ajule töötamiseks energiat. Proteiini õhtul, et organism saaks materjali ehitamisejs ja parandamiseks.

Siit tuleb ka see välja, et inimestel on erinevad oskused köögis toimetamiseks. Keegi eelnevalt mainis, et tema paneb enda paellasse 4 krevetti, sellisel juhul on tõesti valgurikkast ja tasakaalus toidust asi kaugel. Kui lisada sinna aga peale riisi muid komponente külluslikult, võib olla tegu vägagi tasakaalus ja toeka roaga, mis sobib ka õhtusöögiks. Samamoodi ahhetati pasta peale, saamata aru, et mõne jaoks ongi pasta rohke või- ja koorekastme ja mõne kanatükiga ollus, kuigi pastat on võimalik teha ka terve suure potitäie selliselt, et pasta enda osa on sealt mõni peotäis. Potti võib keerata lisaks terve ploki tofut, kikerherneid, paki spinatit, mitu paprikat, paki kirsstomateid, sibulaid, küüslauku jne lisaks sellele makaronitootele, ja saab väga valgurikas ja toitev õhtusöök. Olge loovamad 🙂

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siis on selge. Perekoolikas alguses räägib, kuidas pooltel õhtutel süüakse mitmekesiseid mereande. See ununes mainimata, et enamik päevasest valgust saadakse hoopis mujalt. Ja mereandide all peeti silmas toidule kaunistuseks pandud pisikest kogust rannakarpe või krevette.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siis on selge. Perekoolikas alguses räägib, kuidas pooltel õhtutel süüakse mitmekesiseid mereande. See ununes mainimata, et enamik päevasest valgust saadakse hoopis mujalt. Ja mereandide all peeti silmas toidule kaunistuseks pandud pisikest kogust rannakarpe või krevette.

Üha nõmedamaks lähed. Ma pole elus kohanud inimest, kes tahab endast võimalikult rumalat muljet jätta.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siis on selge. Perekoolikas alguses räägib, kuidas pooltel õhtutel süüakse mitmekesiseid mereande. See ununes mainimata, et enamik päevasest valgust saadakse hoopis mujalt. Ja mereandide all peeti silmas toidule kaunistuseks pandud pisikest kogust rannakarpe või krevette.

See “pisike kogus rannakarpe või krevette kaunistuseks” oli ikkagi ka algselt mõnituseks nende poolt, kelle laual reaalsuses kala ja mereande ei leidu mingil põhjusel ja seetõttu on siin hästi kibedad ning alavääristavad teiste inimeste toiduvalmistamiseoskust ja toiduvalikuid. Täiesti arusaaamatu.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga siin eelmisel lehel konkreetselt küsitigi – mida süüakse, mis kogustes ja mis hinnaga. Mereande, mitte kala. Keegi ei julgenud oma koguseid mainida.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Aga siin eelmisel lehel konkreetselt küsitigi – mida süüakse, mis kogustes ja mis hinnaga. Mereande, mitte kala. Keegi ei julgenud oma koguseid mainida.

Tõesti ei kaalu igat komponenti toidust üle, miks seda tegema peaks? Toitu tehes sa ju vaatad sellele peale ja maitsed ja lisad selle järgi sinna komponente, mitte mingisuguse ettekirjutatud kaalu järgi? Ausalt see teema siin kisub juba nii imelikuks ära, et ei viitsigi kaasa rääkida. Eelmiselt lehelt sain seda ka teada, et kui ma eile käisin perega restos ja valisin menüüst valge kala kinoa, paksoi, ubade ja kastmega, siis ma tegelikult kala õhtusöögiks ei söönudki 😀 Täitsa napakad siia kokku ujunud ikka.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin ei ole mitu napakat vaid 1, kes kirjutab ennast igas teemas segaseks teisi halvustades ja mõnitades. Huvitav, miks moded temaga ei tegele?!

Käin kord nädalas kalaturul ja kord kalasaalis.

Angerjas pole nii kallis, kui pole suitsutatud ja ise puhastad, aga hea toekas suutäis teraleiva kõrvale võtta peale tööd. Ja ühest suurest angerjast saad marineerida ca 3-4 purki.

Krevetid paneerin, panen sügavkülma ja teen neist hiljem torpeedosid dipikastme ja salati kõrvale. Vahel lisan paellale või pastale, Tom Kha kalasupile.

Valgest kalast ahven on väga odav, imehea magus kala, millest saab teha erinevaid (kooreseid, selgeid või kookosega kalasuppe). Jälle ciabatta või sepik ahjus krõbdaks lasta, maitsevõi peale ja väga maitsev.

Sinimerekarbid – kilohind ca 6 eurot. Kilosest võrgust saab neljale rammusa õhtusöögi koorekastmega, veinikastmega või kookoskoorekastmega.

Lest ja latikas – odavad. Paneerid, praed niisama võis või küpsetad  ahjus fooliumi sees väikeste kartulite/maguskartulite/pastinaagiga. Sobivad hästi ka sibulasalatiga.

Dorada ja huntahven – ca 10-12 eurot kilo. Kahest kalast saab neljale korraliku kalaroa porrulaugu, tomatite ja chilliga.

Lõhet/forelli ei pea ostma 26 euro eest fileed, saab ka märksa odavamalt. Tavaliselt võtan suure lõhe või forelli, saba ja pea jäävad kalasupi supikoguks, fileerin osa ja läheb tilliga purki graavisoola, järele jääb veel ahjulõhematerjali jaoks neljale. Sööme kas ahjujuurviljadega või teen riisinuudleid juurviljadega kõrvale. Siis on maitsestamine muidugi erinev.

Kalmaar – marineerid veiniäädika/oliiviõli/küüslaugu või täidad fetaga ja fritid Kreeka salati kõrvale. Toitev, pole ka kallis, kui ise puhastad (ja puhastamine on lihtne).

Austrid – ca 2-2,5 eurot tükk. Ei ole kallis, kui võtta kohe turult endale paar tükki ja sealsamas ära süüa, müüja teeb lahti ka ja puha. Väga tervislik. Või kui samal päeval tulevad külalised, siis ei tapa rahakotti ka kümnele inimesele 2 tk näo peale osta proovimiseks muu snäki  kõrvale. Pigem siiski eksklusiivne toit ja iga kuu ei paku. Kõik ei tahagi.

Alati on sügavkülmas keedetud ja puhastatud krevetid (neid on sageli sooduspakkumises poodides) – hea lihtne lahendus teha kanavaba caesari salat või munaga võileivakate.

Ühesõnaga – kala ja merannid (kui sa just suurt krabi ei plaani tegema hakata) ei olegi tegelikult nii kallid ja nendega on valikuvõimalusi küll ja veel. Google on retsepte täis, ei pea ainult siga sööma kogu aeg, sest muust ei saa kõhtu täis. Saab küll.

 

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lõhet/forelli ei pea ostma 26 euro eest fileed, saab ka märksa odavamalt.

Lõhefilee on juba sinna 1-17 euro kanti täna

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Angerjas pole nii kallis, kui pole suitsutatud ja ise puhastad,

Angerjas on ikkagi kallis toit ja ei ole mõeldud vaesele inimesele. 30-50 eurot kilo pakun

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Krevetid paneerin, panen sügavkülma ja teen neist hiljem torpeedosid dipikastme ja salati kõrvale. Vahel lisan paellale või pastale, Tom Kha kalasupile.

Miks sa valmis Torpeedosid ei osta?

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Angerjas pole nii kallis, kui pole suitsutatud ja ise puhastad,

Angerjas on ikkagi kallis toit ja ei ole mõeldud vaesele inimesele. 30-50 eurot kilo pakun

Kuidas palun? 30-50 eurot kilo värskel angerjal? Selline hind saab olla küll ainult mingisugusel töödeldud angerja valmisproduktil, nt. marinaadis ja purgis või suitsuangerjal, kuigi ka suitsuangerjat olen mina näinud max. sinna 30eur/kg algusesse turul. No siis ma ei imesta, et meil kala ja mereande nii vähe tarbitakse, kui ostetakse 50eur/kg angerjat ja eelmisel lehelt selgub 13-euroseid 300gr krevetipakke. Selliste hindade juures ei tõuseks ka enda käsi ostma ausaltöeldes ja valiks tõesti odavamaid variante või lisaks neid toitudesse koguseliselt vähem.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinimerekarbid – kilohind ca 6 eurot. Kilosest võrgust saab neljale rammusa õhtusöögi koorekastmega, veinikastmega või kookoskoorekastmega.

No ei saa sa sealt mingit rammusat õhtusööki isegi mitte kahele. Kaalu mõnikord ära see liha, mis sealt järele jääb. Saiast saab see kõht seal täis mitte karpidest.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinimerekarbid – kilohind ca 6 eurot. Kilosest võrgust saab neljale rammusa õhtusöögi koorekastmega, veinikastmega või kookoskoorekastmega.

No ei saa sa sealt mingit rammusat õhtusööki isegi mitte kahele. Kaalu mõnikord ära see liha, mis sealt järele jääb. Saiast saab see kõht seal täis mitte karpidest.

Jah, ikka seapraad peab laual olema, vähemalt poolekilone käntsakas. Keedukartul ja rasvakaste ka juurde, see on õige ja rammus õhtusöök ja kui see veel ära kaaluda, siis no täiesti kindel, et teeb kõhu täis.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinimerekarbid – kilohind ca 6 eurot. Kilosest võrgust saab neljale rammusa õhtusöögi koorekastmega, veinikastmega või kookoskoorekastmega.

No ei saa sa sealt mingit rammusat õhtusööki isegi mitte kahele. Kaalu mõnikord ära see liha, mis sealt järele jääb. Saiast saab see kõht seal täis mitte karpidest.

Jah, ikka seapraad peab laual olema, vähemalt poolekilone käntsakas. Keedukartul ja rasvakaste ka juurde, see on õige ja rammus õhtusöök ja kui see veel ära kaaluda, siis no täiesti kindel, et teeb kõhu täis.

Ei tee see ka kõhtu täis. Tuli siin eespool arutelus välja, et see on lihtsalt lihalõhnaline kartul, paljas tärklis. Selle lihakäntsaka peab paljalt ära sööma, muidu sealt valku ei saa.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja sinna me olemegi tänaseks jõudnud, kus normaalne toit tituleeritakse “muruks”. Inimesed on ennast noa ja kahvliga poole jalaga hauda kaevanud, aga vitsutame ikka seda seapraadi 3x päevas, taome vastu rindu ja tõmbame peoga ravimeid peale. Sellised õiged ja mehised teadmised proteiinirikkast toitumisest antakse edasi peres kasvavatele lastele ja siis imestatakse, et kuidas on see võimalik, et meil on lausa massiliselt ülekaalus ja juba rasvunud lapsi nii lasteaedades kui ka algklassides, teismelistest rääkimata. Kõndige tänaval ringi, kurb on ju see vaatepilt, normaalsest toitumisest ja liikumisest on asi valgusaastate kaugusel ja siit vastustest tegelikult tuleb ka välja põhjus- teadmised mitmekesisest ja tervislikust toitumisest on äärmiselt vildakad. Positiivne pool on see, et kunagi ei ole hilja oma harjumusi muuta küll aga jah, ei pruugi olla võimalik tagasi keerata juba tekkinud terviseprobleeme paraku.

Vaatasid mingit liha demoniseerivat Netflixi dokut või? Sul on suht 180 kraadi see arusaamine tegelikkusest teisipidi. Ülekaalulisi ja rasvunuid on meil (ja igalpool läänes) massiliselt tõesti, aga nad ei ole ülekaalulised ja rasvunud mitte valgusöömisest vaid just vastupidi – süsivesikutel baseeuva (ning kahjuks tihti ka töödeldud ja ultratöödeldud süsivesikutest koosneva) menüü tõttu. Millistes ühiskonnaklassides on kõge rohkem pakse? Ikka vaesemates. Mis on odavam liha või makaronid ja sai?

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sinimerekarbid – kilohind ca 6 eurot. Kilosest võrgust saab neljale rammusa õhtusöögi koorekastmega, veinikastmega või kookoskoorekastmega.

No ei saa sa sealt mingit rammusat õhtusööki isegi mitte kahele. Kaalu mõnikord ära see liha, mis sealt järele jääb. Saiast saab see kõht seal täis mitte karpidest.

Jah, ikka seapraad peab laual olema, vähemalt poolekilone käntsakas. Keedukartul ja rasvakaste ka juurde, see on õige ja rammus õhtusöök ja kui see veel ära kaaluda, siis no täiesti kindel, et teeb kõhu täis.

Miks sa lahmerdad? Ei oska arutleda või? Mis see seapraad siia puutub? Jutt on kogustest. Kilosest võrgust karpidest saab neljale parimal juhul eelroa, mitte mingit “nelja rammusat portsu”.
Loomulikult saab ka puhtast saiast kõhu täis süüa, ei pea üldse mingeid karpe ostmagi, aga see on veidi teine teema.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja sinna me olemegi tänaseks jõudnud, kus normaalne toit tituleeritakse “muruks”. Inimesed on ennast noa ja kahvliga poole jalaga hauda kaevanud, aga vitsutame ikka seda seapraadi 3x päevas, taome vastu rindu ja tõmbame peoga ravimeid peale. Sellised õiged ja mehised teadmised proteiinirikkast toitumisest antakse edasi peres kasvavatele lastele ja siis imestatakse, et kuidas on see võimalik, et meil on lausa massiliselt ülekaalus ja juba rasvunud lapsi nii lasteaedades kui ka algklassides, teismelistest rääkimata. Kõndige tänaval ringi, kurb on ju see vaatepilt, normaalsest toitumisest ja liikumisest on asi valgusaastate kaugusel ja siit vastustest tegelikult tuleb ka välja põhjus- teadmised mitmekesisest ja tervislikust toitumisest on äärmiselt vildakad. Positiivne pool on see, et kunagi ei ole hilja oma harjumusi muuta küll aga jah, ei pruugi olla võimalik tagasi keerata juba tekkinud terviseprobleeme paraku.

Vaatasid mingit liha demoniseerivat Netflixi dokut või? Sul on suht 180 kraadi see arusaamine tegelikkusest teisipidi. Ülekaalulisi ja rasvunuid on meil (ja igalpool läänes) massiliselt tõesti, aga nad ei ole ülekaalulised ja rasvunud mitte valgusöömisest vaid just vastupidi – süsivesikutel baseeuva (ning kahjuks tihti ka töödeldud ja ultratöödeldud süsivesikutest koosneva) menüü tõttu. Millistes ühiskonnaklassides on kõge rohkem pakse? Ikka vaesemates. Mis on odavam liha või makaronid ja sai?

Ei demoniseeri liha, kuigi jah, ise seda ei söö. Mingisugune valikuline lugemine sulle ülevaadet ei anna minu tõekspidamistest, mis puudutab toitumist, seega palun sul selles osas mitte sõna võtta. Ei kogu, oma ega analüüsi statistiliselt inimeste sissetuleku- ja kehamassiindeksi vahelisi seoseid ning seetõttu ei oska sinu väiteid ei kinnitada ega ümberlükata, kuid usun, et massiline rasvumine on lihtsalt ühekülgsed ja tasakaalustamata toiduvalikud. Süsivesikuid, rasvu ja valku vajame me eluspüsimiseks kõik ühtmoodi ja pasta ning saia söömine ei muuda inimest kuidagi automaatselt rasvunuks; küll aga võib seda teha oskamatu süsivesikute söömine. Seega minu signaal pigem on, et ära söö seda pastat kui sa ei oska teha tervislikku pastat, ega seda saia, kui see sai on su menüüs päevas 5 korda. Sama kehtib tegelikult ükskõik millise toiduaine puhul.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas palun? 30-50 eurot kilo värskel angerjal? Selline hind saab olla küll ainult mingisugusel töödeldud angerja valmisproduktil, nt. marinaadis ja purgis või suitsuangerjal, kuigi ka suitsuangerjat olen mina näinud max. sinna 30eur/kg algusesse turul.

rookimata 25.90
roogitud 29.90

Näita, kus on odavamalt!

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja sinna me olemegi tänaseks jõudnud, kus normaalne toit tituleeritakse “muruks”. Inimesed on ennast noa ja kahvliga poole jalaga hauda kaevanud, aga vitsutame ikka seda seapraadi 3x päevas, taome vastu rindu ja tõmbame peoga ravimeid peale. Sellised õiged ja mehised teadmised proteiinirikkast toitumisest antakse edasi peres kasvavatele lastele ja siis imestatakse, et kuidas on see võimalik, et meil on lausa massiliselt ülekaalus ja juba rasvunud lapsi nii lasteaedades kui ka algklassides, teismelistest rääkimata. Kõndige tänaval ringi, kurb on ju see vaatepilt, normaalsest toitumisest ja liikumisest on asi valgusaastate kaugusel ja siit vastustest tegelikult tuleb ka välja põhjus- teadmised mitmekesisest ja tervislikust toitumisest on äärmiselt vildakad. Positiivne pool on see, et kunagi ei ole hilja oma harjumusi muuta küll aga jah, ei pruugi olla võimalik tagasi keerata juba tekkinud terviseprobleeme paraku.

Vaatasid mingit liha demoniseerivat Netflixi dokut või? Sul on suht 180 kraadi see arusaamine tegelikkusest teisipidi. Ülekaalulisi ja rasvunuid on meil (ja igalpool läänes) massiliselt tõesti, aga nad ei ole ülekaalulised ja rasvunud mitte valgusöömisest vaid just vastupidi – süsivesikutel baseeuva (ning kahjuks tihti ka töödeldud ja ultratöödeldud süsivesikutest koosneva) menüü tõttu. Millistes ühiskonnaklassides on kõge rohkem pakse? Ikka vaesemates. Mis on odavam liha või makaronid ja sai?

Ei demoniseeri liha, kuigi jah, ise seda ei söö. Mingisugune valikuline lugemine sulle ülevaadet ei anna minu tõekspidamistest, mis puudutab toitumist, seega palun sul selles osas mitte sõna võtta. Ei kogu, oma ega analüüsi statistiliselt inimeste sissetuleku- ja kehamassiindeksi vahelisi seoseid ning seetõttu ei oska sinu väiteid ei kinnitada ega ümberlükata, kuid usun, et massiline rasvumine on lihtsalt ühekülgsed ja tasakaalustamata toiduvalikud. Süsivesikuid, rasvu ja valku vajame me eluspüsimiseks kõik ühtmoodi ja pasta ning saia söömine ei muuda inimest kuidagi automaatselt rasvunuks; küll aga võib seda teha oskamatu süsivesikute söömine. Seega minu signaal pigem on, et ära söö seda pastat kui sa ei oska teha tervislikku pastat, ega seda saia, kui see sai on su menüüs päevas 5 korda. Sama kehtib tegelikult ükskõik millise toiduaine puhul.

Sina ei peagi midagi koguma, see töö on teadlaste poolt ära tehtud. Vii ennast kurssi ja ära lahmi. Või mis su sõnum siis on üldse? Jaurad ju soovituse vastu rohkem valku süüa? Aga see on just see, mida on inimeste menüüs liiga vähe ning mistõttu on inimesed rasvas.
Sry, misasi on tervislik pasta? Kuidas seda valmistatakse?

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja sinna me olemegi tänaseks jõudnud, kus normaalne toit tituleeritakse “muruks”. Inimesed on ennast noa ja kahvliga poole jalaga hauda kaevanud, aga vitsutame ikka seda seapraadi 3x päevas, taome vastu rindu ja tõmbame peoga ravimeid peale. Sellised õiged ja mehised teadmised proteiinirikkast toitumisest antakse edasi peres kasvavatele lastele ja siis imestatakse, et kuidas on see võimalik, et meil on lausa massiliselt ülekaalus ja juba rasvunud lapsi nii lasteaedades kui ka algklassides, teismelistest rääkimata. Kõndige tänaval ringi, kurb on ju see vaatepilt, normaalsest toitumisest ja liikumisest on asi valgusaastate kaugusel ja siit vastustest tegelikult tuleb ka välja põhjus- teadmised mitmekesisest ja tervislikust toitumisest on äärmiselt vildakad. Positiivne pool on see, et kunagi ei ole hilja oma harjumusi muuta küll aga jah, ei pruugi olla võimalik tagasi keerata juba tekkinud terviseprobleeme paraku.

Vaatasid mingit liha demoniseerivat Netflixi dokut või? Sul on suht 180 kraadi see arusaamine tegelikkusest teisipidi. Ülekaalulisi ja rasvunuid on meil (ja igalpool läänes) massiliselt tõesti, aga nad ei ole ülekaalulised ja rasvunud mitte valgusöömisest vaid just vastupidi – süsivesikutel baseeuva (ning kahjuks tihti ka töödeldud ja ultratöödeldud süsivesikutest koosneva) menüü tõttu. Millistes ühiskonnaklassides on kõge rohkem pakse? Ikka vaesemates. Mis on odavam liha või makaronid ja sai?

Ei demoniseeri liha, kuigi jah, ise seda ei söö. Mingisugune valikuline lugemine sulle ülevaadet ei anna minu tõekspidamistest, mis puudutab toitumist, seega palun sul selles osas mitte sõna võtta. Ei kogu, oma ega analüüsi statistiliselt inimeste sissetuleku- ja kehamassiindeksi vahelisi seoseid ning seetõttu ei oska sinu väiteid ei kinnitada ega ümberlükata, kuid usun, et massiline rasvumine on lihtsalt ühekülgsed ja tasakaalustamata toiduvalikud. Süsivesikuid, rasvu ja valku vajame me eluspüsimiseks kõik ühtmoodi ja pasta ning saia söömine ei muuda inimest kuidagi automaatselt rasvunuks; küll aga võib seda teha oskamatu süsivesikute söömine. Seega minu signaal pigem on, et ära söö seda pastat kui sa ei oska teha tervislikku pastat, ega seda saia, kui see sai on su menüüs päevas 5 korda. Sama kehtib tegelikult ükskõik millise toiduaine puhul.

Sina ei peagi midagi koguma, see töö on teadlaste poolt ära tehtud. Vii ennast kurssi ja ära lahmi. Või mis su sõnum siis on üldse? Jaurad ju soovituse vastu rohkem valku süüa? Aga see on just see, mida on inimeste menüüs liiga vähe ning mistõttu on inimesed rasvas.

Sry, misasi on tervislik pasta? Kuidas seda valmistatakse?

Kuskohas ma olen öelnud, et EI peaks sööma rohkem valku? Mis soovlugemine- ja mõtlemine see on? Kas on ainult kaks äärmust- toituda valgust või toituda süsivesikutest? Mittemidagi sinna vahele ei jää? Tublid teadlased, palun mulle viidet sellele uuringule, et rikkad saia ei söö.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuidas palun? 30-50 eurot kilo värskel angerjal? Selline hind saab olla küll ainult mingisugusel töödeldud angerja valmisproduktil, nt. marinaadis ja purgis või suitsuangerjal, kuigi ka suitsuangerjat olen mina näinud max. sinna 30eur/kg algusesse turul.

rookimata 25.90

roogitud 29.90

Näita, kus on odavamalt!

Palun näita mulle kumb nendest numbritest jääb 30 ja 50 vahele.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 220 )


Esileht Kodunurk Tõeliselt tervislik päevamenüü