Esileht Erivajadustega laps Toetamine

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Toetamine

Postitas:
Kägu

Mida tähendab autisti toetamine?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

See tähendab neile pmst “tõlgiks” olemist. Autistide jaoks on kõige raskemad enamasti just igasugused sotsiaalsed suhted ja olukorrad, nad ei oska lugeda kehakeelt ja ei adu neid kirjutamata reegleid, mis meile, neurotüüpilistele, tunduvad iseenesestmõistetavad. Nad ei pruugi aru saada metafooridest ja kujundlikust kõnest. Seega tuleb neile sellised asjad lahti seletada või tõlkida võimalikult üheselt mõistetvaks ja konkreetseks jutuks.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks toetamine ju nii nagu mis tahes inimese puhul, aga ilmselt autistidel peetakse siin suuresti silmas olulisust neile sobiva keskkonna loomisel nii kodus, koolis kui tööl. Autist oma tundliku sensoorusega ei suuda teadupärast keskenduda talle ebasobivas ja -turvalises kohas, kus teda ärritavaid faktoreid on palju. Kui maast madalast autist kasvatada keskkonnas, kus tema baasvajadused on hästi kaetud ja tema eripärasid oskuslikult arvestatud ja arendatud, tuleb tast suure tõenäosusega mõnevõrra tugevama psüühikaga ja stressoreid paremini taluv indiviid. Kui tema tundlikkust ja ärevat närvisüsteemi aga arvestada ei osata ja ennetavaid-toetavaid tegevusi on vähe, on küllalt tõenäoline, et tast tuleb depressiivne ja ebastabiilne täiskasvanu.

Õnneks tänapäeval taibatakse juba küllalt varakult autistlikke eripärasid tuvastada ning meil on ka mitmeid väga heade spetsialistidega tugevaid erikoole, kus nende sensoorset ületalitust maandada ja hästi toetada osatakse nii hariduslikult kui laiemat. Loodame, et teavitustöö jõuab ka kodudesse järjest enam, sest kodune keskkond ja arusaamad on siiski a ja o. Esmalt leida õige lasteaed, mõista, kas erivajadus on pelgalt hariduslik või laiem, et kiirelt kaasata muu pädev tugivõrgustik. Lahendusi on alati erinevaid, sest lõpuks iga autist vajab ju tegelikult rätsepaülikonda.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

No minu jaoks tähendab see seda, et viimased 30 aastat tuleb kogu mu elu, sh ka pere-ja tööelu sättida vastavalt autistist lapsele. Temaga peab iga päev arvestama.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

No minu jaoks tähendab see seda, et viimased 30 aastat tuleb kogu mu elu, sh ka pere-ja tööelu sättida vastavalt autistist lapsele. Temaga peab iga päev arvestama.

Elab seni kodus, st vaimse puudega?

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõik eelpool mainitu, aga kindlasti ei tasu ära unustada ka erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

No minu jaoks tähendab see seda, et viimased 30 aastat tuleb kogu mu elu, sh ka pere-ja tööelu sättida vastavalt autistist lapsele. Temaga peab iga päev arvestama.

Elab seni kodus, st vaimse puudega?

Huvitav kas kodus võivad elada vaid vaimse puudega täiskasvanud lapsed?

Ja need kel vaimupuuet pole ja elavad eraldi, ei vaja pere tuge?

Siis oled sellest diagnoosist valesti aru saanud.

Vaata vähem “Vihmamehe”tüüpi filme.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

No minu jaoks tähendab see seda, et viimased 30 aastat tuleb kogu mu elu, sh ka pere-ja tööelu sättida vastavalt autistist lapsele. Temaga peab iga päev arvestama.

Elab seni kodus, st vaimse puudega?

Huvitav kas kodus võivad elada vaid vaimse puudega täiskasvanud lapsed?

Ja need kel vaimupuuet pole ja elavad eraldi, ei vaja pere tuge?

Siis oled sellest diagnoosist valesti aru saanud.

Vaata vähem “Vihmamehe”tüüpi filme.

Toetamisel ja toetamisel on ju vahe sees. Vast autistist last saab ikka ka igati iseseisvaks kasvatada. Oma osa on siin vaimsel võimekusel kindlasti ka.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

No minu jaoks tähendab see seda, et viimased 30 aastat tuleb kogu mu elu, sh ka pere-ja tööelu sättida vastavalt autistist lapsele. Temaga peab iga päev arvestama.

Elab seni kodus, st vaimse puudega?

Huvitav kas kodus võivad elada vaid vaimse puudega täiskasvanud lapsed?

Ja need kel vaimupuuet pole ja elavad eraldi, ei vaja pere tuge?

Siis oled sellest diagnoosist valesti aru saanud.

Vaata vähem “Vihmamehe”tüüpi filme.

Toetamisel ja toetamisel on ju vahe sees. Vast autistist last saab ikka ka igati iseseisvaks kasvatada. Oma osa on siin vaimsel võimekusel kindlasti ka.

Unistada ju võib.

Ja teoorias on kõik targad kel endal kokkupuudet pole. Ka minu laps näib kõrvalvaatajale iseseisev….

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõtled läbi tugiisiku?

Ma ei oskagi öelda. Olen lugenud ja mulle on spetsialistid öelnud, et kui autististe piisavalt toetada, siis võib väga häid tulemusi saada. Ja, et nad vajavad palju tuge. Aga mida see toetamine täpsemalt tähendab?

No minu jaoks tähendab see seda, et viimased 30 aastat tuleb kogu mu elu, sh ka pere-ja tööelu sättida vastavalt autistist lapsele. Temaga peab iga päev arvestama.

Elab seni kodus, st vaimse puudega?

Huvitav kas kodus võivad elada vaid vaimse puudega täiskasvanud lapsed?

Ja need kel vaimupuuet pole ja elavad eraldi, ei vaja pere tuge?

Siis oled sellest diagnoosist valesti aru saanud.

Vaata vähem “Vihmamehe”tüüpi filme.

Toetamisel ja toetamisel on ju vahe sees. Vast autistist last saab ikka ka igati iseseisvaks kasvatada. Oma osa on siin vaimsel võimekusel kindlasti ka.

Unistada ju võib.

Ja teoorias on kõik targad kel endal kokkupuudet pole. Ka minu laps näib kõrvalvaatajale iseseisev….

Millega ta siis kindlasti hakkama ei saa, et kõrvalvaatajale vale mulje jääb?

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun mulle näiteid autistist kes on õige kasvatusega iseseisvaks kasvatatud.

On siin mõni lapsevanem kelle täiskasvanud autistlik laps on 100% iseseisev ja ei vaja üldse pere tuge, käib tööl, elatab ennast ära, suhted on korras. Saab kõigi ametiasutustega suhtlemisel hakkama.

Nagu aru saan on asja iva vaid õiges kasvatuses.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Keskkond, geenid ja kasvatus – mis neist vormib inimese, igavene teaduse uurimisobjekt.

Vabandust, aga näiteks mina tunnen lapsepõlvest saadik autismi diagnoosiga 100% iseseisvat inimest – intelligentne, väga suure lugemusega, haritud ja igati toimekas. Jah, ta on tundlikum, hajuva tähelepanuga, väsib kiiremini ja teatud tegevusi pigem väldib, aga on väga töökas, kohusetundlik, empaatiline ja igati huvitav inimene. Elanud erinevates riikides, omandanud erinevates kohtades mitu haridust ja teostanud end erinevates valdkondades. Ka hetkel elab välismaal, on kooselus ja käib seal tööl. Lapsi veel pole, aga küll tulevad.
Miks see nii müstiline peaks olema, kui ta intellekt on normis ja oskab endas toimuvaid protsesse adekvaatselt määratleda ja analüüsida?

Ajal, kui me kasvasime miskeid väikeklasse ju polnud. Tema koolis käimine kõige sujuvam alati polnud tõesti, aga osades tundides oli ta väga edukas. Hea, populaarne ja mis peamine: alati 100% usaldusväärne kaaslane.

Oma autismi diagnoosini jõudis ta täiskasvanuna, lapse ja noorukieas sai ta aga asjatundmatute terapeutide käest erinevaid muid diagnoose.

On ju tänapäevalgi autiste, kes käivad edukalt tavakoolis. Kui nad on õiges seltskonnas, neil on toetavad kaaslased, küll nad ju iseseisvuvad ka.

Autismispekter on nii lai, et siin on näiteid üliedukatest Elin Muskidest kuni kõnetute puudega inimesteni. Pole ju mõtet sigasid ja kägusid võrrelda… või mis

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu meelest on toetamisel oluline ka selline… õrn desensitiviseerimine. Et kui teatud asjad on rasked, siis teed kõik, et need oleks võimalikult talutavad, aga ei lase vältida, kui on olemas mingigi muu võimalus.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu meelest on toetamisel oluline ka selline… õrn desensitiviseerimine. Et kui teatud asjad on rasked, siis teed kõik, et need oleks võimalikult talutavad, aga ei lase vältida, kui on olemas mingigi muu võimalus.

See on nii sensitiivne teema, aga kuidas tajuda piiri, kus autisti puhul edasi minna ei tasu. Tavalapsedki ju vajavad sageli suunamist ja mõjutamist ning näitavad välja vastuolu…

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Keskkond, geenid ja kasvatus – mis neist vormib inimese, igavene teaduse uurimisobjekt.

Vabandust, aga näiteks mina tunnen lapsepõlvest saadik autismi diagnoosiga 100% iseseisvat inimest – intelligentne, väga suure lugemusega, haritud ja igati toimekas. Jah, ta on tundlikum, hajuva tähelepanuga, väsib kiiremini ja teatud tegevusi pigem väldib, aga on väga töökas, kohusetundlik, empaatiline ja igati huvitav inimene. Elanud erinevates riikides, omandanud erinevates kohtades mitu haridust ja teostanud end erinevates valdkondades. Ka hetkel elab välismaal, on kooselus ja käib seal tööl. Lapsi veel pole, aga küll tulevad.

Miks see nii müstiline peaks olema, kui ta intellekt on normis ja oskab endas toimuvaid protsesse adekvaatselt määratleda ja analüüsida?

Ajal, kui me kasvasime miskeid väikeklasse ju polnud. Tema koolis käimine kõige sujuvam alati polnud tõesti, aga osades tundides oli ta väga edukas. Hea, populaarne ja mis peamine: alati 100% usaldusväärne kaaslane.

Oma autismi diagnoosini jõudis ta täiskasvanuna, lapse ja noorukieas sai ta aga asjatundmatute terapeutide käest erinevaid muid diagnoose.

On ju tänapäevalgi autiste, kes käivad edukalt tavakoolis. Kui nad on õiges seltskonnas, neil on toetavad kaaslased, küll nad ju iseseisvuvad ka.

Autismispekter on nii lai, et siin on näiteid üliedukatest Elin Muskidest kuni kõnetute puudega inimesteni. Pole ju mõtet sigasid ja kägusid võrrelda… või mis

Aga ei tasu süüdistada lapsevanemaid kui autistlik järeltulija ei saa omadega hakkama. Ülalpool kõlas, et küsimus on õiges kasvatuses.

Mina näen oma igapäevaelus pigem läbipõlenud täiskasvanud autiste, kui puudub pere jms toetus. Kõrvaltvaatajale võib tunduda et ta saab hakkama.

Ülaltoodud kommentaar on ka kõrvalvaataja oma mitte pereliikme oma.

Ja miks üldse sellel inimesel oli vaja diagnoosi  kui ta hakkama saab toetuseta, ju ikka ei saa et oli vaja diagnoosida.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Keskkond, geenid ja kasvatus – mis neist vormib inimese, igavene teaduse uurimisobjekt.

Vabandust, aga näiteks mina tunnen lapsepõlvest saadik autismi diagnoosiga 100% iseseisvat inimest – intelligentne, väga suure lugemusega, haritud ja igati toimekas. Jah, ta on tundlikum, hajuva tähelepanuga, väsib kiiremini ja teatud tegevusi pigem väldib, aga on väga töökas, kohusetundlik, empaatiline ja igati huvitav inimene. Elanud erinevates riikides, omandanud erinevates kohtades mitu haridust ja teostanud end erinevates valdkondades. Ka hetkel elab välismaal, on kooselus ja käib seal tööl. Lapsi veel pole, aga küll tulevad.

Miks see nii müstiline peaks olema, kui ta intellekt on normis ja oskab endas toimuvaid protsesse adekvaatselt määratleda ja analüüsida?

Ajal, kui me kasvasime miskeid väikeklasse ju polnud. Tema koolis käimine kõige sujuvam alati polnud tõesti, aga osades tundides oli ta väga edukas. Hea, populaarne ja mis peamine: alati 100% usaldusväärne kaaslane.

Oma autismi diagnoosini jõudis ta täiskasvanuna, lapse ja noorukieas sai ta aga asjatundmatute terapeutide käest erinevaid muid diagnoose.

On ju tänapäevalgi autiste, kes käivad edukalt tavakoolis. Kui nad on õiges seltskonnas, neil on toetavad kaaslased, küll nad ju iseseisvuvad ka.

Autismispekter on nii lai, et siin on näiteid üliedukatest Elin Muskidest kuni kõnetute puudega inimesteni. Pole ju mõtet sigasid ja kägusid võrrelda… või mis

Aga ei tasu süüdistada lapsevanemaid kui autistlik järeltulija ei saa omadega hakkama. Ülalpool kõlas, et küsimus on õiges kasvatuses.

Mina näen oma igapäevaelus pigem läbipõlenud täiskasvanud autiste, kui puudub pere jms toetus. Kõrvaltvaatajale võib tunduda et ta saab hakkama.

Ülaltoodud kommentaar on ka kõrvalvaataja oma mitte pereliikme oma.

Ja miks üldse sellel inimesel oli vaja diagnoosi kui ta hakkama saab toetuseta, ju ikka ei saa et oli vaja diagnoosida.

Kui inimene täheldab iseärasusi  ja murekohti oma vaimses tervises, siis diagnoos vabastab teda mõtlemisest, miks ta ei toimi nii nagu paljud teised.
Praegusel ajal tänu teadlikkuse tõusule üsna sageli jõutakse alles teises nooruses ka ATH-diagnoosideni.  Et teiste abi ei vajata, ei tähenda ei asjaosaline iseendaga hädas poleks ju.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Seda juhtub ju ikka, et vaimselt võimekad autistid, kel keele- ja väga silmatorkavaid muid probleeme pole, ja keda on elu maskima õpetanud, ei ole seda diagnoosi juba lasteaias või varases koolieas saanud.

Jälile jõutakse kiires diagnoosimise vajaduses ikka suuremate kõrvelekalletega laste puhul, kel selge sensoorne ülitundlikkus, akadeemiline mahajäämus, kõne puudulikkus jmt. Viimaste puhul paratamatult ka abivajadus suurem.

Ilmselt kasvatamise all peetakse silmas laiemat teemat ja ka kasvukeskkonda – kodune õpetus toimetulekuks, sobiv kool, õigeaegsed tõhusad tugiteenused jmt.

 

 

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun mulle näiteid autistist kes on õige kasvatusega iseseisvaks kasvatatud.

On siin mõni lapsevanem kelle täiskasvanud autistlik laps on 100% iseseisev ja ei vaja üldse pere tuge, käib tööl, elatab ennast ära, suhted on korras. Saab kõigi ametiasutustega suhtlemisel hakkama.

Nagu aru saan on asja iva vaid õiges kasvatuses.

Kindlasti neid lapsi on, aga kuna on tegu spektrihäirega, siis on selle diagnoosiga lastel väga väga erinev hakkamasaamise prognoos. Kõige raskem on see “suhted on korras” teema. Ametiasutustega suhtlemine, tööl käimine ja ära elatamine olenevad juba konkreetselt oludest.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun mulle näiteid autistist kes on õige kasvatusega iseseisvaks kasvatatud.

On siin mõni lapsevanem kelle täiskasvanud autistlik laps on 100% iseseisev ja ei vaja üldse pere tuge, käib tööl, elatab ennast ära, suhted on korras. Saab kõigi ametiasutustega suhtlemisel hakkama.

Nagu aru saan on asja iva vaid õiges kasvatuses.

Kindlasti neid lapsi on, aga kuna on tegu spektrihäirega, siis on selle diagnoosiga lastel väga väga erinev hakkamasaamise prognoos. Kõige raskem on see “suhted on korras” teema. Ametiasutustega suhtlemine, tööl käimine ja ära elatamine olenevad juba konkreetselt oludest.

Suhted on korras-see ilmselt ainus tõeline Probleemi koht. Kui leiavad kõrvale paindliku ja empaatilise inimese-siis elavad ka pereelu. Õnneasi. Enamus vist üksikud pigem

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun mulle näiteid autistist kes on õige kasvatusega iseseisvaks kasvatatud.

On siin mõni lapsevanem kelle täiskasvanud autistlik laps on 100% iseseisev ja ei vaja üldse pere tuge, käib tööl, elatab ennast ära, suhted on korras. Saab kõigi ametiasutustega suhtlemisel hakkama.

Nagu aru saan on asja iva vaid õiges kasvatuses.

Olen kahe autisti ema ja täiskasvanuna sain ka ise autismi diagnoosi. Autistil ja autistil on väga suur vahe. Üks minu lastest ei hakka suure tõenäosusega kunagi üksi hakkama saama, tal on ka vaimne alaareng diagnoositud. Teine see-eest käib teisest klassist saadik iseseisvalt ühistranspordiga koolis, trennis ja muusikakoolis, hinded on head ja väga head ning ainus mure on see, et ta on eakaaslastega suhtlemisel väga valiv. Samas kiidetakse teda koolis väga laia silmaringi ja hea väljendusoskuse eest.

Minul polnud kooliajal mingeid probleeme, olin viieline, ka muusikakoolis õppisin headele tulemustele, tegelesin veel mitmete hobidega, olin ka väga sotsiaalne ja mul oli palju sõpru nii koolist kui enda tänavalt. Tol ajal arvutites ei istutud ja nendega sai väga palju koos aega veedetud. Kõrghariduse sain kätte suhteliselt lihtsalt ja oma karjääriski olen tunnustatud, kuna valitud sai sobiv valdkond. Ometigi autist. Tean, et selliseid autiste, kes on minust oluliselt edukamad, on meil Eestiski veel, rääkimata maailmast. Elon Musk nt. Steve Jobs olevat ka olnud. Autist ei võrdu vaimupuudega.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun mulle näiteid autistist kes on õige kasvatusega iseseisvaks kasvatatud.

On siin mõni lapsevanem kelle täiskasvanud autistlik laps on 100% iseseisev ja ei vaja üldse pere tuge, käib tööl, elatab ennast ära, suhted on korras. Saab kõigi ametiasutustega suhtlemisel hakkama.

Nagu aru saan on asja iva vaid õiges kasvatuses.

Olen kahe autisti ema ja täiskasvanuna sain ka ise autismi diagnoosi. Autistil ja autistil on väga suur vahe. Üks minu lastest ei hakka suure tõenäosusega kunagi üksi hakkama saama, tal on ka vaimne alaareng diagnoositud. Teine see-eest käib teisest klassist saadik iseseisvalt ühistranspordiga koolis, trennis ja muusikakoolis, hinded on head ja väga head ning ainus mure on see, et ta on eakaaslastega suhtlemisel väga valiv. Samas kiidetakse teda koolis väga laia silmaringi ja hea väljendusoskuse eest.

Minul polnud kooliajal mingeid probleeme, olin viieline, ka muusikakoolis õppisin headele tulemustele, tegelesin veel mitmete hobidega, olin ka väga sotsiaalne ja mul oli palju sõpru nii koolist kui enda tänavalt. Tol ajal arvutites ei istutud ja nendega sai väga palju koos aega veedetud. Kõrghariduse sain kätte suhteliselt lihtsalt ja oma karjääriski olen tunnustatud, kuna valitud sai sobiv valdkond. Ometigi autist. Tean, et selliseid autiste, kes on minust oluliselt edukamad, on meil Eestiski veel, rääkimata maailmast. Elon Musk nt. Steve Jobs olevat ka olnud. Autist ei võrdu vaimupuudega.

Minu küsimus oli pigem selles, et keegi siin väitis et asja iva on vaid “õiges” kasvatuses. Siis saavad autistlikud inimesed kindlasti hakkama.

 

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

keegi siin väitis et asja iva on vaid “õiges” kasvatuses. Siis saavad autistlikud inimesed kindlasti hakkama.

Aga kas teistpidi tundub loogiline? Et kui eripäradega mitte arvestada ja nõuda asju, mis ei ole (närvikavale) jõukohased, siis “normaalseks” ikka ei sunni, ennemini vastupidi, probleemid süvenevad? Siit ka väide, et kui arvestada, kohandada, võimaldada, on ka lapsel rohkem lootust oma potentsiaalini jõuda. Saan frustratsioonist aru, aga ka neurotüüpilistel ei tulene elus hakkama saamine ainult kasvatusest (ja vaevalt keegi seda ka autistide puhul väidabki, kui kaitsepositsioonist lahti lasta).

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaatasin ka huvi pärast seda palju elevust tekitanud lauset. “Toetamisel ja toetamisel on ju vahe sees. Vast autistist last saab ikka ka igati iseseisvaks kasvatada. Oma osa on siin vaimsel võimekusel kindlasti ka.”

Siin ei räägita ju otseselt õigest kasvatusest, vaid ilmselt tõesti mõeldakse soodustavat kasvukeskkonda. On kindlasti palju autistide vanemaid, kes teevad neile liiga palju ise ette-taha ära, veavad lapsi kooli-trenni, õpivad koos, koduseid kohustusi ja vastutust lapsele ei anna jne. Kas see on kasvatus või kasvukeskkonna kujundamine?

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Erivajadustega laps Toetamine