Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: .

Postitas:
Kägu

.

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõige huvitavam on see, et väikepaadi omanik ei või oma uriini vette lasta, aga kruiisilaevadel on lubatud kümnete tuhandete inimeste pask vette lasta.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teada on, et enamus kruiisilaevad lasevad ülejäänud reovee ja fekaalid otse merre.

Igas sadamas on reovee äraandmise võimalus. Isegi, kui see on tasuta, paljud laevad seda ei tee.

Tegelikult laseb ka Tallinna linn oma reovee merre ja ka kõikide teiste asulate reovesi ei lähe mitte tünnides mahajäetud graniidikaevandusse vaid ikka veekogusse. Küsimus on, kas ja kui palju seda reovett enne veekogusse suunamist puhastatakse?

Kas sul on andmeid, et mõni laev ei pea seadustest kinni ja ei anna oma laevaheitmeid (sh reovesi) sadamas ära? Või pole nõuetekohaselt varustatud reovee bioloogiliste puhastusseadmetega? Kui nii, siis palun informeeri koheselt Keskkonnainspektsiooni ja Veeteede Ametit.

Reovee puhastamisest: üldiselt tuleb puhastada kogu tekkiv reovesi nii kruiisilaevadel kui Tallinna linnas (ja mujal tiheasustuses). Eestis on vastavad puhastusseadmed kõigis (või peaaegu kõigis) linnalistes asulates olemas. Tõhususega on lood nii, et liigsete toitainete eemaldamise osas on tõhususega kõik korras. Ka suured esemed õnnestub veest efektiivselt välja filtreerida. Mida aga praegu ei suudeta (sisuliselt igal pool arenenud riikides) on igasuguste ravimijääkide eemaldamine veest. Paraku on nende mitmesuguste kemikaalide eemaldamine veest keerukas ja kulukas, kuigi tehnoloogiad on põhimõtteliselt olemas. Nii et teie võetud rasestumisvastase tableti ülejäägid jõuavad veekogudesse ja ringiga tagasi joogivette. Siiski kogused sellest allikast pole nii suured, et oluliselt inimest mõjutaks, küll aga mitmesuguseid veeorganisme, kel paljunemisega seetõttu häda. Aga kui siia liita östrogeenidena organismis funktsioneerivad muud ühendid, mis muudest allikatest keskkonda on sattunud (tihti koos reoveega), siis on mõju inimeselegi olemas.

Kilekott iseenesest pole midagi hirmsat. Seda lihtsalt ei tohi laokile jätta: kasuta korra või mitu, aga pärast viska õigesse kohta, et see loodusesse ei satuks.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
helevalge

Teada on, et enamus kruiisilaevad lasevad ülejäänud reovee ja fekaalid otse merre.

Igas sadamas on reovee äraandmise võimalus. Isegi, kui see on tasuta, paljud laevad seda ei tee.

Tegelikult laseb ka Tallinna linn oma reovee merre ja ka kõikide teiste asulate reovesi ei lähe mitte tünnides mahajäetud graniidikaevandusse vaid ikka veekogusse. Küsimus on, kas ja kui palju seda reovett enne veekogusse suunamist puhastatakse?

Kruiisilaevade kohta ei oska öelda. Tavalaevade solk läks juba 25 aastat tagasi, kas kohapeal puhastamisse või anti sadamas ära.
Asulate heitvesi puhastatakse täielikult. Tavaline heitvesi ehk see vesi, mis lastakse asulatest veekogudesse (peale puhastamist) näeb välja mitte nagu solk vaid nagu vihmavesi s.t. täitsa läbipaistev ja lõhnatu. Põhimõtteliselt on võimalik suure linna heitvesi joogiveega segamini ajada. Lisaks puhastatakse ka prügilatest väljaleostunud vett.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu.

Perekooli Moderaator

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

ja ka kõikide teiste asulate reovesi ei lähe mitte tünnides mahajäetud graniidikaevandusse

Ohoh kus selleks peaks ikka tünne olema! Ja ma kardan et ka mahajäetud graniidikaevandused saaksid niimoodi väga kiiresti otsa.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga kui siia liita östrogeenidena organismis funktsioneerivad muud ühendid, mis muudest allikatest keskkonda on sattunud (tihti koos reoveega), siis on mõju inimeselegi olemas.

Sealt see homokogukond liikmeid saabki. Ma ei teegi nalja.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle jaoks on eraldi raamat MARPOL, kus kõik nõuded kirjas. Põhimotteliselt lähemal kui 12 miili kaldast ei tohi midagi ule parda pumbata.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alates sellest aastatel tohi enam kruiisilaevad üldse merre reovett lasta. Sadamates on selleks olemas spetsiaalsed kohad. Peatuv kruiisilaev Tallinna sadamas on selleks isegi kohustatud.
https://www.ts.ee/laevaheitmed

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõige huvitavam on see, et väikepaadi omanik ei või oma uriini vette lasta, aga kruiisilaevadel on lubatud kümnete tuhandete inimeste pask vette lasta.

Mis jutt see nüüd on? Väikelaev võib reovee merre lasta ja just suured laevad mitte.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Alates sellest aastatel tohi enam kruiisilaevad üldse merre reovett lasta. Sadamates on selleks olemas spetsiaalsed kohad. Peatuv kruiisilaev Tallinna sadamas on selleks isegi kohustatud. Teemaaalgataja, vii ennast enne kurssi, kui teema teed.

https://www.ts.ee/laevaheitmed

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

Nüüd 2019 aastat on keelatud uutele laevadele ja aastast 2021 kõikidele laevadee.

Tulevased keskkonnanõuded laevaheitmete valdkonnas:
2019. aastal – reovee merre laskmise keeld uuetele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma);
2020. aastal – laevaheitmete ja lastijäätmete direktiivi uuendus (jäätmetasu peavad hakkama maksma ka kalalaevad ja väikelaevad);
2021. aastal – reovee merre laskmise keeld kõikidele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma).

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

Nüüd 2019 aastat on keelatud uutele laevadele ja aastast 2021 kõikidele laevadee.

Tulevased keskkonnanõuded laevaheitmete valdkonnas:

2019. aastal – reovee merre laskmise keeld uuetele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma);

2020. aastal – laevaheitmete ja lastijäätmete direktiivi uuendus (jäätmetasu peavad hakkama maksma ka kalalaevad ja väikelaevad);

2021. aastal – reovee merre laskmise keeld kõikidele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma).

See seadus siis peaks kehtima mittetöödeldud reovee kohta.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

Nüüd 2019 aastat on keelatud uutele laevadele ja aastast 2021 kõikidele laevadee.

Tulevased keskkonnanõuded laevaheitmete valdkonnas:

2019. aastal – reovee merre laskmise keeld uuetele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma);

2020. aastal – laevaheitmete ja lastijäätmete direktiivi uuendus (jäätmetasu peavad hakkama maksma ka kalalaevad ja väikelaevad);

2021. aastal – reovee merre laskmise keeld kõikidele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma).

Seadus oli ammu olemas ja igaüks teab seda, aga kahjuks seda ei järgita.
Kui Tallinna Vee heitvee puhastusjaamas on avarii, siis on juhitud Tallinna lahte mõnda aega puhastamata reovett. Tallinna laht on 60 aastat olnud läbipaistmatu ja haisev. Peamiselt Lasnamäelt tuleva) otse merre Merivälja muuli juures. kõik kes on palaval suvel sõitnud Pirita teel on tundnud seda inimsõnniku haisu. Vaevalt et kruiiskate pask sinna koguneb.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Laevakompaniid püüavad sellest puhastusest kõrvalehiilida kuidas suudavad, sest see puhastamine on hirmkallis. Paraku leidub alati seal, kus liiguvad suured rahasummad ja laevanduses on nad suured, alati korruptsiooni ja lihtsalt jultumust. Alati ei jää vahele ja ka kinnipüüdja võib olla korrumpeerunud. Eriti seal kus soojad maad ja vähem raha ning haridust. Meil siin piirkonnas on summad tibatillukesed võrreldes suurte sadamate ja sealkäivate laevade arvuga. Töötan antud valdkonnas ja olen teemaga päris tuttav.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ostsin täna peldiku õhuvärskendaja MERELÕHNALINE 🙂

ja kui esimese suraka sealt lasin siis hakkasin mõtlema, et sellise magusa ja vänge lõhnaga merd pole mina küll elus kohanud … enamus mered on sellise lõhnaga mis on pelleris ENNE mingi lõhna laskmist.

MIKS sa vabatahtlikult oma isiklikku keskkonda saastad ja mürgitad? Lased mingit mürgist kemikaali oma koju, hingad seda sisse, see satub nahale, silma… Ja see ju haiseb!

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ostsin täna peldiku õhuvärskendaja MERELÕHNALINE 🙂

ja kui esimese suraka sealt lasin siis hakkasin mõtlema, et sellise magusa ja vänge lõhnaga merd pole mina küll elus kohanud … enamus mered on sellise lõhnaga mis on pelleris ENNE mingi lõhna laskmist.

MIKS sa vabatahtlikult oma isiklikku keskkonda saastad ja mürgitad? Lased mingit mürgist kemikaali oma koju, hingad seda sisse, see satub nahale, silma… Ja see ju haiseb!

Mina ei jõua ka ära imestada, et keegi neid jubedaid kemikaale üldse kasutab oma kodus.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võta grupp kokku ja mine ekskursioonile.

“Ekskursioonid Paljassaare reoveepuhastusjaama”
https://tallinnavesi.ee/sotsiaalne-vastutus/ekskursioonid/paljassaare-reoveepuhastusjaam/

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alates sellest aastatel tohi enam kruiisilaevad üldse merre reovett lasta. Sadamates on selleks olemas spetsiaalsed kohad. Peatuv kruiisilaev Tallinna sadamas on selleks isegi kohustatud. Teemaaalgataja, vii ennast enne kurssi, kui teema teed.

https://www.ts.ee/laevaheitmed

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

Ma vaatasin mõned kuud tagasi dokfilmi Läänemerest ja sellel sõitvatest kruiisilaevadest. 2018 aasta film oli ja siis uuriti seda asja. Vaatamata sellele, et enamus sadamates saab reovett tasuta ära anda, lastakse see ikka vette.
Pead ma ei anna, äkki tõesti on sellest aastast uus seadus vastu võetud, et nii enam teha ei tohi, aga seal filmis just toodi välja, et suur laev tohib, väike aga mitte ja ei ole õnnestunud vastu võtta seadust, mis kohustaks laevu sadamatesse reovee jätma.
Nendel on palju lihtsam kõik vette lasta kui sadamas purgamisega vaeva näha.
Te võite mulle selle eest miinuseid laduda, aga merd see ei päästa.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Seda kujutad sina endale ette!

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

Nüüd 2019 aastat on keelatud uutele laevadele ja aastast 2021 kõikidele laevadee.

Tulevased keskkonnanõuded laevaheitmete valdkonnas:

2019. aastal – reovee merre laskmise keeld uuetele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma);

2020. aastal – laevaheitmete ja lastijäätmete direktiivi uuendus (jäätmetasu peavad hakkama maksma ka kalalaevad ja väikelaevad);

2021. aastal – reovee merre laskmise keeld kõikidele reisi- ja kruiisilaevadele (peavad sadamas kogu tekkiva reovee ära andma).

Seadus oli ammu olemas ja igaüks teab seda, aga kahjuks seda ei järgita.

Kui Tallinna Vee heitvee puhastusjaamas on avarii, siis on juhitud Tallinna lahte mõnda aega puhastamata reovett. Tallinna laht on 60 aastat olnud läbipaistmatu ja haisev. Peamiselt Lasnamäelt tuleva) otse merre Merivälja muuli juures. kõik kes on palaval suvel sõitnud Pirita teel on tundnud seda inimsõnniku haisu. Vaevalt et kruiiskate pask sinna koguneb.

See, mis seal haisu tekitab, on surnud vetika mass. Ja vetikad hakkavad seal haisema seeetõttu, et omal ajal rikuti promenaadi ehitusega loomulik rannajoon, kus rannale uhutud vetikad kuivavad maal ära, mitte ei lähe tagasi merre.

Alates sellest aastatel tohi enam kruiisilaevad üldse merre reovett lasta. Sadamates on selleks olemas spetsiaalsed kohad. Peatuv kruiisilaev Tallinna sadamas on selleks isegi kohustatud. Teemaaalgataja, vii ennast enne kurssi, kui teema teed.

https://www.ts.ee/laevaheitmed

Nägin talvel mingit filmi kus väideti, et lasevad küll reovee merre.

Ma vaatasin mõned kuud tagasi dokfilmi Läänemerest ja sellel sõitvatest kruiisilaevadest. 2018 aasta film oli ja siis uuriti seda asja. Vaatamata sellele, et enamus sadamates saab reovett tasuta ära anda, lastakse see ikka vette.

Pead ma ei anna, äkki tõesti on sellest aastast uus seadus vastu võetud, et nii enam teha ei tohi, aga seal filmis just toodi välja, et suur laev tohib, väike aga mitte ja ei ole õnnestunud vastu võtta seadust, mis kohustaks laevu sadamatesse reovee jätma.

Nendel on palju lihtsam kõik vette lasta kui sadamas purgamisega vaeva näha.

Te võite mulle selle eest miinuseid laduda, aga merd see ei päästa.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )