KOhapeal, vähese palgaga, kaevab kraave kopaga. Ametlik töö.
Kopajuhi oskustega inimesed on väga hinnatud ja ei pea kohe kindlasti vähese palga eest töötama. Ametlikult.
Jah, siinkandis neid firmasid kahjuks pole. Kes see ikka teeks oma suure üõllumajandus vmstööstuse piirkonda, kus 10 km raadiuses on 20 maja ja umbes poolteist töömeest. Ülejäänud näiteks valgekraed või hoopis pensionärid.
Imestasin lihtsalt sõna KOGUNI üle,
Ma ei kasutanud sõna koguni. Selle mõtlesid sa ise välja ja kargasid ise välja mõeldud lause mõttele kohe ise kallale ka :-). Ma kasutasin sõna juba. Ja seda lauses, mis ütles, et osa lapsi juba töötavad (viidates sellele, et maksumaksja ei pea neid 100% üleval ja kõik lapsed ei ela riigitoetusest) ja isa töötab. Iseenesest on seee päris vahva. Mõelda ise välja lause, mida keegi pole öelnud ja siis kukkuda ise seda kritiseerima 🙂 Kui ma oleksin kirjutanud et isa JU juba töötab, mille kallale sa siis oleksid karanud? Seega see üks sõna – ju või loomulikult – jäi lisamata. Panen need sulle siia, kasuta neid. Ju. Loomulikult.
Maksumaksjad neid väga üleval ei pea, st igavesti. Küll nad tööle lähevad ja isa juba töötab. KOhapeal, vähese palgaga, kaevab kraave kopaga. Ametlik töö. Kolm vanemat last juba töötavad j
Küll nad tööle lähevad ja isa juba töötab.
No koguni ja juba on selles lauses enam-vähem sama tähendusega. Miks sa kasutad sõna juba? See on loomulik, et isa töötab. Miks ma peaks sinna mingi ju veel juurde mõtlema, mis oli sinu peas. Sinu lausest jäi mulje, et see on mingi imeasi, et isa töötab, minu arust ei ole. Kui sul on suur perekond, peaksid veel ekstra palju töötama, ise sa need lapsed oled ju saanud. Ka ema peaks töötama, kui tal just parasjagu beebit kodus pole. Kuidas nii suure perekonnaga peaks saama endale mittetöötamist lubada, ma ei saa ühe lapsegagi seda endale lubada.
Miks sa kasutad sõna juba?
🙂 🙂
Muidugi on loomulik. Minu tekst on see, et väiksemad lapsed kasvades lähevad ka tööle, isa (loomulikult) juba töötab nagu JUBA 🙂 töötavad ka pere kolm vanemat last. Rõhutades, et ei, riik ei pea neid üleval, nagu keegi kommenteeris. Ajaline järjestus.
Pille ja Malle tulevad ööseks koju, isa on juba kodus. No mis sinuga nüüd…ei saa aru? Et miks ma kasutan isa kohta sõna, et on juba kodus, sest see on loomulik, et ta on kodus. Kuule, lõpeta ära 🙂
Leidsid kah asja 🙂 mille kallal võtta ja millet mitte aru saada.
Ma luban sulle, et ma ei kasuta enam sel aastal seda jubedat sõna sõna juba.
Ma luban sulle, et ma ei kasuta enam sel aastal seda jubedat sõna sõna juba.
Ega sõnas pole asi, vaid selles, et sa kirjutad nii, et ei suuda oma mõtet väljendada ja siis on teised süüdi. Kui sa kirjutad, et isa töötab juba, siis on sellel teine tähendus, kui et sa kirjutad, et isa töötab. Kuigi ka selle mainimine on üleliigne, sest see on loomulik, et vanemad töötavad, seda ei pea välja tööma kui midagi erakorralist.
Ja ekstreemselt vaesena ei saagi karukannis elada.
Okei, ma ütlen meie küla paljulapselisele perele (9 alaealist. Pere ei joo ega suitseta, kasvatavad suure osa oma söögist, aga noh piima ja leiba ei kasvata nagu) edasi, et nad peavad kolima Rävala puiesteele.
Mida sa utreerid, Rävala puiesteele ei peagi kolima, aga tsivilisatsiooni küll, kui autot pole ja nii vilets, nii vilets. Ime, kuidas lapsed kooli, lasteaeda saavad? Ka vald peab transama?
Ja muide leiva küpsetamine ise, väike juuretis kogu aeg kodus seemneks olemas, on lihtsamast lihtsam. Miks see pereema leiba ise tehtud ei saa? Isegi tallinna linnas teevad ühelapselised ise leiba:) palju maitsvam ju.
Aga kärss kärnas, maa külmanud, ainult lapsi vorpida oskavad. Kellele, milleks?
Loen uudistest: Alates tänasest jagatakse abivajajatele üle Eesti seniste toiduabipakkide asemeltoidukaarte. Edaspidi saavad toiduabi nimekirja kantud inimesed osta toidukaardiga toidu- ja
esmatarbekaupu Rimi kauplustest üle Eesti.
… inimesel tekib endal võimalus oma päevatoimetuste juures lähimasse kauplusesse minna ja
vajalikud ostud seal teha,” lisas Riisalo.
Kas enne sellist otsust Eesti kaardil Rimi poodide asukohti ka vaadati? Mida teeb inimene,
kelle lähim Rimi on 30-40 km kaugusel?
<aside class=”layout–right flex flex–direction-column” style=”margin: 0px 0px 0px 16px; padding: 0px; box-sizing: border-box; display: flex; -webkit-box-orient: vertical; -webkit-box-direction: normal; flex-direction: column; flex: 0 0 300px; max-width: 300px; min-width: 300px; transform: translateZ(0px);”>
<article class=”top-article” style=”margin: 0px; padding: 0px 0px 16px; box-sizing: border-box; background-image: radial-gradient(circle at .0625rem .0625rem,var(–gray) .0625rem,transparent 0); background-size: 0.1875rem 0.125rem; background-repeat: repeat-x; background-position: left bottom;” data-premium=”0″>JÄRVA TEATAJA
</article><article class=”top-article” style=”margin: 16px 0px 0px; padding: 0px 0px 16px; box-sizing: border-box; background-image: radial-gradient(circle at .0625rem .0625rem,var(–gray) .0625rem,transparent 0); background-size: 0.1875rem 0.125rem; background-repeat: repeat-x; background-position: left bottom;” data-premium=”0″>
Äritehingutes esinevate makseviivituste tõkestamise algatus ootab arvamusi
</article><article class=”top-article” style=”margin: 16px 0px 0px; padding: 0px 0px 16px; box-sizing: border-box; background-image: radial-gradient(circle at .0625rem .0625rem,var(–gray) .0625rem,transparent 0); background-size: 0.1875rem 0.125rem; background-repeat: repeat-x; background-position: left bottom;” data-premium=”0″>
JÄRVA TEATAJA
</article><article class=”top-article” style=”margin: 16px 0px 0px; padding: 0px 0px 16px; box-sizing: border-box; background-image: radial-gradient(circle at .0625rem .0625rem,var(–gray) .0625rem,transparent 0); background-size: 0.1875rem 0.125rem; background-repeat: repeat-x; background-position: left bottom;” data-premium=”0″>
Riik läheb tänasest toiduabi jagamisel üle toidukaartidele
</article><article class=”top-article” style=”margin: 16px 0px 0px; padding: 0px 0px 16px; box-sizing: border-box; background-image: radial-gradient(circle at .0625rem .0625rem,var(–gray) .0625rem,transparent 0); background-size: 0.1875rem 0.125rem; background-repeat: repeat-x; background-position: left bottom;” data-premium=”0″>
KRIMI
</article><article class=”top-article” style=”margin: 16px 0px 0px; padding: 0px 0px 16px; box-sizing: border-box; background-image: radial-gradient(circle at .0625rem .0625rem,var(–gray) .0625rem,transparent 0); background-size: 0.1875rem 0.125rem; background-repeat: repeat-x; background-position: left bottom;” data-premium=”1″>
JULGE HUNDI RINDJoobes mees ujus kottpimedas üle Pärnu jõe ja tatsas siis linna poole
</article>
</aside>
ega see toidupank talle ju lähemal ei olnud
Toiduabi osas aga arvan, et ca korra-kaks poolaasta jooksul on võimalik ka 30-40 km kaugusel asuvas Rimis ära käia. Toiduabi saamine peaks olema ju ajutine lahendus, mitte aastaid kestev elustiil?
Paraku on paljud abivajajad sellised, kes jäävadki abivajajateks. Põhjuseid on erinevaid.
Aga kuna siin tundub teadjamaid inimesi olevat: kas selle toidukaardiga saab ka alkoholi osta?
See oli esimene asi, mida mõtlesin, kui toidukaartide kohta lugesin. Keskkooli ajal töötasin suviti väiksemas toidukaupluses müüjana ja siiani on meeles mõned kunded, kes kuu alguses ostsid alkoholile lisaks ka süüa, teinekord kallemaid snäkkegi, aga kaks nädalat hiljem jagus neil raha vaid kõige odavama alkoholi jaoks. Neile sai võimalusel äsja realiseerimistähtaja ületanud toitu anda (nad võtsid hea meelega vastu ja see oli täiesti mitteametlik, omaniku heakskiidul). Aga väga üheselt sai selgeks, et osad inimesed ei ole võimelised oma raha mõistlikult kasutama, isegi siis, kui nad on juba korduvalt kogenud, et see toob kaasa päevade või nädalatepikkuse nälgimise.
10 eurot kuus on imevähe tõesti, ent arukal kasutamisel on abiks ikka. See on ju muudele toetustele ja abile lisaks.
Ja huvitav, kes kvalifitseerub seda toidukaarti saama?
Aga palun tõesti pane mind mõistma, miks inimesed elavad karuperses? Milleks? Ise olete veel uhked selle üle, huumor. Täiesti tsiviliseeritud kohtades peetakse talusid, koos põllumaa, kanade, veistega. Saadakse liikuma, rongid toovad tallinnasse ja tartusse, bussid sõidavad, lapsed saavad huviringidesse ja koolidesse.
Võibolla on seda raske mõista, aga kui nõukogude ajal sattus pere elama kuskile väga kõrvalisse kohta, sest seal oli vaba elamispind ning töölesuunamine, siis ega sealne kinnisvara pole kunagi võimaldanud kerget ümberkolimist kuhugi asustatumasse kohta. Kõrvalisse kohta pandi elama kehvemad inimesed, ükskõik kas endaga hakkamasaamise poolest või okupatsioonivõimu silmis. Kui sa tuled perest, kus polegi kunagi midagi eriti olnud, ongi olnud eluaeg häda ja viletsus ja paraku on ka töökus ja vaimne võimekus osaliselt päritav ning sõltub lapsepõlve kasvukeskkonnast, siis on kaks kätt taskus linna tulla ikkagi päris raske. Muidugi tullakse, aga kõik ei tule, osad jäävad ja osad pöörduvad tagasi, sest neil on see vilets kohake kuskil kaugel kõigest. Ja see ongi võibolla ainus, mis neil on. Madalapalgalistel on olnud viimastel aastakümnetel ikkagi raske linna kinnisvara osta.
Laste arvu ei maksa siin sisse tuua. Enamus üksikus kohas elavad kehvikud ei ole suurpered. Enamus tegelikult on üksikud või paari inimesega leibkonnad, kus alaealisi polegi.
Ja huvitav, kes kvalifitseerub seda toidukaarti saama?
ikka needsamad inimesed, kes ennegi toiduabile kvaifitseerusid.
Aga kuna siin tundub teadjamaid inimesi olevat: kas selle toidukaardiga saab ka alkoholi osta?
ei, ei saa. suitsu ka mitte.
Toiduabi saamine peaks olema ju ajutine lahendus, mitte aastaid kestev elustiil?
Ütlesun siin kunagi sama miinimumpalga kohta. Oi-oi, kuidas sain virtuaalselt peksa!
Aga jah, kuniks meil on neid, keda kasinus rahuldab, seniks midagi suurt ei muutu ka.
Mida sa utreerid, Rävala puiesteele ei peagi kolima, aga tsivilisatsiooni küll, kui autot pole ja nii vilets, nii vilets. Ime, kuidas lapsed kooli, lasteaeda saavad? Ka vald peab transama?
Sa räägid nagu kolimine oleks mingi tasuta asi, umbes et laod oma kraami vankrile ja ütled hobusele nõõ ja minek.
Ime, kuidas lapsed kooli, lasteaeda saavad? Ka vald peab transama?
Kooli peabki jah omavalitsus lapsed toimetama. Lasteaeda ei pea, see pole kohustuslik.
Aga kärss kärnas, maa külmanud, ainult lapsi vorpida oskavad. Kellele, milleks?
Meile, maksumaksjateks. Kolm vanemat töötavad. Üks on medõde – kas neid pole vaja? Keskmine on õpetaja – sulle pole neid vaja, eks. Poiss aga on lendur.
Aga palun tõesti pane mind mõistma, miks inimesed elavad karuperses? Milleks? Ise olete veel uhked selle üle, huumor. Täiesti tsiviliseeritud kohtades peetakse talusid, koos põllumaa, kanade, veistega. Saadakse liikuma, rongid toovad tallinnasse ja tartusse, bussid sõidavad, lapsed saavad huviringidesse ja koolidesse.
Võibolla on seda raske mõista, aga kui nõukogude ajal sattus pere elama kuskile väga kõrvalisse kohta, sest seal oli vaba elamispind ning töölesuunamine, siis ega sealne kinnisvara pole kunagi võimaldanud kerget ümberkolimist kuhugi asustatumasse kohta. Kõrvalisse kohta pandi elama kehvemad inimesed, ükskõik kas endaga hakkamasaamise poolest või okupatsioonivõimu silmis. Kui sa tuled perest, kus polegi kunagi midagi eriti olnud, ongi olnud eluaeg häda ja viletsus ja paraku on ka töökus ja vaimne võimekus osaliselt päritav ning sõltub lapsepõlve kasvukeskkonnast, siis on kaks kätt taskus linna tulla ikkagi päris raske. Muidugi tullakse, aga kõik ei tule, osad jäävad ja osad pöörduvad tagasi, sest neil on see vilets kohake kuskil kaugel kõigest. Ja see ongi võibolla ainus, mis neil on. Madalapalgalistel on olnud viimastel aastakümnetel ikkagi raske linna kinnisvara osta.
Laste arvu ei maksa siin sisse tuua. Enamus üksikus kohas elavad kehvikud ei ole suurpered. Enamus tegelikult on üksikud või paari inimesega leibkonnad, kus alaealisi polegi.
Laste arv loeb ju vägagi. Kui kolm-neli juba olemas ja elad karukannis ja ei tööta, siis ainult mõtlemisvõimetu teeb lapsi otsa…
Aga kärss kärnas, maa külmanud, ainult lapsi vorpida oskavad. Kellele, milleks?
Meile, maksumaksjateks. Kolm vanemat töötavad. Üks on medõde – kas neid pole vaja? Keskmine on õpetaja – sulle pole neid vaja, eks. Poiss aga on lendur.
Sellist ametit nagu lendur pole. Kas ta on piloot, teine ohvitser v lennuinsener või stjuuard?:)
Medõde pole samuti amet.
Aga see selleks.
Jutt käis toiduabist.
10 eurot kuus on nii piinlikult tühine summa, et see tundub pigem mõnitamisena kui abistamisega.
10 eurot kuus on nii piinlikult tühine summa, et see tundub pigem mõnitamisena kui abistamisega.
Aga seda ei pea ju taotlema! Mina näiteks ostan poest süüa oma palga eest, soovitan neile kroonilistele abivajajatelegi sama.
Aga kärss kärnas, maa külmanud, ainult lapsi vorpida oskavad. Kellele, milleks?
Meile, maksumaksjateks. Kolm vanemat töötavad. Üks on medõde – kas neid pole vaja? Keskmine on õpetaja – sulle pole neid vaja, eks. Poiss aga on lendur.
Sellist ametit nagu lendur pole. Kas ta on piloot, teine ohvitser v lennuinsener või stjuuard?🙂
Stjuuard pole lendur, ta on pardapersonali liige, nagu ka purser ja stjuardess. Inimesel, kelles tmina kõnelen, on töölepingus ametinimetuseks Lendur, Instruktor. Kuna ta on sertifitseeeritud ka kui esimene piloot, siis ta võib asendada ka teist pilooti, kuigi enamasti pole seda vaja teha. Teine ohvitser ja lennukikapten – need ametinimetused on ehk seni käibel armeelennunduses, tsiviilllennunduses juba pea 30 aastat mitte. Stjuuard pole kunagi lendur olnud. Ega ka insener pole kunagi kandnud nimetust lendur, jäta nüüd. Tahaksid ehk siia nimekirja lisada ka pagasiteenindaja. Kui sa juba kõiki neid ameteid loendad, kes sinu arvates mõiste lendur alla käivad.
Okei, ma ütlen meie küla paljulapselisele perele (9 alaealist. Pere ei joo ega suitseta, kasvatavad suure osa oma söögist, aga noh piima ja leiba ei kasvata nagu) edasi, et nad peavad kolima Rävala puiesteele.
Ilmselt on neil auto olemas ja nad ei pea kuhugi kolima.
Jah, nad saavad mitmekümne kilomeetri kaugusel Rimis käia todukaardiga. Neil on mingi 1990test pärit Volvo. Ikka parem kui sotstöötajat kuskil maakonnakeskuses taga ajada. Kuskile suuremasse kohta kolides aga…poleks neil ju seda põllulappi ega kanu.
Minu vastus oli ju kommenteerijale, kes arvas, et vaesed inimesed ei peaks kaugkülades elama. Vastuseks talle veel – aga vat lähikülades on kallim. Nad ei saa seda endale lubada ja asulad-linnad ei anna võimalust oma toidulauda oma tööga katta.
Aga oli siis vaja tervet hulka lapsi saada? Tean, sellest on hästi palju räägitud, aga ei suuda kaasa tunda vanematele, kes on valmis teinud 6+ last ja siis kõik teised peavad neid toitma ja neile kaasa tundma. See on ju nende endi valik olnud, keegi pole sundinud.
Aga oli siis vaja tervet hulka lapsi saada? Tean, sellest on hästi palju räägitud, aga ei suuda kaasa tunda vanematele, kes on valmis teinud 6+ last ja siis kõik teised peavad neid toitma ja neile kaasa tundma. See on ju nende endi valik olnud, keegi pole sundinud.
See pere ei vaja haletsust ega ka mitte sööki. Küll aga tööd. Meil 4 km kaugusel oli enne hooldekodu, naine töötas seal ajuti. Mees kogu aeg. See pandi kinni, mees läks ka lähedale metsafirmasse. See pandi kinni. Lisaks oli lähimas lasteaias osakoormusega kojamees. Ega siin eriti palgarohked töökohad pole. Miks nii palju lapsi, ei oska vastata. Lihtsad inimesed, vanematel natuke madalam haridustase, töökad, puhtad (aga mitte moodsalt riides), korralikud, kombekad. Laste vaimne pürgimus tundub olema teine. Kolmest suurest lapsest on kaks lõpetanud kooli, mis emakeele ja kõrgema matemaatika näitajate poolest on lõpetanute edetabeliesimese kümne seas, kui õigesti mäletan. Üks on riigieelarvelisel kohal Eesti kõige suurema konkursiga erialal üliõpilane ja töötab. Ma täpsel aru ka ei saa, miks ei võiks intelligentseid “käed külge” suhtumisega töökaid lapsi rohkem olla.
Üks on riigieelarvelisel kohal Eesti kõige suurema konkursiga erialal üliõpilane ja töötab.
Missugusel riigieelarvelisel kohal? Meil on kõrgharidus tasuta.
Üks on riigieelarvelisel kohal Eesti kõige suurema konkursiga erialal üliõpilane ja töötab.
Missugusel riigieelarvelisel kohal? Meil on kõrgharidus tasuta.
Ahaaa 🙂 🙂
#4253045: #4253039: Üks on riigieelarvelisel kohal Eesti kõige suurema konkursiga erialal üliõpilane ja töötab. Missugusel riigieelarvelisel kohal? Meil on kõrgharidus tasuta. Ahaaa
Mis ahhaa? Maksma hakkavad need ei tee oma punkte ära, õpivad osakoormusega vms. Täpselt nii ongi, riigiarvelised ja riigieelarvevälised kohad olid olemas üe 10 aasta tagasi.
Aga oli siis vaja tervet hulka lapsi saada? Tean, sellest on hästi palju räägitud, aga ei suuda kaasa tunda vanematele, kes on valmis teinud 6+ last ja siis kõik teised peavad neid toitma ja neile kaasa tundma. See on ju nende endi valik olnud, keegi pole sundinud.
See pere ei vaja haletsust ega ka mitte sööki. Küll aga tööd. Meil 4 km kaugusel oli enne hooldekodu, naine töötas seal ajuti. Mees kogu aeg. See pandi kinni, mees läks ka lähedale metsafirmasse. See pandi kinni. Lisaks oli lähimas lasteaias osakoormusega kojamees. Ega siin eriti palgarohked töökohad pole. Miks nii palju lapsi, ei oska vastata. Lihtsad inimesed, vanematel natuke madalam haridustase, töökad, puhtad (aga mitte moodsalt riides), korralikud, kombekad. Laste vaimne pürgimus tundub olema teine. Kolmest suurest lapsest on kaks lõpetanud kooli, mis emakeele ja kõrgema matemaatika näitajate poolest on lõpetanute edetabeliesimese kümne seas, kui õigesti mäletan. Üks on riigieelarvelisel kohal Eesti kõige suurema konkursiga erialal üliõpilane ja töötab. Ma täpsel aru ka ei saa, miks ei võiks intelligentseid “käed külge” suhtumisega töökaid lapsi rohkem olla.
Siiralt huvitab, milline eriala on siis Eesti ülikoolides kõige suurema konkursiga?:)
Saad sa aru. Intelligents tuleb geenidest! Ära mõtle kojamehe ja sanitari lastele kuldset kuud selga.
Siiralt huvitab, milline eriala on siis Eesti ülikoolides kõige suurema konkursiga?:)
psühholoogia ilmselt.
