Esileht Koolilaps Toiduga pirtsutamine ja söögi nokkimine

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )

Teema: Toiduga pirtsutamine ja söögi nokkimine

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: right;”>Mul on selline küsimus et millised on teie reeglid kodus söögiga ? Meil on suur pere 4-last</p>
3-aastane 7-aastane,9-aastane,10-aastane ning põhimõtteliselt iga päev ma teen üheks toidukorraks kahte erinevat toitu nt oletame et teen frikadellisuppi siis seda sööb 3-last siis ühele see ei maitse ning sellele ühele et ta päris söömata pole teen kas pelmeene,kalapulka või mõne võileiva või nt.kui teen guljašši siis seda sööb üldse ainult 1 laps ja pasta bologneeset sööb 2-last .

Veel teine asi mis mulle ei meeldi on see et kui on söödud siis tullakse juba vahest 30-minuti pärast küsima süüa saia või midagi muud aga siis kui ma ühele annan on ju aus et teistele ka annan . Ning siis ei sööda korralikku toitu vaid nokitakse paar saia siit ja paar viinerit ja pihvi . Muidugi siin nüüd paljud tulevad ütlema et ära osta siis neid asju koju aga ma ei taha et mu lapsed söömata jätavad toidu ja nälgas on .

 

+3
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on suure pere “võlu”, et kogu aeg käib üks söömine.

Meil hakkas see peale kui vanem poiss sai 10. Kõht pidi kiiresti tühjaks minema. Korraga nad mul palju süüa ei suuda ja siis kipuvad varsti külmiku kallale. Vahel tõesti ajan nad sealt ära.

Proovin vaadata, et nad sööks kõhu toidukorral piisavalt täis. Kõik lisasoovid avaldagu kohe, mitte 10, 20, 30 min pärast.

Teen süüa üldiselt nii, et igaüks leiaks midagi, kuid vahel olen sunnitud ka eraldi toitu tegema. Kui ei leia, söövad leiba.

Minu olemus ei ole kahjuks selline, et suudaksin iga päev ranget joont ajada.

 

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on nii, et laupäeva hommikul võtan ette kohaliku poe soodukate lehe ja vaatan selle järgi, mõtlen valmis terve nimekirja toite. Kui teised pereliikmed on oma une täis maganud, tuleb terve pesakonnaga arutamisele järgmise töönädala menüü. Soovitan neid, mis juba varem ise välja mõtlesin ja enamuses valikud ka sobivad. Igaüks võib muidugi pakkuda ka, mille järele just temal hetkel isutab ja igaühe soovidega püüame ka arvestada.

Ühele maitseb üks, teisele teine toit aga kui esmaspäeval tehakse ühe lemmikut, siis teisipäeval süüakse igasuguse virinata teise lemmikut jne. Selle nimi on kompromiss ja lapsed on sellega harjunud juba titest peale.

Erinevaid toite üheks toidukorraks ei tee (va. hommikusöök, mille valib igaüks ise), alternatiive võileibade, viinerite, kalapulkade vms näol ei paku. Kui ei söö, pole kõht tühi. Ei sure keegi nälga üht toidukorda vahele jättes. Õuna-banaani-porgandit võivad vahepalaks süüa, millal tahavad.  Meil toimib.

+23
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teema on tuttav, peres 2 last. Meil on reegel selline, et koos muu perega lauda peavad istuma, ja taldriku toiduga saavad ka ette. Kui seda ei söö, siis jääbki söömata, mingit saia õige toidu asemele ei paku.

(Mina omalt poolt püüan muidugi arvestada ka sööjate soovidega ja üritan mitte valmistada midagi, millest tean, et mõni pereliige seda kohe kindlasti suu sissegi ei võta.)

Kommikaussi laual hoida ei saa, see tehakse kohe tühjaks. Õnneks süüakse puuvilju samuti hea meelega. Aga tihti jäävad terved suured puuviljad seisma. Aitab see, kui koorin-tükeldan õunad tükkideks ja panen kausiga elutoa lauale – siis kaovad sealt alati minutitega.

Üldiselt ma arvan, et tänapäevane elu valikurohkuses on laste maitsemeeled ära rikkunud. See on sama, nagu raamatulugemisele eelistatakse nutikas kiiresti mingit meelelahutuse laksu kätte saada. Ka toiduga on nii – ei osata enam nautida lihtsaid naturaalseid maitseid nagu toorsalat või karbonaad, kui maitsemeel teab, et on olemas hamburgerid, makrapulgad, sushi, kommid jms. Siis tulebki selgitustööd teha. Esiteks on lapse tervisele lihtsad kodutoidud kasulikumad ja teiseks hakkab pidev näkside ostmine rahakotile. Mina küll ei jaksa kilode viisi krabipulki koju tassida, pole nii palju rahagi.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saia ja viinereid ma küll koju ei ostaks.lapsed saavad väljaspool kodu piisavalt rämpstoitu.

Saia asendamine täisteraleivaga ei ole keeruline.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

2 last, aga püüan teha ikka sellist toitu, mida kõik söövad (vähemalt osaliselt). St ei tee toitu, mida ainult mina ja/või üks laps sööb, sel pole mõtet. Üks laps on eriti nörb sööja, tema tavaliselt sööbki 1 või 2 komponenti toidust.kui oeaks juhtuma, et sel päeval siiski ei lähe üldse tehtud toit (mõnikord juhtub), siis alternatiivid on meil tavaliselt – tatar, rukkipala mingi kattega, muna mingil kujul, kama.
Piiran seda, mida koju külmkappi ostan, ei osta seda, mida ei taha, et vahepeal kugistataks (poolfabrikaate, kohukesi). Kui vahepeal läks suureks sepikusöömiseks toidukordade vahel, siis ostsin mõnda aega vaid leiba. Vahepalaks puuviljad (lõigun), juurikad, need on laual.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on nii, et laupäeva hommikul võtan ette kohaliku poe soodukate lehe ja vaatan selle järgi, mõtlen valmis terve nimekirja toite. Kui teised pereliikmed on oma une täis maganud, tuleb terve pesakonnaga arutamisele järgmise töönädala menüü. Soovitan neid, mis juba varem ise välja mõtlesin ja enamuses valikud ka sobivad. Igaüks võib muidugi pakkuda ka, mille järele just temal hetkel isutab ja igaühe soovidega püüame ka arvestada.

Ühele maitseb üks, teisele teine toit aga kui esmaspäeval tehakse ühe lemmikut, siis teisipäeval süüakse igasuguse virinata teise lemmikut jne. Selle nimi on kompromiss ja lapsed on sellega harjunud juba titest peale.

Erinevaid toite üheks toidukorraks ei tee (va. hommikusöök, mille valib igaüks ise), alternatiive võileibade, viinerite, kalapulkade vms näol ei paku. Kui ei söö, pole kõht tühi. Ei sure keegi nälga üht toidukorda vahele jättes. Õuna-banaani-porgandit võivad vahepalaks süüa, millal tahavad. Meil toimib.

Meil tegelikult asi pole rahas .Muidugi kui soodsamalt saab siis alati hea boonus . Meil hommikusöögiga sama et seda võib igaüks valida erinevalt kes mida tahab ja puuvilju vb süüa vabalt kes millal tahab .

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks siit tuleb see, kuidas lapsi on varajasest peale kasvatatud toituma.

Aga viimasel ajal räägitakse nii palju toitumisest ja ikka on siin inimesi, kes ei ole kuulnud, et mitte kellelgi (k.a lastel) ei ole tervislik süüa ühte jube suurt toidukorda mitmete väiksemate asemel (väikeste toitude osas ei pea silmas saia näksimist).

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kotlet, kalapulk, pelmeen, valgest jahust sai, viiner ja taolised asjad jäta üldse ära. Need on kaloripommid, aga toitaineid ja vitamiine neis ei ole. Selle asemel erinevad toored salatid, täisterasepik, erinevad pudrud, muna, kala, liha, piimatooted jne. Vaata näiteks toidupüramiidi ja vaata sealt ideid, mis eelkõige peaks igapäevasel toidulaual olema. Samuti toidukordade vahel peab olema vähemalt 2-3 h söögivaba aega, kus juua võib vett. See on hea hammastele.

Kasvavate laste toidukord võiks sisaldada mitut toidugruppi korraga. Supp üksi ei toida neid ja ongi vaja kohe saia järele haarata. Kogused on muidugi väiksemad kui täiskasvanul.

Toiduga on meil nii, et ära sööma ei pea, aga maitsema peab. Mina olen enda peres eesmärgiks pannud, et üks lapse eluaasta = üks amps. Kui on näha, et mingi toit ei lähe üldse, jätan selle ära ja pakun üle pika aja taas. Mõttetu on teha ja siis ei sööda.

0
-3
Please wait...

Postitas:
leeni

meil 5liikmeline pere ja üldiselt on teada, kes mida ei söö. süüa teengi selle arvestusega, et igaüks saab midagi laualt. nt kui on teada, et üks lastest ei söö koorega kartulisalatit, siis tõstan tema jaoks portsu ära enne kui koore salatissse sisse segan. v serveerin toidud eraldi – jätan makaronid ja kastme segamata. või teen toorsalati ja tomatid panen teise kausiga lauale. mune teen kolmel moel – kaks last tahavad, et oleks “segatud” (muna kollane ei eristuks), suured söövad poolvedela rebuga muna ja üks lastest tahab, et kollane oleks kõvaks praetud.  jne. tegelikult ei ole suur vaev teha toit nii, et kõik midagi saaks. pole veel päris nii juhtunud, et kõik söövad suppi ja üks perest peab ainult ainult võileiba sööma 🙂

üldiselt – lapsed kasvavad suuremaks, läheb kergemaks… nüüd isegi see laps, kes oli ainult saia-makaroni dieedil, pistab isuga kõike va seened ja sushi. ainult paljast vett ei joo jätkuvalt.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suppe ja hautiseid teeme selliseid, mida kõik pereliikmed söövad. Kui õhtusöögiks praad siis mitut toitu ja valikuid ei paku. Praad koosneb meil enamasti lihalisest (liha, kala, kana vms), lisandist (kartul, makaron, riis, kuskuss jne), salatist ja kastmest. Ja igaüks siis valib taldrikule asju nende hulgast, kui liha ei sobi siis sööbki kartulit kastme ja salatiga näiteks. Mingit võileibade tegemist ei toimu, vahepealaks võib puuvilju võtta.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil 5 last vanuses 5a-16a.

Toiduga üldiselt ei pirtsutata, küll aga aeg-ajalt mõne osaga toidust. Seda koostisosa siis sööma ei pea, küll aga mõne aja tagant väikse ampsu proovima, et ehk polegi seekord nii hull. Nt maksakase – meile mehega ja kahele lapsele maks maitseb, teistele mitte. Nemad siis söövad ainult kastet, maksa sööma ei pea.

13a ei söö heeringat, kui ülejäänud pere seda sööb, siis tema praeb endale kas pelmeene või kala kartuli kõrvale.

Eraldi kahte sööki teen võibolla kord kahe kuu jooksul. Nt täna – mees mul ahjulõhet ei söö eriti, temale teen õhtuks hakkliha pitsat, mida siis teised ka peale kala söömist näksida saavad.

Üldiselt teeme meie ka nii, et vaatan uue nädala sooduspakkumised üle ja teen nädala menüü neid arvestades valmis (alati neis midagi head kahjuks ideede mõttes pole) ja siis küsin ülejäänud perelt ka, mida nemad süüa tahaksid, nii on kõigile midagi meeldivat. Puu- ja juurviljad on kogu aeg vabalt näksimiseks võtta ja pubekatest poisid muidugi tühjendavad pidevalt külmkappi ka kõigest muust, õnneks sooja toidu söömise isu/kogust see ei vähenda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina teen ühe söögi, kellele ei sobi, see otsib ise midagi külmkapist. Väga palju ma sinna mingit võileivamaterjali ei osta, aga midagi leiab. Maal vanaema ei luba ka külmkapi kallal ise käia, seal söövad lapsed vaguralt seda, mida antakse, sest kõht on tühi.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil ka 4 alla 10-aastast last ning näksimise mure on tuttav. Mitut toitu erinevat toitu ma ei tee mitte kunagi. Igaüks tõstab ette seda, mis talle sobib. Hädavajadusel jätab taldrikule selle, mis kohe üldse ei sobi. Kuidas saab frikadellisuppi üldse mitte süüa? Kas ta ei söö isegi supis olnud kartulikuubikuid? Mis ta probleem täpselt on ja kas saad kuidagi vastu talle tulla, näiteks vahetada puljongikuubiku marki või mingi ühe eriti häiriva komponendi välja jätta? Minu meelest on normaalne, et igal inimesel on toiduaineid, mida ta ei söö, aga ta peab õppima lauas söönuks saama sellest hoolimata. Mustast leivast juustuleiba võib meil toidu asemel saada. Näksimist tekitab see, et lauas läheb tähelepanu mujale ja siis kuulutatakse, et kõht on täis, kuigi tegelikult ei ole. Õhtuti oleme selle koha pealt ranged, päevasel ajal ei jõua nii range olla.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

“Miks teevad harimatud inimesed nii palju lapsi?”, tahaks kohe esimesena küsida. See kirjutis (teemaalgatus) on lihtsalt emakeele vägistamine 🙁

Teemasse: su lapsed ei ole “nälgas”, vaid nail on lastud oma jonnimisega nii kaugele minna, et vanem tunneb süümekaid kui laps “midagi ei söö”. Söövad küll – koolis ja lasteaias söövad. Seal pole valikut. Kodus joostakse ette ja taha ning nii saavadki nad oma tahtmist näidata. Mitte midagi ei juhtu, kui pirtsutaja ühe söögikorra vahele jätab (ja need saiad ka).

Adun täielikult, et ikka on midagi, mida ei taheta. Ei peagi. Aga ei pea ka mitut erinevat toitu tegema, mis pole muud kui vaev tegijale ja signaal sööjale, et nii saab ka.
Leian, et laual on ALATI midagi (sain aru, et TA ei kuulu vaesuse riskigruppi?, aga sellisel juhul niisugust pirtsutamist ka ei oleks), mis kõlbab võtta ja seda siis süüaksegi. Aga loomulikult kui lastakse manipuleerida, siis see ebameeldiv olukord ei lõppegi.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

mul on kassipoeb käest ära söömise kohapealt. aInjuult sööks koguaeg. ülekaalus on ka juba piisavalt, raske on keelata ka kui vahib suurte silmadega ja karjub. PS. ei söö rämpsu.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“Miks teevad harimatud inimesed nii palju lapsi?”, tahaks kohe esimesena küsida. See kirjutis (teemaalgatus) on lihtsalt emakeele vägistamine 🙁

Teemasse: su lapsed ei ole “nälgas”, vaid nail on lastud oma jonnimisega nii kaugele minna, et vanem tunneb süümekaid kui laps “midagi ei söö”. Söövad küll – koolis ja lasteaias söövad. Seal pole valikut. Kodus joostakse ette ja taha ning nii saavadki nad oma tahtmist näidata. Mitte midagi ei juhtu, kui pirtsutaja ühe söögikorra vahele jätab (ja need saiad ka).

Adun täielikult, et ikka on midagi, mida ei taheta. Ei peagi. Aga ei pea ka mitut erinevat toitu tegema, mis pole muud kui vaev tegijale ja signaal sööjale, et nii saab ka.

Leian, et laual on ALATI midagi (sain aru, et TA ei kuulu vaesuse riskigruppi?, aga sellisel juhul niisugust pirtsutamist ka ei oleks), mis kõlbab võtta ja seda siis süüaksegi. Aga loomulikult kui lastakse manipuleerida, siis see ebameeldiv olukord ei lõppegi.

Mul üks selline laps, kes sööb väga väheseid toite. Ei söönud ka lasteaias (mõnikord sõi vaid paljast leiba) ja nüüd koolis enamus toite. Kodus on eraldi talle sügavkülmas friikad, kalapulgad ja pelmeenid. Ei söö tavaliselt ka magustoite. Tervis korras, kontrollitud, aga kuna ta on väga kõhn, siis teengi eraldi talle seda kräppi. Ülejäänud pere sööb normaalselt ja ei taha toituda vaid paljastest makaronidest ning keedetud kartulitest (vähesed asjad, mis talle sobivad). Seega teengi tihti lapsele eraldi midagi.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitab see, kui koorin-tükeldan õunad tükkideks ja panen kausiga elutoa lauale – siis kaovad sealt alati minutitega.

Jah, mu laste puhul kehtib ka see, et parem kapsas peos kui küpsis kapis.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on 2×2 last ja no teismelised söövad nüüd juba enam-vähem kõike, aga noorematega on sama jama mis kunagi vanematega – üks sööb ainult liha, teisele kõlbab liha ainult väga vähestel kujudel. Kaheaastasele jätan tihtilugu tema pooliku toidu järgmise toidukorrani välja ja kui tuleb tühja kõhtu kurtma, siis viitan, et näe, sinu hommikune puder ootab, söö aga.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millegipärast arvasin alati, et suurperede lapsed pirtsutavad vähem 🙂 Meil kaks last. Noorem, 9a sööb praktiliselt kõike, vanem, 13a sööb ainult valitud asju. Aga lugedes teemaalgatust tundub, et meil polegi asi väga hull 🙂 Eraldi sööke ma pole kunagi teinud. On toidud, mis on kindla peale minek, näiteks kartulipuder ja kotletid, šnitsel vms, pasta bolognese või lõhepasta, püreesupp peekoni ja saiakuubikutega, frikadellisupp. On toidud, mille üle vanem laps väga ei rõõmusta aga kuna muud valikus pole, siis sööb. Näiteks plov, risotto, keedukartul, kartulisalat, lihakastmed nagu guljašš. Ja on toidud, mida ta ei puutu. Borš, hernesupp, kapsahautis, köögiviljawok, tatar. Ja enamus mafju ning puuvilju. Neid toite, mida ta üldse ei söö, teen harvem ja siis tavaliselt jätan talle võimaluse, et paar ampsu proovib ja kui kindlasti ei taha, praeb omale kananagitsaid vms. Või sööb seda laualt, mis sobib. Vokitud paprikat ei võta aga sööb liha näiteks. Kui on toit, mida ma tean, et põhimõtteliselt sööb aga lihtsalt pole lemmik, siis alternatiivi ei paku. Ei või ära sõnada aga skaala on pigem laiemaks läinud. Kartulisalat on liikunud totaalse “ei” lahtrist sinna “noh, võin ju natuke süüa” lahtrisse, püreesupp on saanud suisa lemmikuks. Samuti on ta nõus sellega, et marjadest ning puuviljadest teeme smuutit ning see talle maitseb. Talvel on omal algatusel võtnud kausist mandariini või banaani. Väiksed võidud aga suur asi tegelikult. Seega mina ei lase tal oma kesises pirtsakas maailmas elada, proovin ikkagi pakkuda asju, mis võiksid sobida. Veel teen seda, et ei osta alati tema lemmiktooteid, vaid alternatiivset jogurtit või kohupiima- see ka suurendab paindlikkust.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui pirtsutakse ja nokitakse siis järelikult pole kõht tühi ja emmekene laseb taas endast üle sõita (loe, saab saia)! Vabakasvatuse viljad.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on 4 last, üks neist autist. Autist sööb väga piiratud valikut, nn segatud ega soojasid toite ei söö üldse (igasugused pajaroad, supid, kastmed, magustoidud jne), vahel ei söö stressiperiooditi pm üldse mitte midagi, vahel sööb mingit kindlat toiduainet mingil kindlal moel valmistatuna või serveerituna. Oleme käinud nii psühholoogi kui toitumisnõustaja juures, proovinud ära kõik nipid teda nö normaalselt sööma panna, aga abi sellest pole olnud. Nii palju olen küll saavutanud aastatega, et vahel ühe ampsu uut asja proovib, aga see ka kõik. Seega ma teen alati nii perele söögi kui talle midagi eraldi. Nt kui perele teen riisi kanaga, talle siis röstin selle riisi krõbedaks ja kana samuti ja pakun eraldi, ilma igasuguste lisandite või segunemiseta. Aga see ei ole pirtsutamine. Tema maitsemeel ja suutunnetus on teistsugused ja osad toidud ajavad teda nt lausa oksendama paljast pealevaatamisestki. Lasteaias käis oma toidukarbiga, koolis ei käi üldse söömas. Teismelised poisid söövad, mida teen, no vahel loomulikult kiunuvad ka, aga see käib asja juurde. Siis on valik süüa või mitte süüa või teha omale ise olemasolevatest toiduainetest sobiv söök (enamasti siis ootamatult kõlbab). Ainuke, kes päriselt pirtsutab, on lasteaiaealine preili. Enamasti ta isegi ei maitse enne kui nina vingu veab ja see ajab mind kõige rohkem tigedaks. Piiga siis on söömata või jätab lihtsalt midagi alles, mis ei sobi, aga varianti b ma ei paku. Kui ta väiksem oli, siis ta ei saanud aru, miks vend sööb teisi asju ja tema peab sööma teisi, nüüd kui ta sellest aru saab, siis see teda enam ei morjenda. Ma ise ei söö ka osasid asju ju, toitu valmistades püüan ikka alati arvestada, et oleks selline võimalikult laia spektriga asi. Seetõttu  olen suures osas loobunud poolfabrikaatide või valmistoitude ostmisest, sest nende puhul ei saa kunagi kõigile meele järele olla (olgem ausad, enamasti need ei maitse lihtsalt mitte kellelegi – mahavisatud raha).

 

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui sa ei annaks alla ja ei ostaks viinereid, siis lõpuks nad hakkavad sööma.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Iga laps ütles 3 toiduainet, mis ei sobi talle. Neid ei pannud toidu sisse. Ülejäänud toite söödi siis kas vähem või sorteeriti “kõlbavad” tükid välja, eraldi sööki ei tehtud. Kui natuke söödud, siis võis võileiba või midagi muud olemasolevat lisaks süüa. Tulemuseks sai algul valivast lapsest ka üsna ok sööja.

+1
-1
Please wait...

Näitan 24 postitust - vahemik 1 kuni 24 (kokku 24 )


Esileht Koolilaps Toiduga pirtsutamine ja söögi nokkimine