Ehk liigub siin inimesi, kellel on endal või pereliikmel diabeet, oskate ehk retsepte soovitada. Mul abikaasal avastati just 1 tüübi diabeet, väga raske on ümber orienteeruda – siiani põhitoiduks olnud kartul, pasta, palju ka võileivad.
Diabeediõde räägib abikaasaga põhjalikult toitumisest. Ise võid samuti diabeediõega rääkida. Trükimaterjale on olemas hästi palju. Süsivesikutega tuleb piiri pidada ja arvestada ning lisaks arvestada iga inimese individuaalsete erinevustega. On olemas toitumise põhimõtted. Ei ole olemas mingit toitu, mida diabeetik ei tohiks süüa. Minu meelest on 1. tüübi puhul toitumisega isegi lihtsam, sest kui süsivesikut saab liiga palju ja suhkur liiga kõrgele tõuseb, saab insuliini alati juurde süstida.
Minu pereliige, kes on diabeetik, sööb absoluutselt kõike, mida tahab. Ka magusaid torte, jäätist, kommi jne.
Tuleb lihtsalt vajalik kogus insuliini manustada.
Mitte mingeid eriretsepte või -toite tal ei ole.
Toitumist muutes on diabeedist lahti saadud. Aga eks igaühe otsus, kas teeb süsti ja sööb mis ette juhtub või sööb nii, et süstida on vaja kas väga harva või üldse mitte.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Toitumist muutes on diabeedist lahti saadud. Aga eks igaühe otsus, kas teeb süsti ja sööb mis ette juhtub või sööb nii, et süstida on vaja kas väga harva või üldse mitte. [/tsitaat]
Kas sa midagigi diabeedist tead, eriti I tüübi omast, nagu teemaalgatuses juttu oli? Kui ei tea, pole vaja tulla lolli juttu ajama.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Toitumist muutes on diabeedist lahti saadud. Aga eks igaühe otsus, kas teeb süsti ja sööb mis ette juhtub või sööb nii, et süstida on vaja kas väga harva või üldse mitte. [/tsitaat]Miks sa targutad teemal, mida ei valda üldse? Ilmselgelt ei tea sa sellest haigusest mitte midagi.
Täpselt sama hea oleks näiteks jalata inimesele öelda, et harrasta tervislikku eluviisi, söö tervislikult, spordi ja ole rõõmsameelne, siis kasvab jalg alla tagasi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Toitumist muutes on diabeedist lahti saadud. Aga eks igaühe otsus, kas teeb süsti ja sööb mis ette juhtub või sööb nii, et süstida on vaja kas väga harva või üldse mitte. [/tsitaat]
Saabki lahti, aga ainult II tüübi diabeedist. Kui ikka kiiresti jaole saada, kehakaalu drastiliselt langetada ja valedest süsisevesikutest looobuda, siis jah. Aga teemaalgataja mehe puhul pole nähtavasti see teema, vaid temal on I tüübi diabeet, mille puhul pole tegu rasvumisest tingitud diabeediga.
Minu mehel ka avastati mõned kuud tagasi 1. tüüpi diab. Elame Soomes ja käib siin arstil (lausa diabeedikeskus siin) ja talle öeldi, et selle haiguse puhul võib kõike süüa, peab arvutama (esialgu arvutaski, hiljem juba tajub ja teab) palju toit süsivesikuid sisaldab ja selle järgi süstib insuliini. Lisaks arvestab eelnevalt mõõdetud veresuhkru taset ka. Loomulikult tasub toitumist jälgida -eelkõigé”tuleb toituda lihtsalt tervislikult! Tihti süüa ja väiksemates kogustes. Magustoitu tarbida söögi järgselt. Suhkruna kasutame fruktoosisuhk. Selline raamat nagu \”Tervise hoidmise toidud\” lisaks retseptidele seletab ka hästi lahti, milliseid toite vähem tarbida jms.
viimase 10a jooksul on ilmunud mitmeid diabeetikute kokaraamatuid. mine raamatukokku ja vaata sealt.
Minu isa on elanud 1. tüübi diabeediga praeguseks 32 aastat.
Üldiselt sööb ta kõike. Aga nt suhkrutoosi meie peres sest ajast saadik igapäevaselt laual ei ole. Nii et mina olen lapsest saadik harjunud teed-kohvi suhkruta jooma.
Olulisel kohal toidus peaksid olema igasugused köögiviljad. Süsivesikutest eelistada liitsüsivesinikke.
Söödud süsivesinikke tuleb arvestada ka nt igasuguste füüsiliste tegevuste juures, sest kõrgest suhkrutasemest hullem on selle liiga madal tase.
Eeldan, et ta on eraldi pika -ja lühitoimelise süstiga. Siis on toitumisega lihtsam, kui seguinsuliiniga.
Pastast ja riisist saab valida ka selle tumedama ja kiudainelisema versiooni, millel madalam GI. Samuti on tatar palju süütum. Kartuleid ei pea ju toiduportsus palju olema, valmista köögiviljalisandit rohkem. Suvine grillihooaeg meeldib meie lastele väga, sest siis sageli kartulit jms prae kõrval polegi- ainult liha ja salat! Kapsas, porgand toorelt ja ka hautatult täidab päris hästi kõhtu.
Minu lapsed pole päris ilma magustoiduta kunagi olnud. Lihtsalt siis, kui rohkem süsikaid sisaldav magustoit, siis põhitoidus vähem. Muidugi nüüd, kui lapsed pumpadega, siis erimenüü järgi enam ei kokka!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Süsivesikutest eelistada liitsüsivesinikke.
Söödud süsivesinikke tuleb arvestada ka nt igasuguste füüsiliste tegevuste juures, sest kõrgest suhkrutasemest hullem on selle liiga madal tase. [/tsitaat]
Süsivesik ja süsivesinik on täiesti erinevad asjad:)
Oeh, kurvastama paneb. Tervislik eluviis ja saab terveks tagasi? Ilmselt on see selline inimene, kes arvab, et aastasel lapsel tekib I tüüpi diabeet magusasöömisest. Harja ajavad punaseks need inimesed, kes midagi ei tea! I tüübi diabeetik võib kõike süüa, ka magusat..peaasi, et veresuhkur on korras. Ja mees võib süüa edaspidigi pastasid ja asju, lihtsalt on vaja teada süsivesikute/rasva sisaldust 🙂
Füüsiline töö, trenn jms võimendab insuliini toimet, nii et selle käigus peaks süsivesikuid juurde tarbima. Mul on laps neljandat aastat diabeetik, lapse ja täiskasvanu puhul on muidugi erisusi. Aga nt liikumise korral (matk, trenn vms) püüan anda talle iga veerand tunni kohta ühe glükoositableti (2,5 g sv), et insuliini tugevamat toimet tasakaalustada. Milline on Su mehele sobiv koefitsient, selgub ilmselt katsetuste käigus (eks oskab ka endokrinoloog soovitusi jagada).
Diabeedi algusefaas ongi sellevõrra keerulisem, et ei tea, kui palju oma keha insuliini toodab. Kui beetarakud on kõik hävinenud, on veidi lihtsam 😛 Aga iga keha on muidugi erinev. Põhimõtteliselt võib Su mehel muidugi veresuhkur liiga madalale minna, eriti kui süsivesikute kokkulugemist alles harjutate. Enamasti on madal veresuhkur tuntav, aga pärast intensiivset trenni tuleb olla ettevaatlik – kuulsin just juhtumist, kus diabeetik kukkus täiesti ootamatult kokku, midagi enne ei tundnud ka.
Toitude kohta – ma ise olen arvestanud pilafi tüüpi toidule (ca 250 g riisi + 500g hakkliha + mõned suuremad sibulad + 4-5 suuremat porgandit) 15/100, kartuli-kaalikatamp on ca 10/100 (puhas kartul on 17/100, kartulipuder 15). Köögiviljasupid on 5-10 sv/100g (sõltuvalt sellest, kui palju kartulit ja leent, kas riisi/makarone paned v mitte jne). Aga nt hernesuppi soovitan esialgu vältida, seal on nii hullult valke, et tuleb kasutada täiesti eraldi valemit ja see mõjutab veresuhkrut päris pikalt.
Eks need retseptid kujunevad tasapisi välja, õigemini saad järjest enam aimu, kui palju teie tavapärastes toitudes süsivesikuid on (esialgu kaalud kas või kõik toiduained üle, arvutad süsivesikud kokku ja lõpuks arvutad valmistoidu kaalu – ma tegin seda ikka väga kaua).
Edu ja jõudu, alguses on kogu elukorraldus pea peale pööratud, aga küllap kõik tasahilju paika loksub.
Mul on abikaasal 1 tüübi diabeet, juba oma 7 aastat vist. Mingeid spetsiaalseid diabeetikute toite ei tee. Kartuleid pole iialgi eriti söönud, põhitoiduks on liha/kala ja roheline salat, omatehtud leivaviil kõrvale. Üldiselt sööb kõike ja süstib sellele vastavalt. Ka kooki jmt sööb.
Kuna EDA diabeedifoorum on jätkuvalt kinni, siis aretasime selle asemele meililisti (anonüümne, st teised näevad vaid kasutajanimesid). Siit saab ka nõu küsida.
https://groups.google.com/forum/?hl=et#!forum/diabeedilist
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
