Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tõlkijaks saamine?

Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )

Teema: Tõlkijaks saamine?

Postitas:

Hea toimetaja teab, kus on õiged allikad terminite kontrollimiseks.

Toimetaja ülesanne ei tohiks olla enam terve teksti terminite üle kontrollimine. Tõlkija kohustus on tagada kvaliteetne tõlge.
Eesti tõlkebüroodes on sageli toimetaja ülesanne teha lihtsalt keeleline kontroll. Kui tal tekib kahtlusi tõlke enda adekvaatsuses, siis pöördutakse nt teise tõlkija poole palvega tekst kriitiliselt üle vaadata.

Aga näiteid palkadest selles vallas?

Siin teemas on juba mitmeid näiteid toodud – nii mõnest sajast kuni mõne tuhandeni kuus. Ikka selle järgi, kes kui palju kuus teeb ja mis hinnad on klientidega kokku leppinud.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.12 20:07; 29.12 14:01; 30.12 08:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea toimetaja teab, kus on õiged allikad terminite kontrollimiseks.

Toimetaja ülesanne ei tohiks olla enam terve teksti terminite üle kontrollimine. Tõlkija kohustus on tagada kvaliteetne tõlge.

Eesti tõlkebüroodes on sageli toimetaja ülesanne teha lihtsalt keeleline kontroll. Kui tal tekib kahtlusi tõlke enda adekvaatsuses, siis pöördutakse nt teise tõlkija poole palvega tekst kriitiliselt üle vaadata.

Aga näiteid palkadest selles vallas?

Siin teemas on juba mitmeid näiteid toodud – nii mõnest sajast kuni mõne tuhandeni kuus. Ikka selle järgi, kes kui palju kuus teeb ja mis hinnad on klientidega kokku leppinud.

Nii lihtne see ka ei ole, et toimetaja teeb ainult keelelise kontrolli. Toimetaja vastutab samamoodi terminite ja sisulise õigsuse eest, st kontrollib terminid kliendi terminibaasi järgi, teeb tehnilised kontrollid jne. Ja kui klient pärast millegagi rahul pole, siis enamasti on toimetaja see, kes tagasisidele vastab. Vähemalt on see nii olnud kahes tõlkebüroos, kus ma toimetaja ja hiljem ka tõlkijana tööl olen olnud. Tähtajad on ka enamjaolt sellised, et ei ole seda varuaega, et veel järgmist tõlkijat otsima hakata, kes esimese töö üle vaataks, kliendid ei oleks nõus sellist asja kinnigi maksma.

Kui näiteks toimetaja on täiskohaga töötaja, tõlkija vabakutseline, siis kogu edasine töö, mis tõlkega toimub, on toimetaja teha. Näiteks kui klient laseb tõlget kuskil mujal kontrollida ja hinnata, siis vastab pärast toimetaja kommentaaridele, viib vajalikud parandused sisse jne. Ei hakka keegi seda algset vabakutselist tõlkijat taga otsima ja siis talle veel selle eest ka maksma. Selleks pole aegagi, sest klient ei oota, kõike on kohe ja kiiresti vaja. Samas on see süsteem muidugi jama, sest tõlkijateni need tagasisided enamasti ei jõua, nii et algajad võivadki arvata, et tõlgid, saadad ära ja korras, neil pole aimugi, mis etapid veel sellele järgnevad või kuidas kliendid isegi kõigi pisematele apsudele reageerivad. Toimetaja kirjutab pärast seletuskirja kliendile, et kuidas te siis ikka seda ja teist terminit ei teadnud või juhendit ei järginud.

Teemaalgaaja algsest küsimusest läheb see jutt muidugi juba kaugele, aga kokkuvõtteks ütleksin, et kui kellelgi on huvi tõlkimise vastu, hea keeletaju, inimene on täpne ja ka hea tehnilise taibuga, siis on see kindlasti huvitav eriala. Lihtsalt tuleb sellega arvestada, et päevapealt ei teki ei kogemust ega ka oskusi, iga tõlkega õpid midagi uut ja tuleb ette asju, mille kohta tuleb ise uurida ja otsida, sest valmiskujul keegi midagi ette ei anna.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.12 14:17; 28.12 16:38; 29.12 12:20; 30.12 11:24; 16.02 13:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin teemas on juba mitmeid näiteid toodud – nii mõnest sajast kuni mõne tuhandeni kuus. Ikka selle järgi, kes kui palju kuus teeb ja mis hinnad on klientidega kokku leppinud.

Täpselt nii ongi. Näiteks tean väga haritud inimest, kes tõlgib kohtudokumente, mis on Brüsselis juriidiliselt pädevad. Aga teenib miinimumi lähedast palka, sest on küllaltki aeglane ja perfektsionist. Seega ongi palgad mõnest sajast mitme tuhandeni kuus.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.12 14:31; 30.12 12:02; 31.12 11:12; 03.01 08:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida soovitaksite inimesele kes tahaks hakata tegelema tõlkimisega täitsa nullist?

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 26.12 20:52; 26.12 22:39; 26.12 23:21; 30.12 07:36; 31.12 10:37; 01.01 16:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida soovitaksite inimesele kes tahaks hakata tegelema tõlkimisega täitsa nullist?

Soovitaks midagi muud valida. Sellega teenid hästi ainult siis, kui tunned keelt ülihästi, oled kiire, väga taibukas, keeleliselt üliandekas. Nõuab ka aastaid kogemust.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.12 14:31; 30.12 12:02; 31.12 11:12; 03.01 08:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida soovitaksite inimesele kes tahaks hakata tegelema tõlkimisega täitsa nullist?

Kui sa vastused läbi lugesid, siis leidsid ilmselt ka soovitused üles. Mingit imenippi pole, kõik on juba eelnevalt kirja pandud. Päris põhjalikult, muuseas.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.12 20:55; 31.12 11:59;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida soovitaksite inimesele kes tahaks hakata tegelema tõlkimisega täitsa nullist?

mõnd võõrkeelt õppida

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Sinu jutt on täielik jura.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.01 12:26; 02.01 18:48; 22.02 17:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Sinu jutt on täielik jura.

Täpselt sama mõte..

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.01 15:19; 14.02 17:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Sinu jutt on täielik jura.

Täpselt sama mõte..

Mis selles jutus siis täpsemalt jura on?

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 26.12 20:52; 26.12 22:39; 26.12 23:21; 30.12 07:36; 31.12 10:37; 01.01 16:13;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Sinu jutt on täielik jura.

Täpselt sama mõte..

Mis selles jutus siis täpsemalt jura on?

Mis selles jutus jura ei ole?
Ülikoolis koolitatakse nii TÕLKIJAID kui TÕLKE.
Hea tõlke eelduseks on lisaks heale teematundmisele ka väga hea keeleoskus (mitme keele väga hea oskus).
See, et meil igasugused mardid tõlgivad, ei tee neist veel tõlkijaid. Tõlketekste, mida iga päev lugeda saab, on ikka väga jubedaid.
Ning lõpetuseks – keskkooli baasil ei tule mingit sellisel tasemel keeleoskust, et inimene võiks tõlkijaks pürgida. Lihtsalt ei tule, isegi kui sina seda vahet ei tunneta. Ammugi ei saa tõlgiks lihtsalt tänavalt.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.01 12:26; 02.01 18:48; 22.02 17:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis selles jutus siis täpsemalt jura on?

Vabandust, kuid Sa vist ei tunne seda valdkonda ja lihtsalt oletad.
Ei tõlgiks (suuline) ega tõlkijaks (kirjalik) saa tänapäeval enam keskharidusega.
Inimene, kes soovib sellest püsivalt elatuda, peaks minema ülikooli. Hiljem asukohariiki keelepraktikale. Jne.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.12 17:07; 02.01 22:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina tean küll tõlke ja tõlkijaid, kellel pole kõrgharidust, aga see ei tähenda, et neil ei oleks ülihead keeleoskust. Näiteks on elanud aastaid välismaal, inimene on üldse kakskeelne (erinevast rahvusest vanemad), väljapaistev keelteanne ja -huvi juba lapsena vms. Lihtsalt nii, et hakkan tavalise keskkooliprogrammi järel asjaga tegelema, see hästi ei toimi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 28.12 14:31; 30.12 12:02; 31.12 11:12; 03.01 08:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen filoloogiat õppinud, kuid töötan ammu hoopis teisel erialal (iluvaldkonnas).
Tekkis samuti eelmisel aastal huvi tõlketööd teha, aga lõpuks kõigega tutvununa tundus, et praeguse tööga teenin oluliselt kergemalt ja rohkem.

PS Väga häiris tõlkebüroo personalijuhi jäme viga eestikeelses tekstis. Tema pole küll tõlkija, aga sellises kohas töötades võiks elementaarset õigekirja vallata.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijatest on üleküllus. Ei soovita tõlkijaks hakata.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitaks midagi muud valida. Sellega teenid hästi ainult siis, kui tunned keelt ülihästi, oled kiire, väga taibukas, keeleliselt üliandekas. Nõuab ka aastaid kogemust.

Tark jutt.
oskan siia vaid lisada, et lisaks tõlkimisele peaks olema mingi põhitöö, mis annab leiva lauale. Tõlkimine võiks olla lisatöö.
Üldiselt arvan, et varsti läheb tõlkijaid palju vähem vaja, sest AI areneb.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.12 14:31; 09.02 19:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Sinu jutt on täielik jura.

Täpselt sama mõte..

Mis selles jutus siis täpsemalt jura on?

Tõlkija on see, kes teksti (hrl. kirjalikult) ühest keelest teise tõlgib.
Tõlk on see, kes teksti (hrl. suuliselt) ühest keelest teise tõlgib.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 01.01 15:19; 14.02 17:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Siin on nii palju vastuseid, et ei soovita tõlkijaks hakata, et teenib vähe jne. Samas on ka plusse, nt võimalus ise oma tööaega planeerida. Minu jaoks on suur pluss ka see, et ma ei pea kuigi paljude inimestega kokku puutuma.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.12 14:17; 28.12 16:38; 29.12 12:20; 30.12 11:24; 16.02 13:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Sinu jutt on täielik jura.

Ei ole jura. Töötan ise tõlkebüroos. Kelleltki ei küsita mingeid diplomeid, vaid antakse proovitöö. Kui vastutav toimetaja selle kvaliteedi piisavaks hindab, siis võetakse kandidaat tõlkebüroo andmebaasi ja sobiva töö saabumisel saadetaksegi sellele kandidaadile teha.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 28.12 14:10; 28.12 17:50; 29.12 17:34; 29.12 17:35; 29.12 17:36; 16.02 13:41;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu perekonnaliige on tõlkija. Kahele tõlkebüroole tõlgib igasugu patente, kasutusjuhendeid jms, ühele kirjastusele ilukirjandust. Töötab kolme erineva võõrkeelega ja tööd pakutakse talle ette rohkem, kui tegelikult jõuaks ära teha.
Töötab vabakutselisena, mitte töölepinguga. Enamik tõlkijaid töötab tänapäeval Eestis ju vabakutselisena, kas neid meil enam üldse kuskil kuupalgal peetaksegi? Vabakutselistelt tellitakse kõik tööd sisse. Põhiline on, et oleksid püsitellijad olemas.
Jah, see tähendab, et kindel kuupalk ei ole garanteeritud. Mõni kuu võib teenida vähem, mõni kuu rohkem. Teenistuse suurus sõltub sellest, kui palju tööd endale vastu võtab, sõltub seega töötempost ja kui palju aega töö alla tahab matta. Kirjaliku tõlke tasud, nagu juba eespool öeldud, on tarbetekstide puhul suuremad ja ilukirjanduses väiksemad, vahe on üsna tuntav. Minu lähedane saab pärast maksude kinnipidamist kuus kätte kokkuvõttes keskmiseks ehk nii natuke üle 1000 euro. Aga eks humanitaarias ongi palgad keskmisest pigem väiksemad.
Suulises tõlkes saab muidugi rääkida hoopis teistsugustest hindadest, seal teenitakse tõepoolest hästi. Sünkroontõlgid on vaata et üle kullatud. Ainuke asi, et nende töö eeldab suurt reisivalmidust, lendamist pidevalt üle maailma ühelt konverentsilt teisele, lasevad nagu oravad rattas. Pluss töö ise seal tõlgikabiinis on kohutavalt intensiivne ja mingit eraldi ajuvõimekust nõudev: lasta tunde järjest muudkui ühes keeles sisse ja samal ajal teises keeles välja. Tekstid võivad isegi olla ju ette antud, aga esinejad väga tihti ei jää ette esitatud teksti juurde, vaid räägivad ikkagi peast, ja siis pole sul selle ettevalmistatud tekstiga enam midagi peale hakata. Paljudele suulise tõlkega kaasnevad väljakutsed ei sobi, ka minu pereliikmele. Pealegi suuline tõlge eeldab tõepoolest eriettevalmistust, seda õpitakse magistriõppes eraldi ja ilma suulise tõlke magistrita selles sfääris väga löögile ei pääsegi.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võib ka vaadata Brüsseli või Luksemburgi poole, seal nn eurotõlkijad teenivad rohkem kui meie peaminister või president. 2 EU keelt peab olema lisaks emakeelele. Kui ei häiri kohutavalt igavad ja tüütud kantseliiti täis tekstid.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lähedane saab pärast maksude kinnipidamist kuus kätte kokkuvõttes keskmiseks ehk nii natuke üle 1000 euro.

Vilets tõlkija siis…

Kui päevas tunni jooksul patuga pooleks lehekülje tõlget suudad teha, siis tõesti mine Prismas käru lükkama.

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis taust sul praegu on? Mis tasemel eesti keel, mis tasemel võõrkeel(ed), millest tõlkida plaanid? Kas tunned, et vajad mingit koolitust või võiksid kohe tõlkima hakata? Eriti hea kui sul oleks taust kas tehnilisem v meditsiin vms. Siis oled nendes töödes vähemalt terminoloogiaga kindlasti eelisseisus.

Esimese asjana saadaks oma CV igasse võimalikku tõlkefirmasse, teeks neile proovitöid ja tõlgiks neid töid, mis tuleb. Ajaga arened ja saad rohkem raha küsida ja edasi liikuda.

Kui firmal vaja, et tõlkeprogramme kasutaksid, siis küllap leiab väljaõppe neile ka kuskilt.

Jutt on õige, aga keel on nadi. Sellist tõlget mina läbi ei laseks.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.02 05:53; 19.02 05:58; 19.02 06:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Rikkaks sellega kindlasti ei saa, aga ära elab ilmselt küll. Töökoormuse valid ise enamasti, kii raha ja häid suhteid kliendiga tahad, siis teed tööd. Hooajalisust väga tugevalt ei ole minu meelest. Tähtajad on väga lühikesed enamasti ja selles osas võib surve peal olla, aga oleneb jälle.

Mu tuttavad kõik mingil hetkel suhteliselt spetsialiseerunud vastavalt ELi tõlked, meditsiinitõlked, finants, 1 on vandetõlk. Oleneb väga palju millised kliendid saad ja millises vormis töötad (FIE või OÜ). Sellist asja nagu töölepinguga tõlkijakoht eriti ei leia, ise pead oma maksud maksma.

Raamatute tõlkimisest pole siin mõtet väga rääkida, ei usu, et keegi puhtalt raamatuid tõlkides ära elab – tasud suhteliselt madalad.

Muidu tasu oleneb keelepaarist, kui sul on mingi haruldasem, aga vahel siiski nõutud võõrkeel, saad rohkem küsida, kui inglise keele eest.

Soovitan lihtsalt peale hakata, teha proovitöid, võtta esialgu mõned tööd vastu ja siis vaadata, kas ja kuidas sobib ja mida vaja edasi arendada.

Päeva pealt sa niikuinii tõlkijaks ja täispalka teenima ei saa, seega tee esialgu muu kõrvalt.

Jutt on peaaegu õige, keel on nadi.
See siin on ehe näide selle kohta, kus sihtkeele osatähtsus asetatakse teisele kohale.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.02 05:53; 19.02 05:58; 19.02 06:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tõlkijad on reeglina oma tõlgitava valdkonna spetsialistid (nt meditsiiniharidusega inimesed tõlgivad meditsiiniga seotud tekste, ravimite infolehti jmt) ning tõlgid on pigem ülikoolis tõlkimist õppinud. See tuleb sellest, et tekstid on väga erialaspetsiifilised, aga kellegi juttu suuliselt tõlkides on jutt kas ametlik või inimlik ja mitte nii väga erialaseid termineid täis pikitud.

Alustada tasuks tõlkebüroodesse oma CV saatmisest. Isegi keskharidusega inimesel võib näkata, kui tal keeled hästi suus on. Ja arvestada võib ka sellega, et reeglina tõlkebüroode tekstid siiski toimetatakse üle, st tellitakse tõlge + toimetus, mitte toortõlge.

Jummel! Mis jura terminoloogias!

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 19.02 05:53; 19.02 05:58; 19.02 06:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Toimetaja ülesanne ei tohiks olla enam terve teksti terminite üle kontrollimine. Tõlkija kohustus on tagada kvaliteetne tõlge.
Eesti tõlkebüroodes on sageli toimetaja ülesanne teha lihtsalt keeleline kontroll. Kui tal tekib kahtlusi tõlke enda adekvaatsuses, siis pöördutakse nt teise tõlkija poole palvega tekst kriitiliselt üle vaadata.

On toimetaja (keeletoimetaja) ja erialatoimetaja, kes antud teemat valdab. Ma hobi korras vahest tõlgin kitsast eriala, mul on endal leitud erialatoimetajad, kelle peale saan kindel olla.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei ole jura. Töötan ise tõlkebüroos. Kelleltki ei küsita mingeid diplomeid, vaid antakse proovitöö. Kui vastutav toimetaja selle kvaliteedi piisavaks hindab, siis võetakse kandidaat tõlkebüroo andmebaasi ja sobiva töö saabumisel saadetaksegi sellele kandidaadile teha.

Kassitõlked OÜ?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 01.01 12:26; 02.01 18:48; 22.02 17:56;
To report this post you need to login first.
Näitan 27 postitust - vahemik 31 kuni 57 (kokku 57 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tõlkijaks saamine?