Selline “Eesti matuse” tüüpi asi meil.
Mul on selline kiiks, et eelistan puhast toitu, mu enda vanemad kasvatavad köögivilju ja marju ilma väetiseta (kui, siis ainult looduslik) ning nad varustavad sellise hea ja puhta toiduga ära nii end kui ka kõikide laste pered. Mõistagi käime neil kõik ka aiatöödel abiks.
Abikaasa isa aga kasutab mingit keemilist väetist ning sai meeletu tomatisaagi. Nii hullu saagi, et on kaks kuud ümbruskonnale tomateid jaganud. Kallab veel väetist muudkui juurde. Ja siis helistab meile üle päeva, et miks me ei tule tomateid sööma.
Me oleme neid tomateid juba võtnud umbes 30 kg ja sisse teinud, söönud, andnud oma naabritele. Aga minul on tõrge sees, kuna mulle ei meeldi väetisega kasvatatud toit. St, mul on suhtumine, et neid keemiakomponente jõuab niikuinii organismi kõikjalt, et prooviks toidulaua hoida võimalikult puhta. Lisaks nagu ütlesin, saame puhtad köögiviljad, ka tomatid minu vanematelt.
Kokkuvõttes ma ei soovi abikaasa isa solvata ja seetõttu olen neid ikka seal ka söönud, olen talle ka maininud, et ma eelistan ilma väetiseta, aga ta ei mõista seda. Olen ka soovitanud looduslikku väetist ja öelnud, kust ja kuidas seda saaks. Siis ta veel muudkui hädaldab, kui palju neid peab kastma ja “nokkima”, et võtavad kogu aja.
Mismoodi teie käituksite?
Esileht › Pereelu ja suhted › Tomatite väetamine ja solvumised
Teema: Tomatite väetamine ja solvumised
Looduslikke väetisi on ka. Kas tead kindlalt, et ta kasutab keemilist?
Pahad on pestitsiidid..neid peab vältima ja puhas toit on pestitsiidivaba. Väetis taimedele on ju sama, mis vitamiinid ja mikroained inimesele. Jah, muidugi on tore kui nii inimesed kui ka taimed saaksid oma vitamiinid kätte ainult(puhtast)toidust, aga alati sellest ei piisa. Ma hästi ei usu, et sa mitte ühtegi toidulisandit kuskilt purgist juurde ei söö….Ka näiteks õietolmu või D-vitamiini võiks nimetada inimeste “väetiseks”. Keemilise ühendi mõttes pole erilist vahet, kas see su äia tomat saab oma kaaliumi kätte sõnnikust või graanulist…nii et ära solvu vaid vitsuta aga isuga neid tomateid.
Pahad on pestitsiidid..neid peab vältima ja puhas toit on pestitsiidivaba. Väetis taimedele on ju sama, mis vitamiinid ja mikroained inimesele. Jah, muidugi on tore kui nii inimesed kui ka taimed saaksid oma vitamiinid kätte ainult(puhtast)toidust, aga alati sellest ei piisa. Ma hästi ei usu, et sa mitte ühtegi toidulisandit kuskilt purgist juurde ei söö….Ka näiteks õietolmu või D-vitamiini võiks nimetada inimeste “väetiseks”. Keemilise ühendi mõttes pole erilist vahet, kas see su äia tomat saab oma kaaliumi kätte sõnnikust või graanulist…nii et ära solvu vaid vitsuta aga isuga neid tomateid.
tahtsin täpselt sama kirjutada – K ja Na on ikka samad, suurt vahet pole kust tulevad. Pestitsiidid ja mürgiga pritsimine on hoopis teine teema.
Tuttav mure. Kusjuures meie abikaasaga ostsime endale maakodu ja mehe vanemad käivad meil seal külas, siis aitavad ka peenratöödes. Ega meie neid kunagi sundinud ei ole, neile endile meeldib näppe mullaseks teha. No ja toovad siis külla tulles kaasa suured kotitäied keemilisi väetiseid, mida puistavad peoga vagude vahele.
Mulle see ei meeldi, ja olen ka mitu korda seda öelnud. Ei kuulata. Mõtlen ise samamoodi nagu teemaalgataja, mulle ei ole oluline saada oma maalapilt võimalikult tohutut saagihunnikut. Vaid meeldib just mõte, et omakasvatatud ja puhas. Tegelikult oma perele piisab täiesti sellest kogusest, mis ise käsitsi ja loomulikult kasvatada jõuame.
Paraku rääkimisest pole abi. Mõnel on kohe, tundub, selline ahnus sees, et saaks naabrinaise ees kiidelda võimalikult suure saagiga. Viimases hädas ei jäänud mul üle muud, kui peitsin nende toodud väetisekotid ära.
Looduslikke väetisi on ka. Kas tead kindlalt, et ta kasutab keemilist?
Jah, näitas uhkelt purki.
Pahad on pestitsiidid..neid peab vältima ja puhas toit on pestitsiidivaba. Väetis taimedele on ju sama, mis vitamiinid ja mikroained inimesele. Jah, muidugi on tore kui nii inimesed kui ka taimed saaksid oma vitamiinid kätte ainult(puhtast)toidust, aga alati sellest ei piisa. Ma hästi ei usu, et sa mitte ühtegi toidulisandit kuskilt purgist juurde ei söö….Ka näiteks õietolmu või D-vitamiini võiks nimetada inimeste “väetiseks”. Keemilise ühendi mõttes pole erilist vahet, kas see su äia tomat saab oma kaaliumi kätte sõnnikust või graanulist…nii et ära solvu vaid vitsuta aga isuga neid tomateid.
Ma ei ole inimene, kes väldib KÕIKE. Ma räägin, et soovin võimalikult puhtaid toiduaineid tarbida, sest seda keemiat tuleb niikuinii kõikjalt. Kui mul on omast käest võtta just selline toidulaud, nagu ideaalseks pean, siis ma tõesti söön neid keemiatomateid viisakusest.
Võtaks vastu ja jagaks ise teistele edasi või viskaks vaikselt ära, kui ise süüa ei taha. 30kg ja tuleb veel, palju te neid süüa jõuate. Äia sa nagunii ümber ei õpeta ja paar viisakat piuksatust jätab ta tähelepanuta, kraad edasi peale käies tuleks juba tüli. Nooguta kaasa ja tee, nagu ise paremaks arvad. Paljud jah väetavad üle, samas ega ka keemiline väetis õigesti-tagasihoidlikult tarvitades ei ole midagi jubedat, samamoodi nagu üks eelkõneleja pean neid “toidulisanditeks” taimedele (kuigi ise kasutan ka loodulikke väetisi, samas keemiast nt magneesiumsulfaati jms).
Ma ei ole inimene, kes väldib KÕIKE. Ma räägin, et soovin võimalikult puhtaid toiduaineid tarbida, sest seda keemiat tuleb niikuinii kõikjalt. Kui mul on omast käest võtta just selline toidulaud, nagu ideaalseks pean, siis ma tõesti söön neid keemiatomateid viisakusest.
Aga väetis ongi lihtsalt need ained, mida see konkreetne taim vajab kasvamiseks. See pole mingi kahjulik keemia vaid need keemilised elemendid, mida vaja. Ma pole kunagi mõistnud seda väetise hirmu.
Selleks, et tomat kasvaks, on tal vaja konkreetseid elemente, mida saab väetisega anda. Müüri ehitades on sul ka vaja erinevaid elemente, muidu müür ei seisa püsti. Need samad elemendid võivad olla mullas olemas, aga ei pruugi. Eriti juhul kui selles samas mullas on samalaadne taim juba kasvanud ja need keemilised elemendid ära tarbinud.
Mina näiteks kuumutan mikrolaineahjus MMS-st kloori välja ja siis kruustangide vahel pressin naatriumi sisse. Nii saan söögisoola.
Turult ostan mahetomateid ja siis samamoodi kuumutan mikrokas vee ära ja alles jääb kirbusita taoline ebemeke kaaliumit, selle panen siis tomatitele maheväetisena.
Selline “Eesti matuse” tüüpi asi meil.
Mul on selline kiiks, et eelistan puhast toitu, mu enda vanemad kasvatavad köögivilju ja marju ilma väetiseta (kui, siis ainult looduslik) ning nad varustavad sellise hea ja puhta toiduga ära nii end kui ka kõikide laste pered. Mõistagi käime neil kõik ka aiatöödel abiks.
Abikaasa isa aga kasutab mingit keemilist väetist ning sai meeletu tomatisaagi. Nii hullu saagi, et on kaks kuud ümbruskonnale tomateid jaganud. Kallab veel väetist muudkui juurde. Ja siis helistab meile üle päeva, et miks me ei tule tomateid sööma.
Me oleme neid tomateid juba võtnud umbes 30 kg ja sisse teinud, söönud, andnud oma naabritele. Aga minul on tõrge sees, kuna mulle ei meeldi väetisega kasvatatud toit. St, mul on suhtumine, et neid keemiakomponente jõuab niikuinii organismi kõikjalt, et prooviks toidulaua hoida võimalikult puhta. Lisaks nagu ütlesin, saame puhtad köögiviljad, ka tomatid minu vanematelt.
Kokkuvõttes ma ei soovi abikaasa isa solvata ja seetõttu olen neid ikka seal ka söönud, olen talle ka maininud, et ma eelistan ilma väetiseta, aga ta ei mõista seda. Olen ka soovitanud looduslikku väetist ja öelnud, kust ja kuidas seda saaks. Siis ta veel muudkui hädaldab, kui palju neid peab kastma ja “nokkima”, et võtavad kogu aja.
Mismoodi teie käituksite?
Mõtlesid loo välja? Kui sa ei talu väetisega kasvatatud toitu, siis nii ütlegi. Väetise allergia pole naljaasi. Kui sa aga vahet ei näe kahes tomatis, siis võimalik, et mehe isa ikka ei pane niiii palju väetist, nagu siin räägid ,vaid liialdad ja tomatid lihtsalt kasvavad tal hästi. Väetisega kasvatatud tomat ei ole mingi riideese, kas siis meeldib või mitte. Kui asi on ainult meeldimises, nagu väidad, et lausa isegi sööd neid niiniinii väetisega kasvatatud tomateid, siis miks sa sööd? Miks sa tervisest ei hooli. Tahad isale meelejärgi olla või? Ahoi!!! Kas sinu tervis on siis prügikasti visata, et peaasi, et keegi sinusse halvasti ei suhtu. Saa täiskasvanuks. Tänad isa ja ütled, et lähed kärna tema tomatitest ( muidugi peab see tõsi olema) ja ei saa süüa. Aga kui ütled, mulle ei meeldi, kõlab see nii nagu sa tahaks roosa kleidi asemel punast. Aga noo olgu, kannan siis roosat. Mina käituks nii, et kui ei sobi, siis ei söö ja kui ei söö, vastu tomateid ei võta.
Selline “Eesti matuse” tüüpi asi meil.
Mul on selline kiiks, et eelistan puhast toitu, mu enda vanemad kasvatavad köögivilju ja marju ilma väetiseta (kui, siis ainult looduslik) ning nad varustavad sellise hea ja puhta toiduga ära nii end kui ka kõikide laste pered. Mõistagi käime neil kõik ka aiatöödel abiks.
Abikaasa isa aga kasutab mingit keemilist väetist ning sai meeletu tomatisaagi. Nii hullu saagi, et on kaks kuud ümbruskonnale tomateid jaganud. Kallab veel väetist muudkui juurde. Ja siis helistab meile üle päeva, et miks me ei tule tomateid sööma.
Me oleme neid tomateid juba võtnud umbes 30 kg ja sisse teinud, söönud, andnud oma naabritele. Aga minul on tõrge sees, kuna mulle ei meeldi väetisega kasvatatud toit. St, mul on suhtumine, et neid keemiakomponente jõuab niikuinii organismi kõikjalt, et prooviks toidulaua hoida võimalikult puhta. Lisaks nagu ütlesin, saame puhtad köögiviljad, ka tomatid minu vanematelt.
Kokkuvõttes ma ei soovi abikaasa isa solvata ja seetõttu olen neid ikka seal ka söönud, olen talle ka maininud, et ma eelistan ilma väetiseta, aga ta ei mõista seda. Olen ka soovitanud looduslikku väetist ja öelnud, kust ja kuidas seda saaks. Siis ta veel muudkui hädaldab, kui palju neid peab kastma ja “nokkima”, et võtavad kogu aja.
Mismoodi teie käituksite?
Mõtlesid loo välja? Kui sa ei talu väetisega kasvatatud toitu, siis nii ütlegi. Väetise allergia pole naljaasi. Kui sa aga vahet ei näe kahes tomatis, siis võimalik, et mehe isa ikka ei pane niiii palju väetist, nagu siin räägid ,vaid liialdad ja tomatid lihtsalt kasvavad tal hästi. Väetisega kasvatatud tomat ei ole mingi riideese, kas siis meeldib või mitte. Kui asi on ainult meeldimises, nagu väidad, et lausa isegi sööd neid niiniinii väetisega kasvatatud tomateid, siis miks sa sööd? Miks sa tervisest ei hooli. Tahad isale meelejärgi olla või? Ahoi!!! Kas sinu tervis on siis prügikasti visata, et peaasi, et keegi sinusse halvasti ei suhtu. Saa täiskasvanuks. Tänad isa ja ütled, et lähed kärna tema tomatitest ( muidugi peab see tõsi olema) ja ei saa süüa. Aga kui ütled, mulle ei meeldi, kõlab see nii nagu sa tahaks roosa kleidi asemel punast. Aga noo olgu, kannan siis roosat. Mina käituks nii, et kui ei sobi, siis ei söö ja kui ei söö, vastu tomateid ei võta.
Mis juttu sa ajad?
Pahad on pestitsiidid..neid peab vältima ja puhas toit on pestitsiidivaba. Väetis taimedele on ju sama, mis vitamiinid ja mikroained inimesele. Jah, muidugi on tore kui nii inimesed kui ka taimed saaksid oma vitamiinid kätte ainult(puhtast)toidust, aga alati sellest ei piisa. Ma hästi ei usu, et sa mitte ühtegi toidulisandit kuskilt purgist juurde ei söö….Ka näiteks õietolmu või D-vitamiini võiks nimetada inimeste “väetiseks”. Keemilise ühendi mõttes pole erilist vahet, kas see su äia tomat saab oma kaaliumi kätte sõnnikust või graanulist…nii et ära solvu vaid vitsuta aga isuga neid tomateid.
Ma ei ole inimene, kes väldib KÕIKE. Ma räägin, et soovin võimalikult puhtaid toiduaineid tarbida, sest seda keemiat tuleb niikuinii kõikjalt. Kui mul on omast käest võtta just selline toidulaud, nagu ideaalseks pean, siis ma tõesti söön neid keemiatomateid viisakusest.
Ei, muidugi, arusaadav su mure selle meid ümbritseva keemia pärast ja tahe seda võimalikult vähe oma ellu lubada. Sa ei kujuta ettegi näiteks kui kahjulik on keemiline ühend divesinikmonooksiid, su abikaasa isa tomatid on selle kõrval poisikesed, sest divesinikmonooksiidi tõttu sureb iga aasta väga palju inimesi ja keegi ei olegi seda veel ära keelanud 🙁
Ei, muidugi, arusaadav su mure selle meid ümbritseva keemia pärast ja tahe seda võimalikult vähe oma ellu lubada. Sa ei kujuta ettegi näiteks kui kahjulik on keemiline ühend divesinikmonooksiid, su abikaasa isa tomatid on selle kõrval poisikesed, sest divesinikmonooksiidi tõttu sureb iga aasta väga palju inimesi ja keegi ei olegi seda veel ära keelanud ????
Lollakas
Milliseid väetisest pärinevaid keemilisi aineid sa täpsemalt kardad? Üleväetamisega on kõige suurem oht minu arusaamist mööda see, et viljade nitraadisisaldus kasvab (nitraadid muutuvad kehas teatud määral nitrititeks, mis on veidi kantserogeensed). Aga tomat ei võta endasse eriti nitriteid, näit. kapsas ja porgandis, samuti lehsalatis jms on nitraadisisaldused kordades suuremad. Ja üleväetada võib ka looduslike väetistega, kui neid liiga palju panna, samas “keemilisi” väetisi mõõdukalt doseerides ei tohiks mingit ohtu olla.
Ja siis helistab meile üle päeva, et miks me ei tule tomateid sööma.
Hahhaahahaaa, kui hea 😀
Ütled, et isu on täis selleks aastaks ja tahaks muid asju ka süüa peale tomatite.
Mingi hirmus keemia-kartus, keemia on ka vesi, mida joome (H2O). Mina panen tomatid kasvama korraliku kõdusõnniku ja mulla segusse, lisan juurde kanakakat, aga ikkagi väetan suve jooksul, kuna tomat vajab mineraalaineid (kaaliumi jms).
Kokkuvõttes ma ei soovi abikaasa isa solvata ja seetõttu olen neid ikka seal ka söönud, olen talle ka maininud, et ma eelistan ilma väetiseta, aga ta ei mõista seda. Olen ka soovitanud looduslikku väetist ja öelnud, kust ja kuidas seda saaks.
Kokkuvõttes äkki sa ei õpetaks endast kaks korda vanemat inimest, kuidas ta peab oma taimi kasvatama? Vean kihla, et agronoomi pabereid sul pole.
See targutamine on siin see solvamise koht, mitte viisakas keeldumine kui tomatitest isu täis.
Pahad on pestitsiidid..neid peab vältima ja puhas toit on pestitsiidivaba. Väetis taimedele on ju sama, mis vitamiinid ja mikroained inimesele. Jah, muidugi on tore kui nii inimesed kui ka taimed saaksid oma vitamiinid kätte ainult(puhtast)toidust, aga alati sellest ei piisa. Ma hästi ei usu, et sa mitte ühtegi toidulisandit kuskilt purgist juurde ei söö….Ka näiteks õietolmu või D-vitamiini võiks nimetada inimeste “väetiseks”. Keemilise ühendi mõttes pole erilist vahet, kas see su äia tomat saab oma kaaliumi kätte sõnnikust või graanulist…nii et ära solvu vaid vitsuta aga isuga neid tomateid.
Ma ei ole inimene, kes väldib KÕIKE. Ma räägin, et soovin võimalikult puhtaid toiduaineid tarbida, sest seda keemiat tuleb niikuinii kõikjalt. Kui mul on omast käest võtta just selline toidulaud, nagu ideaalseks pean, siis ma tõesti söön neid keemiatomateid viisakusest.
Ei, muidugi, arusaadav su mure selle meid ümbritseva keemia pärast ja tahe seda võimalikult vähe oma ellu lubada. Sa ei kujuta ettegi näiteks kui kahjulik on keemiline ühend divesinikmonooksiid, su abikaasa isa tomatid on selle kõrval poisikesed, sest divesinikmonooksiidi tõttu sureb iga aasta väga palju inimesi ja keegi ei olegi seda veel ära keelanud ????
Ära jama.
Ma tarbin paar liitrit päevas.
Mis nüüd küll saab.
????
Sõnnik on ju täpselt samasugune keemia, samasuguste ühenditega. Vahel on seal lisaks ka soovimatuid lisaühendeid, mida poest ostetud väetises ei ole. Tervisliku ja mittetervisliku tomati vahe seisneb selles, kui palju on seda väetist tomatile pandud. Samuti, kas ja kuidas pestitsiide kasutatakse (pane tähele – pestitsiid ei ole väetis). Ka sõnnikuga võib nitraadikogused suureks ajada. Mõlemad väetised koosnevad keemilistest ühenditest ja mõlema puhul peab seda oskama kasutada.
Kui väetist on pandud normaalses koguses, siis ei ole sinu kehale mitte mingit vahet, kas need mikroelemendid pärinevad sõnnikust või väetisepakist. Sõnnikuga on veel see probleem, et sõnnik võib vahel päris olulisel hulgal raskemetalle sisaldada ja taimed võivad selle ka endasse akumuleerida. Seega ükski asi ei ole ainult seepärast hea, et ta ei ole tehases toodetud. Muidugi on naturaalmajandus hea, kui sinu oma lehm, kes ei söö rohtu maantee ääres, väetab sinu põllulapikest. Kui sa aga ei tea sõnniku päritolu, siis tervisele võib sõnnik olla kahjulikum kui poeletilt ostetud sünteetiline väetis.
Ma ei ole inimene, kes väldib KÕIKE. Ma räägin, et soovin võimalikult puhtaid toiduaineid tarbida, sest seda keemiat tuleb niikuinii kõikjalt.
Võtan ka sõna mineraalväetiste kaitseks (mul on aiandusharidus). Nagu juba eespool kirjutatud, on ainukesed kahjulikud ühendid, mis liigse väetamise tõttu võivad köögiviljades tekkida, nitraadid. Ja need võivad märksa tõenäolisemalt tekkida just orgaanilise väetisega (st sõnnikuga) liialdamisel (kusjuures tõesti just tomat pidi olema taim, millel seda ohtu miskipärast üldse pole, erinevalt peedist ja lehtköögiviljadest). Orgaanilises väetises on ka mineraalaineid, mis tasakaalustavad taimes nitraatide teket (fosforit, kaaliumi ja mikrotoitaineid), aga juhuslikus vahekorras, põhiliselt on see lämmastiku allikas, ja just lämmastikust tekivad nitraadid. Poes müüdavas “keemilises” tomativäetises on see vahekord täpselt välja arvestatud. Kusjuures need mikrotoitained on needsamad ained, mida sa saad apteegist toidulisandina: magneesium, tsink jt. Eesti mullad on magneesiumivaesed, nii on väetamata mullas kasvatatud köögiviljad ka vilets magneesiumiallikas. Ja kõik see on puhas keemia – inimese keha koosneb ka 100% keemilistest elementidest, keemiast “puhast” toiduainet ei ole olemas. Tomatite üleväetamine võib olla kahjulik ainult tomatitaimedele, need võivad muu ebaõige hoolduse korral muutuda taimehaigustele vastuvõtlikumaks.
Kokkuvõttes ma ei soovi abikaasa isa solvata ja seetõttu olen neid ikka seal ka söönud, olen talle ka maininud, et ma eelistan ilma väetiseta, aga ta ei mõista seda. Olen ka soovitanud looduslikku väetist ja öelnud, kust ja kuidas seda saaks.
Kokkuvõttes äkki sa ei õpetaks endast kaks korda vanemat inimest, kuidas ta peab oma taimi kasvatama? Vean kihla, et agronoomi pabereid sul pole.
See targutamine on siin see solvamise koht, mitte viisakas keeldumine kui tomatitest isu täis.
Vanus küll garanteeritud tarkuse mõõdupuu pole, mõnel inimesel pole peale vanuse midagi ette näidata. Nooremad on sageli uute avastuste ja uute teadmistega rohkem kursis, samal ajal kui vanemad on oma vanades teadmistes kinni, mis võivad ka tänapäevani õiged olla. Kogemuspõhiseid teadmisi on vanematel kindlasti rohkem, aga oleneb inimestest. Eriti ülbe on arvata, et nooremad teavad kõige kohta vähe. “Uusi asju ei saa õpetada inimesele, kes juba kõike teab”.
Aga häid soovitusi on siin juba kõlanud, mida tomatitega äia tomatitega teha.
Tunnistan, et mina ka pelgan meeletut väetamist, suvekodu on põldude lähedal, kus käib lõputu väetamine. Aga samas tunnistan ka, et ma pole kursis, mis väetis see on ja kui ohtlik. Aga head tunnet ei tekita. Saan aru, et siin on kommenteerimas ka agronoomid, kelle sõnul ei ole väetamine mitte kuidagi ohtlik? Miks siis palju kontrollitakse, kas on üleväetatud toidud?
Miks siis palju kontrollitakse, kas on üleväetatud toidud?
Ei, seda küll ei kontrollita “nii palju”. Kontrollitakse taimekaitsevahendite jääkide olemasolu toiduainetes. Ja nitraatidesisaldust ka, aga sellest on ikka vähem juttu. Kusjuures, nagu öeldud, see muutub suureks tasakaalustamata väetamisest, mitte lihtsalt üleväetamisest. Ükski elukutseline põllumees pealegi ei hakka oma taimi üle väetama, väetis maksab ju raha ja see ei oleks talle lihtsalt majanduslikult kasulik.
Võtaks vastu ja jagaks ise teistele edasi või viskaks vaikselt ära, kui ise süüa ei taha. 30kg ja tuleb veel, palju te neid süüa jõuate. Äia sa nagunii ümber ei õpeta ja paar viisakat piuksatust jätab ta tähelepanuta, kraad edasi peale käies tuleks juba tüli. Nooguta kaasa ja tee, nagu ise paremaks arvad. Paljud jah väetavad üle, samas ega ka keemiline väetis õigesti-tagasihoidlikult tarvitades ei ole midagi jubedat, samamoodi nagu üks eelkõneleja pean neid “toidulisanditeks” taimedele (kuigi ise kasutan ka loodulikke väetisi, samas keemiast nt magneesiumsulfaati jms).
Ära ei viskaks. See on ju toit. Pigem uuriks, kuhu võib pakkuda erakordselt rikkalikku saaki. On neid kohti olemas või? Mina saan aru, et äi ei taha samuti ära visata, vaid tahab ära tarbida ja ise ei jõua, annab teistele.
Kui väetise pärast ei taha tomateid vastu võtta, siis olge taktitundelised. Öelge, et ei jõua neid nii palju süüa ega sisse teha, et annaks oma vapustava tomatisaagi mõnele sõbrale või naabrile. Väetise ümber ei tasu üldse jaurama hakata, see võib vanemat inimest tõesti solvata, mõtleb, et noored hukas, et tema töö ja vaev ei kõlbagi.
Ja tegelikult see siinkiidetud looduslik ja puhas kanakaka on ka, praktiliselt puhas lämmastikväetis, ainult selle ja sõnnikuga väetades jääb taimel puudu muudest mineraalainetest, mida vaja on (ja mis jõuavad ühenditena ka vilja, sest kui mullas seda poole, siis taim kuskilt seda magneesiumi või boori vms ka sisse võtta ei saa). Asi on puhtalt väetusekogustes, mida “keemiast” on vajalik kasutada. Pealegi, kui mingi mineraalväetisega üle pingutada, siis taim hakkab ka välja näitama, et liiga saab, kui äi tõepoolest peoga seda paneks, siis oleks lehe pealt kõrbenud kohad jne. Kui taimed on ilusad ja kannavad ilusaid vilju, järelikult ei tee ta midagi väga valesti. Et sa neid süüa ei taha, on omaette probleem ja sellega tegele, nagu ütlesin- tänad, võtad vastu (kui kardada, et hoogu juurde saab, siis ütled, et nüüd saab tükiks ajaks tomatitest isu täis vms), poetad kellelegi teisele või viskad vaikselt ära.
Tunnistan, et mina ka pelgan meeletut väetamist, suvekodu on põldude lähedal, kus käib lõputu väetamine.
Kust sa üldse tead, et käib “lõputu väetamine”? See, mida pritsitakse, on ikka nt mürgid, haiguste ja putukatõrjevahendid, ehk just need, mille jääke rohkem kontrollitakse viljades.
Nitraate ei pea kartma tomatis, vaid palju enam koguvad nitraate juurikad- peedid, eriti punapeet, lisaks nt põuaga on nitraatide sisaldus taimedes suurem.
Mulle meeldib selle teema pealkiri, väga loominguline ja fantaasiaid äratav! 🙂
Kuna siin on mitmed ainadusharidusega, siis küsiks hoopis kanakaka kohta. Tänapäeval räägitakse seda, kuidas farmikanad saavad kasvuhormooni ja antibiootikume, see kõik peaks ju ka kakasse jõudma? Kas siis pole just kanakaka hoopis kahjulikum, kui sünteetiline väetis? Tegelikult vist saavad kõik farmiloomad kasvuhormoone ja antibiootikume, nii et sõnnik on pigem kahjulik?
Esileht › Pereelu ja suhted › Tomatite väetamine ja solvumised
