Mul küsimus, kuidas suudavad inimesed päev läbi arvuti taga istuda. Mina istun, sest olen andmesisestaja. Pole seda tööd kaua teinud, aga mul on tunne, et tervis hakkab täiesti tuksi minema. Hambad ristis istun laua taga, sest ühte jalga ja tuharasse löövad istumisest vastikud valud. Tööd on palju ja koguaeg on kiire. Ei ole võimalik pause ka teha. Kusjuures ma töötan kodus. Mõte hakkab koguaeg ringi uitama ja raske on süveneda. Keegi mind õnneks ei sega, aga ma ise olen kõige suurem enda segaja. Lisaks olen veel aeglane ka. Lihtsalt nagu ei suuda tundide viisi ühele asjale keskenduda. Tooli sättisin endale hästi, jalgade alla tõstsin ühe kasti, sest alguses üldse hakkasid mul jalad koguaeg krampi minema. No ja lisaks veel kehakaal tõuseb.
Kuna ma tööd saan teha, millal tahan, siis vahepeal tegin hommikul vara. Siis jälle mingi aeg tuleb meeletu uni peale ja töötad läbi une. Siis peab 30min uinaku tegema ja jälle lööb pildi selgeks. Kohv ka enam ei aita. Mul sellest juba süda paha. Täiesti müstika, kuidas seda tööd on üldse võimalik teha. Alguses tundus kõik roosiline, aga aina enam saan aru, et mulle sobib hästi liikuv töö. Mul on küll võimalus minna päeval õue, kaevata maad, kõndida pikalt, aga kuna ma töötan tundide viisi, siis selleks liikumiseks ei jää aega ja see liikumine ei aita ka. Nii kui arvuti taha istun, hakkab jälle valus. Vahepeal olen visanud jalad seinale, aga see aitab ka ainult hetkeks.
Teema: Töö arvuti taga
No aga mine siis postiljoniks, kui sulle istuv töö ei meeldi, mis sa foorumis vingud või mis abi sa siit ootad!
Teen ka kodukontoris arvutiga tööd.
Alustan ja lõpetan samal ajal, tööpäeva hommikul kell 8 ja õhtul kell viis,puhkepäevadel ja õhtul tööd ei tee.Oman korralikku ergonoomilist tooli ja jalatuge.
Teen aeg-ajalt lühikesi pause.
Ei jaga arvutit lastega. Ei surfa tööarvutiga ka netis ega vaata filme.Selleks on isiklik arvuti mida jagan pereliikmetega.
Olen 50+
Kui kuskil toanurgas kügeleksin ja teeksin suvalisel ajal tööd, läheks ka rutiin sassi.
loomulikult on probleem sinus, kõigile ei peagi sobima. andmesisestaja töö on rutiin ja ei vaja erilist vaimset annet.
Olen alati arvanud, et istuv töö arvutiga on sama koormav nagu tehases liini peal.
Sundasend ja tegelikult on päev sama kiire, enamik ei võta kord tunnis seismiseks ja sirutamiseks pausi nagu soovitatakse.
Mina käin joogas ja seljavõimlemises 2-3 korda nädalas ja proovin iga päev tunni jalutada. Kui ei käi, hakkab kere valutama, kui käin, saan hakkama.
Õhtusel ajal proovin mitte kägaras laua taga olla. Kui tahan puhata siis pikutan, kui tahan liikuda siis olen püsti.
– alusta ergonoomikast. see on improviseeritud kodukontoris põhiline häda. Enne sellest aru ei saa kui oled sama tööd teinud korralikus kontoris. TOOL!, ekraan, hiir, klaviatuur, valgus, dokumentide paigutus (kui sisestad paberkandjalt) jne.
– pane omale äratuskell. tööta 50 minutit ja 10 minutit venita, hüppa ja karga:).
– ehk on võimalik ka mingi aeg püsti töötada.
– ja siis juba sport, jooga, massaaž. ise käin regulaarselt iga 2 nädala tagant massaažis, seda juba aastaid ja sellesse usun ma taastumisena kõige rohkem.
– kindlasti unusta igasugune näksimine ja isegi kohvi joomine arvuti taga. see ei ole hammastele hea ja kehakaalust rääkimata.
Küsimus ei ole mitte arvuti taga istumises, vaid selles, MIDA sa seal arvuti taga teed. Kui töö on sinu jaoks põnev ja haarav, siis lähevad tunnid lennates, nii et ei märkagi. Midagi ei ole valus ja pead endale meelde tuletama, et pause peaks ka tegema. Aga kui on igav töö, mis endale mitte midagi ei paku, siis häirivadki kõik asjad.
Töötan juba aastaid arvuti taga. Töö on põnev, aga vajan pidevat liikumist. Teen väga palju pisemaid ja pikemaid pause, aga samal ajal mõtlen edasi ja kui tagasi arvuti taha istun, siis jälle saab tükk tööd kohe tehtud. Minu töö eeldab palju mõtlemist ja loomingulisust.
Pea terve keskkooli aja töötasin hästi väikese koormusega andmesisestajana. Mulle see töö väga sobis, aga töö juures oli ergonoomika ülioluline! Mul oli kõik viimseni välja mõõdetud: millisel kontoritoolil, millises asendis (kui kõrgel) istusin, kuidas oli kaustik sisendandmetega klaviatuuri kõrvale seatud, kus asus hiir jne. Ja samuti optimeerisin viimse võimaluseni ära sisestamise viisi: kuhu esmalt klõpsan, kuidas mingeid valikuid kasutan, mida ja kuidas kontrollin vigade vältimiseks jne. Ma ei teinud seda tööd kunagi pikalt järjest, ehk 1-2 tundi korraga tegin ja siis oli selleks päevaks kõik või tegin mitmetunnise pausi. Aga töötunde kokku arvutades avastasin üsna pea, et tegin umbes 4-5x kiiremini kui mu eelkäija ja vigade arv oli sama või isegi väiksem. Mul oli kokkulepitud kuutasu, nii et mul oli väga suur motivatsioon töö kiiresti tehtud saada. Minu eelkäija istus kusjuures sama kontoritooli peal, aga kui tema tööd kõrvalt vaatasin, siis ta tegi palju tarbetuid liigutusi nii füüsiliselt kui arvutis. Kusjuures, see inimene oli kõrgemalt haritud kui mina tol ajal, raamatupidaja, kelle jaoks see nüri andmesisestamine oli ajaraisk. Eks seepärast mind võetigi sinna tööle.
Töötan arvutiga, enamasti kontoris aga olemas ka kodukontori võimalus. Töökoht üsna ergonoomiline, tool valitud enda järgi. Töö iseloom selline, et lisaks arvuti taga olemisele on vaja käia ka koosolekutel ning nt tootmises. Seega kuvari taga olemine vaheldub teistes ruumides töötamise ja mööda hoonet liikumisega. Kõik tööülesanded tuleb küll vajalikuks ajaks ära teha kuid nende tegemise järjekord on enda valida. Nt rohkem keskendumist nõudvad tegemised siis kui aju erksam. Kindlasti käin alati lõunal majast väljas, saab rohkem liikuda ja teise keskkonda. Pause teen ka, tassike teed aitab samuti mõtetel puhata.
Töötan kodukontoris. Töö meeldib. Kui on väga intensiivne periood, istun laua taga ja ühendan läpaka suure ekraaniga. Töö läheb siis kiiremini, aga mul hakkavad silmad valutama. Mitteintensiivsel perioodil lösutan tugitoolis, arvuti süles – see on kõige mugavam asend ja mitte mingi kehaosa ei jää kangeks.
Istumine ongi tervistkahjustav ja ebaloomulik asend, olgu kui ergonoomiline tahes. Tee pause vahepeal – liiguta, siruta, painuta.
Sõltub paljuski tööst ka. Ma ei suudaks andmesisestust 8 tundi päevas teha, tundub suht nüri töö.
Aga ma ei teagi. Mitu korda päevas käin köögis tee/kovi või mingi näksi järel, vahel jutustan ka natuke seal. Keskpäeval jalutad kolleegidega lõunale kuhugi, lõunalauas ka jutustad. Vahel on koosolek, kõne või kolleegiga vaja midagi arutada, siis lähed teise ruumi (keskkonna vahetus).
Kodukontoris eelistan võimalikult kiirelt tehtud saada kõik. Hommikul rullun voodist otse laua taha, pesen enne ainult hambad ja teen kohvi, võib-olla panen püksid jalga. Lõunat söön ka laua taga samal ajal tööd tehes ja 2 paiku pakin juba kokku ja hakkab muu päev. Sageli teen siis otsa kohe midagi aktiivsemat.
Äkki võiksid mõelda seisulauale? Need muidugi väga kallid, mis süsteemiga kõrgust vahetavad, aga ehk leiad mingi lahenduse? Ise tunnen, et vahel on hea nt köögisaarele liikuda ja sealt teha, aga mul on valik. St laual on monitor, aga laptop on ka ja sellega saan vajadusel liikuda.
Küsimus ei ole mitte arvuti taga istumises, vaid selles, MIDA sa seal arvuti taga teed. Kui töö on sinu jaoks põnev ja haarav, siis lähevad tunnid lennates, nii et ei märkagi. Midagi ei ole valus ja pead endale meelde tuletama, et pause peaks ka tegema. Aga kui on igav töö, mis endale mitte midagi ei paku, siis häirivadki kõik asjad.
justnimelt! lisaks arusaamatu, miks tänapäeval on vaja mingit andmesisestaja ametikohta, sellised tegevused on üldjuhul automatiseeritud.
Mul tekkis kuiva silma sündroom, lisaks pingepeavalud ja valud näos, jalad surisesid ja läksid tuimaks vahepeal.
Mismõttes andmesisestajaid pole vaja? Miks ei või väheste kogemustega või suhtlemisoskuseta inimene (mitte tingimata rumal) teha valge inimese tööd? No ei pea kõik Maxima kassas istuma või laudas s*tta loopima.
Kui võimalik aitab õigesti valitud tööaeg ka. Minul läheb öösel töötamine hoopis sujuvamalt ja kiiremini kui päeval. Keegi ei sega ja pausiaja valid siis kui sobib ja nii pika kui meeldib. Muidugi peab siis olema võimalus hommikul kaua magada ja kõigile ei sobi öösel ülevalolek ja töötamine.
Mismõttes andmesisestajaid pole vaja? Miks ei või väheste kogemustega või suhtlemisoskuseta inimene (mitte tingimata rumal) teha valge inimese tööd? No ei pea kõik Maxima kassas istuma või laudas s*tta loopima.
Kommentaar ei ole nö valge inimese töö kohta vaid selles, et tänapäeval ei peaks andmeid füüsiliselt 2 korda sisestama. Kord juba nt trükitud paberile jõudnud numbreid ei peaks uuesti käsitsi sisestama. Käsitsi sisestamist saaks vajada ainult nö esimesed andmed, aga need ei saa ju kodukontoris tekkida.
Tõesti, mul tekib ka küsimus, et mis andmeid saaks kodukontoris tundide/päevade kaupa sisestada?
Ära siis tee istuvat tööd, kui ei taha. Mina näiteks ei taha täis-istuvat tööd ega jala-peal tööd. Tahan tööd, mida tehes saan nii istuda kui ka liigutada. Olen teinud kunagi “jalgadega” tööd, olin ettekandja ja hiljem restoranis adminn, elukutse pärast ka kokk. Selle karjääri pidin lõpetama, sest jalad ei pidanud vanuses 35 enam vastu. Kolleegid pidid veenilaiendite opil käima – milleks see mulle.
Samamoodi ei saaks ma olla kassiir, kus ainult istud ja isteasendit ka ei saa vahetada. Praegu teen nö kontoritööd toidu kvaliteedi ja toiduohutuse alal ja sobib.
Andmesisestaja tööle veidi sarnaseid kohti on ikka veel, näiteks igasugused keele-, reklaami- ja kujundustoimetajad. Istud ja vahid ekraani ning täidad korraldusi. Neist kaht viimast ametit puhtalt kodukontorist hästi teha vist ei saa ja täpsust vajavad nad kõik.
Andmesisestaja tööle veidi sarnaseid kohti on ikka veel, näiteks igasugused keele-, reklaami- ja kujundustoimetajad. Istud ja vahid ekraani ning täidad korraldusi.
Toimetajal ja kujundajal on loominguline töö, kus tuleb kõvasti ajusid liigutada, mitte rutiinne klahvitoksimine nagu andmesisestajal. Ja väga paljud neist töötavad kodus.
Tõesti, mul tekib ka küsimus, et mis andmeid saaks kodukontoris tundide/päevade kaupa sisestada?
Tooteinfot näiteks. Ettevõte, kus ma töötan, jälgib tarbijate käitumist ja osa sellest on toodete kohta info sisestamine, mida saab vabalt teha kodust. Küll aga ei saa meil töötada inimesed, kes loodavad väikest ajumahtu nõudvat tööd, sest elu on näidanud, et neil, kellel puudub elementaarne loogika, läheb kiirelt raskeks.
No aga eisteks hakka pause tegema. Isegi kui tööd on palju. nii palju ikka leiad aega, et korraks püsti tõusta, end ringutada ja seejärel kummarduda ja varbaid puudutada. See võtab umbes 2-3 sekundit. Ja kui tõesti oled nii aeglane, et ei ole aega iga tund 5 minutilist pausi teha, siis lihtsalt venita tööpäev pikemaks. Andmesisestajana ilmselt ei ole oluline, et sa mingi x koguse andmeid just x kellaajala sisestad? Alusta tööpäeva natuke varem ja lõpeta hiljem või siis lihtsalt peale õhtusööki vmt võta veel tunnike töötegemiseks, nii et sa ei peaks päeval 8 h jutti pausideta töötama. See ongi kodukontori eelis, kui saad oma tööaega ise sättida. Päeval teed selle arvelt 2 pooletunnist pausi ja kaevad maad vmt.
No ja vaata üle ka oma töökoht. Ega sa ometi läppariga tööd ei tee? On ikka lisakuvar olemas? Korralik töölaud, mitte diivanil lösutades? Tool õigel kõrgusel.
Väga palju saad ise ära teha.
No ja kõigile ei sobigi rutiinne töö. Andmesisestaja ongi ju väga nüri töö ja füüsilised probleemid võivad olla tegelikult seotud psühholoogilise poolega – töö on vastumeelne.
No aga eisteks hakka pause tegema. Isegi kui tööd on palju. nii palju ikka leiad aega, et korraks püsti tõusta, end ringutada ja seejärel kummarduda ja varbaid puudutada. See võtab umbes 2-3 sekundit. Ja kui tõesti oled nii aeglane, et ei ole aega iga tund 5 minutilist pausi teha, siis lihtsalt venita tööpäev pikemaks. Andmesisestajana ilmselt ei ole oluline, et sa mingi x koguse andmeid just x kellaajala sisestad? Alusta tööpäeva natuke varem ja lõpeta hiljem või siis lihtsalt peale õhtusööki vmt võta veel tunnike töötegemiseks, nii et sa ei peaks päeval 8 h jutti pausideta töötama. See ongi kodukontori eelis, kui saad oma tööaega ise sättida. Päeval teed selle arvelt 2 pooletunnist pausi ja kaevad maad vmt.
No ja vaata üle ka oma töökoht. Ega sa ometi läppariga tööd ei tee? On ikka lisakuvar olemas? Korralik töölaud, mitte diivanil lösutades? Tool õigel kõrgusel.
Väga palju saad ise ära teha.
No ja kõigile ei sobigi rutiinne töö. Andmesisestaja ongi ju väga nüri töö ja füüsilised probleemid võivad olla tegelikult seotud psühholoogilise poolega – töö on vastumeelne.
Täpselt kõike seda ma teengi. Teen pause, teen uinakuid, alustan mõnikord kell 5 hommikul ja lõpetan teinekord kell 11 öösel. Vahepeal käin koeraga õues, teen süüa, sõidan maale füüsilist tööd tegema. Aga tulemuseks on pidev väsimus, silmad vajuvad kinni ekraani ees, mõte liigub mujale. Viimane kord hakkas üks jalg juba nii hullult valutama, et öösel magasin ainult valuvaigisti abil. Müstika on minu jaoks hoopis see, kuidas vanad olijad teevad minust 2-3 korda rohkem tööd. Ma juba hakkasin mõtlema, et äkki on abiks mingid narkootikumid. Miski peab ju sind erksana hoidma seda rutiinset tööd tehes. Rutiinne on, aga mitte kerge ja igaüks sellega hakkama ei saa. Vajab teadmisi, keeleoskust ja äärmist täpsust, kiirust. Minu puhul puudub kiirus. Oskused on olemas. Õnneks ma varsti hakkan nagunii uut tööd otsima. Selleks ajaks vist olen täiesti kutu. Õues ilusad ilmad, aga selleks, et töö tehtud saaks, pean juba ka nädalavahetustel töötama. Iga vaba hetk kulub arvuti taga. Lihtsalt pole lihtne hommikul kell 5 tõusta ja õhtul kell 11 või 12 magama minna. Mul on juba meeletu unepuudus. Viimane nädalavahetus tõusin samuti kell 5 üles, et poolest päevast saaks maale minna. Aga seal ka väsitav töö. Õnneks see maatöö mulle väga meeldib. Lihtsalt selline tunne on, et see sentide eest rabamine on nii tühine ja maal oleks vaja nii palju ära teha, kartulimaad rohida, niita jne. Samas korteris ma ei mäleta enam, millal ma tolmu pühkisin. Lihtsalt pole aega ega jõudu.
Hea öelda, et vali mõni teine töö. See on ime, et selle töö üldse sain. 500 tahtjat oli, sest kõik arvavad, et kodus töötada on imelihtne. Pole ju töid siin maal võtta. Ma peaks selle väiksegi palga üle õnnelik olema. Parem, kui mitte midagi.
Ka kodukontoris töötan, juba 6 aastat. Vahel hullult selg valutab, siis teen mitmepäevase pausi. Vahel võimlen, kaevan maad, niidan muru jpm.
Kui vaja väga kiiresti ja palju teha, siis on parem käsi pealt paiste läinud, jälle aitab mõni päev arvutist eemal olemine. Olen proovinud ka ühes firmas 8-tunniseid tööpäevi teha, siis hakkas silmanägemine üldse kaduma ja selg valutas ööpäevaringselt, õnneks kodus saab pause teha, nii nagu soov on. Me võiks vahepeal kodukontoreid vahetada 😀 ehk oleks hea vaheldus 😀
Kodukontoris saad teha, mida tahad ju. Kes käskis sul istudes seda tööd teha? Pause võtad ise kui tahad või arvasid, et töökohas kõik istuvad kuulekalt 9 h ühe koha peal ninapidi arvutis? Liikuv töö on jälle teistpidi koormav. Kui ei usu, mine ole kuu aega kusagil ettekandja ja vaata, mis nägu sa peale 12 h vahetust teed. Seal saad liikuda nii, et vähe pole, õhtuks on tallad nagu kummist.
Mina käin joogas ja seljavõimlemises 2-3 korda nädalas ja proovin iga päev tunni jalutada. Kui ei käi, hakkab kere valutama, kui käin, saan hakkama.
Peab ikka valima, mis joogasse minna. Tuleks proffe usaldada, kui lisavigastusi ei taha. Turiseis ja peapealseis on ohtlikud.
Mina käin joogas ja seljavõimlemises 2-3 korda nädalas ja proovin iga päev tunni jalutada. Kui ei käi, hakkab kere valutama, kui käin, saan hakkama.
Peab ikka valima, mis joogasse minna. Tuleks proffe usaldada, kui lisavigastusi ei taha. Turiseis ja peapealseis on ohtlikud.
Ja see kindlasti ei ole reklaam, kui keegi juunikuise postituse üles korjab ja lingib mingile teenusele.
Regulaarne trenn aitab kindlasti. Soovitan käia füsioterapeudi juures või võtta korralik eratreener, kes oskab just sinu probleemile lahenduse leida.
Mina töötan kodust, pehmes tugitoolis, jalad kõrgemale tõstetud. Läptop on süles plaadi peal, lisakuvar on kõrval abilaual. Hiirt ei kasuta, kõik käib puuteplaadiga. Olen nagu kodus ikka, teen jupi tööd, siis pesen põranda või käin koeraga mängimas. Jälle jupp tööd ja teen lõunasöögi. Siis tuleb telefonikõne, jalutan rääkides mööda tuba. Viin koerale uue vee. Jälle jupp tööd ja toon kaminapuid. Kõik need on 4-15 min pausid ja sa ka kindlasti saaks neid teha. Ainus, mida pean tegema, on paar korda nädalas seeria õlaringe, õlapiirkond tahab valusaks minna, kuna pidevalt kirjutan.
Sulle ei meeldi istuv eluviis tegelikult, kaalu mingit liikuvat ametit. Mina jumaldan istuvat eluviisi koos õhtuste pikkade jalutuskäikudega, nädalaste kalapüügiretkedega ja puhkuse-aja matkadega. Võiksin, kui sööma ja kempsu ei peaks minema, mugavas reclineris veeta ilmselt 16 tundi järjest, keharaskust aegajalt seljalt külgedele nihutades. Aga tool peab olema kvaiteetne ja valgus hea. kass ja vesi käepärast. Sööki endale ära töölaua kõrvale too, see sunnib lisasammud su päevadesse.
Ma pakun, et sa pole elu sees trenni teinud. Ega pidanud erilist vaimutööd tegema.
