Jutust tuleb aga välja hoopis teine probleem: HEV laps, kes on seatud väga olulisele kohale, st. selle aja nimel ei ole sa eriti kompromissidele suunatud. Lisaks tundub, et oled üksikvanem, sest lapsel ei tundu olevat teist funktsioneerivat vanemat kõrval. Suhtumine ja erivajadusega lapse lapsevanem on aga oluliselt raskemad probleemid, kui 2-4 päeva kuus õppe tõttu puududa – pole veel kohanud tööandjat, kelle jaoks see probleem oleks. Eelpoolnimetatud probleemid aga küll.
Teemaalgatajal ei ole HEV last, minul on ja tõin selle välja just sellepärast, et laps tõesti vajab palju abi, ning öösel koos temaga õppida ei ole just mõistlik. Vahetustega töö tähendab 12-13h vahetusi, koos sõiduga tähendaks see kell 6 hommikul väljumist ja kell 20 saabumist. Kell 20 ei jõua ma enam lapsega lugeda ajaloo lehekülgi, ega teha eesti keele või vene keele harjutusi. Lapsel on raske düsleksia, ta ei suuda iseseisvalt tekste lugeda, ammugi mitte neist aru saada, ta ise selgitab seda nii, et kui ta hakkab sõna lugema, siis osad tähed kaovad vahelt ära ja ülejäänud vahetavad kohad, näiteks sõna “kala” näeb ta nii: a l – proovi kokku lugeda sealt kala, aga tema näeb sõnu just niimoodi. Kirjutamine on ka omaette ooper, kolme lause kirjutamine võtab tal aega tund aega aega, jällegi tähed vahetavad kohti, kaovad ära jne. Õpib väikeklassis, aga õppekava on täismahus. Rajaleidjas käisime ja nendepoolne soovitus oligi oma elu ümber sättida nii, et me oleksime oma lapsele maksimaalselt toeks, sest selliste laste saatus on tavaliselt see, et nad ei lõpeta isegi põhikooli ära kui neil puudub tugev kodune tugi. Seega, tuleb teha mingi valik, kas osaline tööaeg või üldse mitte tööl käia, pikad tööpäevad ei tule kõne allagi, õhtul ei suuda laps enam keskenduda ega ka mina. Abikaasa juba niigi töötab pikad päevad, jõuab koju 19paiku ja hakkab kohe edasi oma tööasju ajama. Kandideerin vaid nendele kohtadele kus on minu jaoks sobiv tööaeg, või mis ei eelda täiskohta, kuid kahjuks jääb kool alati tööandjale miskipärast ette.
