Palun jagage kogemusi, nõuandeid, kuidas peaks toimima kandideerides uuele töökohale.
Olen nimelt mõnda aega kandideerinud, mul on suhteliselt tugev CV ja ise olen väga motiveeritud tööle asuma.
Olen viieaastase lapse ema. Olen märganud, et vestlustel sujub kõik väga kenasti kuni hetkeni, mil teatan võimalikule tulevasele tööandjale, et mul on laps. Mõni on täiesti märgatavalt kohkunud. Nuta või naera.
CV-sse ma ei ole oma eraelu kohta andmeid märkinud.
Huvitabki nüüd, et millised on teiste naiste kogemused kandideerimisel kui kodus ka laps(ed). Kas olete kohe algusest peale CV-s teada andnud nende olemasolu? Kas üldse peaks oma eraelulistel teemadel töövestlusel rääkima?
Nõutuks teeb kui märkan järjestikku kõhklevaid reaktsioone intervjueerijate poolt. Töö, millele kandideerin oleks nö. liikuva graafikuga, aga mul on ju ometi läbi mõeldud, kuidas seda pere kõrvalt edukalt korraldada.
Ma ei ole aastaid tööturul kandideerinud ja viimati tegin seda kui mul veel last, peret ei olnud. Osutusin mitmel korral valituks. Kandideerimine lapsevanemana on mulle uus, ei tea enam, kuidas toimida. Varjamisega töökohta leida ka ei sooviks ning perevaenulikus organisatsioonis töötada tegelikult ju ka mitte.. Aga tööd on vaja ja seadus ka ei kohusta oma eraelu teemadel vestlema.
Kuidas olete toiminud teie?