Inimene ajab segamini haigus-ja hoolduslehe.
Lapsega hooldusleht on soodsam, seega kiputakse seda üle kasutama.
Ning jah, väänatud jalaga võib minna puhkusereisile. Tööl võivad olla tingimused, et ei saa väänatud jalaga liikuda.
Inimene ajab segamini haigus-ja hoolduslehe.
Lapsega hooldusleht on soodsam, seega kiputakse seda üle kasutama.
Ning jah, väänatud jalaga võib minna puhkusereisile. Tööl võivad olla tingimused, et ei saa väänatud jalaga liikuda.
Ei ole liikuv töö, mis vajaks kõndmist või püsti seismist. Lisaks on meil kodus töötamise võimalus, logi aga tööarvutisse sisse ja tee, nagu endal mugav on. Kõik siin õigustavad neid töötajaid, kes endale haiguslehtedega pikemaid puhkusi teevad, aga väga nõme ikka, kui lasteta 20ndate alguses naised seda endastmõistetavalt teevad, sellega hooplevad, aga kui mõnel vanemal lastega naisel on laps haige ja vaja hoolduslehele jääda paariks päevaks, siis vaatavad needsamad neiud vingus näoga ja ohivad, et lastega on ikka nii raske tööl käia. Nii et lõppkokkuvõttes pingutavad lastega töötajad rohkem, et tööl oleks kõik korras, et keegi ei peaks nende asju tegema jne. Ma isegi olen seetõttu nii vähe hoolduslehel olnud, et kasutan kodus töötamise võimalust, kui tõesti vaja laps päevaks-paariks koju jätta.
Kolmandal oli köha, mis kestis 3 nädalat, pärast tunnistas, et kui arst juba haiguslehte pikendas, siis võttis sellest mis võtta andis ja magas mõnuga poole päevani.
Ot mis selle lause point oli – et kui oledki haige, peaksid ikkagi tavalisel ajal tõusma, mitte voodis magama?
Point on selles, et ta tunnistas ise, et tegelikult oli korras tervis, aga arst nii lahkelt pakkus, et võib veel haigulehte pikendada, nii et ta siis kasutas juhust. Ma kirjutasin juhtumistest, kus inimesed on haiguslehte kurjasti kasutanud.
CV-sse lapsi kirja panema ei pea, kuid tööandjal on ÕIGUS intervjuul laste olemasolu küsida. Ja kui siis lapsega naine VALETAB, et tal lapsi ei ole ja siis tööl olles järsku hoolduslehti hakkab võtma, on tööandjal teda vallandada tahtes võimalik apelleerida oma ÕIGUSTATUD OOTUSELE, et see töötaja ei hakka olema hoolduslehel, sest ta ise ütles, et tal lapsi ei ole (ja see töövestlus on protokollitud, seega tõestatav). Sel juhul võidab selle vaidluse tööandja. Lugege, mida tähendab ‘õigustatud ootus’, see on konkreetne juriidiline termin.
CV-sse lapsi kirja panema ei pea, kuid tööandjal on ÕIGUS intervjuul laste olemasolu küsida. Ja kui siis lapsega naine VALETAB, et tal lapsi ei ole ja siis tööl olles järsku hoolduslehti hakkab võtma, on tööandjal teda vallandada tahtes võimalik apelleerida oma ÕIGUSTATUD OOTUSELE, et see töötaja ei hakka olema hoolduslehel, sest ta ise ütles, et tal lapsi ei ole (ja see töövestlus on protokollitud, seega tõestatav). Sel juhul võidab selle vaidluse tööandja. Lugege, mida tähendab ‘õigustatud ootus’, see on konkreetne juriidiline termin.
Aga hoolduslehel ei pea olema tingimata vaid ema, võib olla ka õde või ema sõbranna või naabrinaine.
Ehk oli tööandja skeptiline kuna CV-s polnud lastest juttu ja siis vestluse käigus tuli välja? Selline käik tööotsija poolt võib tekitada küsimusi. Pakun seda ühe variandina.
Aga üldiselt tundub olenevat väga palju vastas oleva inimese enda elukorraldusest ning varasemast kogemusest lapsevanematest kolleegidega. Ja eelkõige määrab töö iseloom muidugi. Klienditeenindaja või arst ei saa oma tööaega juhtida. Samas igasugu projektipõhine värk ja müügitöö on paindlikud. Selles osas tasub oma vajadused-ootused-võimalused ka ikka läbi mõelda.
Otsisin aasta alguses tööd ning märkisin lapsed (4 ja 6) CV-sse. Kandideerisin 4 pakkumisele ning kõikidest sain ka kutse vestlusele. Kusjuures kui küsiti mu nõrkuste kohta, siis ise ütlesin, et võrreldes lastetute kolleegidega võib mul ette tulla laste haigusi ja arstilkäike ning igasuguseid emadepäevade-jõulude jne üritusi. Ja on tulnud ka. Kõik tööandjad said aru ning ütlesid, et pakuvad kodutöö võimalust ning nende jaoks on oluline, et töö tehtud, oma lubadustest kinni peetud. Ja et küll need lapsed kasvavad. Pakkumised sain neist kahes kohas. Koht, mille vastu võtsin, on üsna vastutusrikas ning paaril korral olen ka päevaste ärakäimiste pärast 1-2ni öösel tööd teinud või hommikul kell 5 ärganud, et asjad joonel püsiks.
Mulle tundub, et tasub täiesti aus olla. Eelkõige iseenda pärast – kui tekib situatsioon, et vaja lapsega koju jääda või lasteaeda üritusele minna, siis pole põdemist, et kuidas seda nüüd tööandjale öelda.
CV-sse lapsi kirja panema ei pea, kuid tööandjal on ÕIGUS intervjuul laste olemasolu küsida. Ja kui siis lapsega naine VALETAB, et tal lapsi ei ole ja siis tööl olles järsku hoolduslehti hakkab võtma, on tööandjal teda vallandada tahtes võimalik apelleerida oma ÕIGUSTATUD OOTUSELE, et see töötaja ei hakka olema hoolduslehel, sest ta ise ütles, et tal lapsi ei ole (ja see töövestlus on protokollitud, seega tõestatav). Sel juhul võidab selle vaidluse tööandja. Lugege, mida tähendab ‘õigustatud ootus’, see on konkreetne juriidiline termin.
Sa ilmselt seadustest eriti midagi ei tea. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi ei või tööandja puudutada eraelulisi teemasid nagu pereplaneerimine, laste olemasolu jne.
Otsisin pikalt tööd (erialane haridus ja töökogemus), vestlustele hakati kutsuma alles siis, kui lapse cv’st ja facebookist välja võtsin. Vestlusel ise ei öelnud, aga alati küsiti ja tuli rääkida. Praegusel tööandjal oli ka põhimure, et ega laps ikka tööd segama ei hakka. Reaalselt (nüüd 5 aastat hiljem) olen ikka samal töökohal ning lapsega kodus olen olnud 2 nädalat, kui tal olid tuulerõuged, tegelikult saan tööaega ise planeerida ning vajadusel ka kodukontorit teha. Midagi tegemata pole küll jäänud. Imestan nende lastehirmu, sest kollektiiv on tegelikult keskmisest vanem (ehk lapsed on juba suured) ja need mõned lastega noored on väga tublid olnud, sellist massilist haiguslehtedel viibimist nagu igas teemas kirjeldatakse, pole ma küll näinud. Meil n ka üsna spetsiifiline töö, igaüks teeb oma asja, keegi väga asendada ei saagi.
Väga naljakas. Naine ei sobi tööle siis, kui tal on alla 10 aastased lapsed, ei sobi ka siis, kui lapsi pole, äkki jääb rasedaks. 40+ ka ei sobi, sest siis on juba vana ja loll. Millal üldse sobib siis? Minu ülemus sai selgeks, et ta on päris valel teel olnud, kui võttis tööle noormehe, kes hakkas kogu aeg lapsega seotud kohustusi viilimiseks kasutama, tööle võttes ei küsitud temalt lapse kohta muidugi midagi. Ülemus sai teada, et uues põlvkonnas pole enam nii, et ainult naine vastutab laste eest ja võid ikka orki kukkuda oma naiste tõrjumisega. Üleüldse ei pea noored enam tööd maailmanabaks, mille pärast kõik muu elu kõrvale jätta. Lõppude lõpuks oleneb ikkagi kõik inimesest, mitte soost.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
