Teema: Töö meeldib, aga palk on kehv

ma twwks põhitööna edasi seda huvitavat ja toredat tööd aga püüaks leida mingi lisaotsa või lisaprojekte, mis toovad kas pidevalt veidi lisaraha sisse või hooti korralikumalt raha sisse.

Tegelikult ma olengi sama rida ajanud, et pidevalt on mitu asja paralleelselt jooksmas. Tüütu on mõnikord, nooremana ikka lootsin, et kui on palgatöö, siis peab ühest kohast ära elama, aga elu on näidanud, et ega ikka ei ela küll. Olen ka nii töötanud, et lisaprojekti eest tuleb mitme kuu vältel suurem raha sisse kui on palk põhitöökohal. Projektimajandusega on miinuseks see, et need on hästi kaootilised ja siis on hea omada mingit enda jaoks meeldivat tööd lisaks, mis tagab stabiilse, kuigi väiksema sissetuleku.

#4045383:

Elad rumalalt. Otsi uut töökohta, sest muidu mandud ära, sa ei oskagi hiljem tööd leida kuna oled mugavaks läinud. Raske on sul ka uues kohas palka juurde küsida kuna oled leppinud nii väikse palgaga. Siis tööandja näeb sinu ambitsioonitust kui vähe küsid ja ei palka sind. Liiga kauaks jääda ühte töökohta pole ka tänapäeval hea, see on ka hoiatav märgutuli uuele tööandjale. Ei tasu leppida väikse palgaga, meeldivus on ju mugavus.

Läksin praeguse tööandja juurde 6 aastat tagasi ja praegusel ametikohal on teine aasta, seega ei saa öelda, et olen liiga kauaks ühte kohta jäänud. Ja palka juurde küsida pole minu jaoks probleem, praeguses asutuses lihtsalt öeldakse, et raha pole. Aga nagu juba ütlesin, valmistungi uuesti küsima.

Töötan inimestega ja näen, et enamus valib pakkumist ikkagi raha järgi ja töökorralduse järgi, mitte selle järgi kui huvitav ja mitmekülgne see on. Kõigile ei jagukski vaid huvitavat tööd. Ise tegin koroona ajal korraks kannapöörde, läksim KOVi lastega töötama, palju suhtlemist, loomingulisust, liikumist vabas õhus, kuid see vastutus ja palganumber ei läinud küll kuidagi kokku ja kuigi olin proovinud kulud miinimumi viia siis see pidev kokkuhoid hakkas ikkagi häirima. Kutsuti 2x suurema palga peale tagasi ja läksin, mu töö ei ole küll igav kuid stressirohke sest sõltub väga palju teistest ja asjad vahest venivad ja ebaõnnestuvad seetõttu, vähemalt osatakse seda erasektoris ka vääriliselt hinnata.

1400 kätte ei ole ju vähe?! Saan praegu ametnikuna 1250 kätte, aga ma elan oma majas, mul on uue auto kasutusliising ja näljas ka ei ole. Me teeme peres palju tööd ise, oma toit, oma küttepuud, ehitus ja remonttööd, ainult materjali ostame. Ja mul seisab niit nõel ka käes, riideid võib uute asemel parandada, koduseid ja tööriideid näiteks. Sokid ostan uued 🙂 Ja kui figuur ei muutu, saab päris pikalt samade riietega käia. Selles osas, et raha on tähtsam kui huvitav töö, olen nõus. Ajal, kui lapsed väiksed olid, töötasin mitmel kohal ja ikkagi selle nimel et rohkem raha saada, huvitavat elu saab väljaspool tööelu ka elada.

Kui juba praegu olmekuludeks laenu võtta, siis on midagi väga valesti, elukohaga või muude kulutustega, võta midagi kohe ette, kõik ju alles hakkab kallimaks minema, muidu oled kevadeks kuuse all.

#4047090:

1400 kätte ei ole ju vähe?! Saan praegu ametnikuna 1250 kätte, aga ma elan oma majas, mul on uue auto kasutusliising ja näljas ka ei ole. Me teeme peres palju tööd ise, oma toit, oma küttepuud, ehitus ja remonttööd, ainult materjali ostame. Ja mul seisab niit nõel ka käes, riideid võib uute asemel parandada, koduseid ja tööriideid näiteks. Sokid ostan uued ???? Ja kui figuur ei muutu, saab päris pikalt samade riietega käia. Selles osas, et raha on tähtsam kui huvitav töö, olen nõus. Ajal, kui lapsed väiksed olid, töötasin mitmel kohal ja ikkagi selle nimel et rohkem raha saada, huvitavat elu saab väljaspool tööelu ka elada.

Kui juba praegu olmekuludeks laenu võtta, siis on midagi väga valesti, elukohaga või muude kulutustega, võta midagi kohe ette, kõik ju alles hakkab kallimaks minema, muidu oled kevadeks kuuse all.

Sinu jaoks pole vähe, sest sul maksab ju mees kõik kulud kinni. Siis ongi piisav.

#4047223:

#4047090:

1400 kätte ei ole ju vähe?! Saan praegu ametnikuna 1250 kätte, aga ma elan oma majas, mul on uue auto kasutusliising ja näljas ka ei ole. Me teeme peres palju tööd ise, oma toit, oma küttepuud, ehitus ja remonttööd, ainult materjali ostame. Ja mul seisab niit nõel ka käes, riideid võib uute asemel parandada, koduseid ja tööriideid näiteks. Sokid ostan uued ???? Ja kui figuur ei muutu, saab päris pikalt samade riietega käia. Selles osas, et raha on tähtsam kui huvitav töö, olen nõus. Ajal, kui lapsed väiksed olid, töötasin mitmel kohal ja ikkagi selle nimel et rohkem raha saada, huvitavat elu saab väljaspool tööelu ka elada.

Kui juba praegu olmekuludeks laenu võtta, siis on midagi väga valesti, elukohaga või muude kulutustega, võta midagi kohe ette, kõik ju alles hakkab kallimaks minema, muidu oled kevadeks kuuse all.

Sinu jaoks pole vähe, sest sul maksab ju mees kõik kulud kinni. Siis ongi piisav.

Mees maksab minu eest ainult telefoni arve.

Maja on minu isiklik ja  elektri maksan oma palgast, küttepuud tegime oma metsast ise,  söögi tegemiseks toorained ostame pooleks, oma autode eest maksab kumbki ise. Aga mees teeb kõik ehitus ja remonttööd maja ja tehnika juures.

Juuksejuuri  värvin, maniküüri pediküüri jms iluteeninduse teen ise, pigem on see kokkuhoiukoht, kasvatasin juuksed pikaks.  Mul on mitu nõuka aegset raamatut, kus kirjas looduslikud retseptid näo ja juustemaskiks  jms.  See ei ole raketiteadus tegelikult, vanasti polnud meil saada ja siis õpetatigi naisi kuidas ise hakkama saada. Eks praegusel ajal ongi paremas seisus need inimesed, kellel oskused midagi ise teha on olemas.

Kui nii edasi läheb, jäävadki ellu ainult need pered, kellel tagala koduse toidutootmise osas olemas on,  muru asemel kartulimaa, lehm ja põrsad ja lambad ja sulelised laudas ja kasvuhoone maja kõrval.  Ja heina niidetakse vikatiga, sest bensiiniga töötavat muruniidukit ei raatsi osta.

#4047641:

#4047639:

Maja on minu isiklik ja elektri maksan oma palgast, küttepuud tegime oma metsast ise, söögi tegemiseks toorained ostame pooleks, oma autode eest maksab kumbki ise. Aga mees teeb kõik ehitus ja remonttööd maja ja tehnika juures. Juuksejuuri värvin, maniküüri pediküüri jms iluteeninduse teen ise, pigem on see kokkuhoiukoht, kasvatasin juuksed pikaks. Mul on mitu nõuka aegset raamatut, kus kirjas looduslikud retseptid näo ja juustemaskiks jms. See ei ole raketiteadus tegelikult, vanasti polnud meil saada ja siis õpetatigi naisi kuidas ise hakkama saada. Eks praegusel ajal ongi paremas seisus need inimesed, kellel oskused midagi ise teha on olemas. Kui nii edasi läheb, jäävadki ellu ainult need pered, kellel tagala koduse toidutootmise osas olemas on, muru asemel kartulimaa, lehm ja põrsad ja lambad ja sulelised laudas ja kasvuhoone maja kõrval. Ja heina niidetakse vikatiga, sest bensiiniga töötavat muruniidukit ei raatsi osta.

Nojah, aga kui sa oleks üksi ja peaksid oma elu praegu uuesti alustama, sa ei saaks sellise palgaga endale eluaset ega mitte midagi. Eluaseme saavadki siis need väiksepalgalised, kes saavad päranduse või kelle mees maksab kõik kinni. See pole ju ka eriti tore, et oled magistrikraadiga, oled keskastme juht, aga ära iseseisvalt hakkama ei saa.

kuhu mu isiklik maja siis peaks jääma? Me ei ole abielus ja ma ei pea seda kellegagi jagama. Oma eluasemelaenu võtsin kohe, esimesel võimalusel, peale ülikooli tööle hakates, ikka nii et alguses pisike korter, siis suurem korter kuni majani välja. Selle kõige finatseerimiseks noorena tegingi mitut tööd korraga ja kogusin teadlikult kapitali, et alati ise hakkama saada. Olen väga noorena ka abielus olnud ja kogu see lahutamine ja uuesti 0 st alustamine hilisemad varateemad tekitasid teadmise, et elus peab majandama ja käituma nii, et kõik mida ise teenid või oma vanematelt päranduse saad, peab jääma endale ja oma lihastele lastele ja ei mingit ühisvara ega muud sellist. Mehe isiklik eluase on praegu üürile antud ja kui midagi peaks meie suhtes valesti minema, on tal kuhu minna. Ma olen teinud ka testamendi et minu surma korral on mu mehel õigus siin majas elada oma surmani kui ta tahab, aga juriidiliselt saab selle maja omanikuks meie noorem laps. Vanem laps on oma kinnisvara juba kätte saanud.  Minu meelest puistatakse suurem osa oma teenitust noorena laiali hetekemotsioonidele, riietele, meelelehutusele, reisidele aga ei mõelda sellele, mis saab siis kui ma järsku olen 70 aastane vana üksik naine.

#4047647:

Ma rääkisin sellest, et praegu ei saa väikesepalgaline endale üksi ka mitte ühetoalist korterit osta vähemalt mitte Tallinnas.

Ja kui tal on vanast ajast mingi maja, siis üksi ei jaksa ta seda nüüd pidada.

Kui just alaealisi põhikoolilapsi ei ole, ei pea ju Tallinnas elama.

Pidasin silmas seda, et väiksele lapsele võib koolivahetus olla raske, mitte seda et mujal on viletsamad koolid. Pigem tavaline kool on mõnel pool parem, või vähemalt samal tasemel  nende koolidega, mida Tallinnas eliitkoolideks loetakse

Kui ma saaks tunduvalt rohkem palka kui praegu, siis ma valiks ükskõik millise töö. Olgu ebahuvitav, mis siis. Vanemast peast ei ole enam neid töökohti nii palju valida, et ma istun huvi pärast mingil väikese palgaga töökohal elu lõpuni ja kui raha pole, siis muudab see elu ikka väga raskeks.

Ma olen ka eluaeg virelenud meeldivat tööd tehes. Tagantjärgi võin öelda, et see oli viga. Küllap oleks teisigi meeldivaid töid leidunud. Saan kätte 800 ja ma olen tõesti kõigest väsinud, ka sellest meeldivast tööst.

#4055818:

Miks miinustada arvamust, et elu ei ole ainult Tallinnas ?

Sest sa näikse arvavat, et inimesed elavad Tallinnas üksnes sellepärast, et saaks elada Tallinnas. Mõnel võivad käia lapsed mingi spetskallakuga koolis, mida mujal pole, näit Audentese spordikoolis või keelekallakuga koolis vmt. Mõnel on selline eriala, millega mujal tegeleda ei saa, nt kuhu koliks teatrikunstnik? Ja lõppeks on mõni mitmenda põlve tallinlane, tal on siin kogu tema perekond, sõbrad ja turvavõrgustik, ta ei koli kusagile suvalisse X kohta ometi.

#4056069:

Praeguses tööjõuturu situatsioonis ei saa ükski tööandja omale vanuselist selektsiooni lubada ja kogemused on kulda väärt.

Lubavad ikka küll endale igaisguseid asju edasi. Ei suuda oma mullist välja tulla.

#4045182:

Saan teemaalgatajast väga hästi aru. Olen samuti panustanud, et oma erialal väga heaks saada. Töö on väga põnev, kolleegid ka toredad. Aga töötan hetkel avalikus sektoris, palk tõusis viimati 2019 ja erasektoris pakutakse juba sarnase töö eest üle 1000 euro rohkem, hetkel saan ligi 1200 kätte. Kuna palgatõusuks ka järgmisel aastal lootust ei antud, siis mina olen teinud otsuse sektorit vahetada, kuigi raske südamega, sest riigi heaks on sellise töö tegemine minu jaoks nö õiglasem. Praegused juhid räägivad järjest tungivamalt, eriti peale minu lahkumisotsust, et ega ju palga pärast tööl ei käida, ikka töö ise ja inimesed on olulised, mitte palk, aga kahjuks ei teeni ka abikaasa nii palju, et saaksin edasi mulle väga meeldivat ja missiooniga tööd teha. Ja muud asjad saavad määravaks ikka alles peale seda, kui palk mingeid vajadusi rahuldab. Näiteks pole ma mitte iial käinud välisriigis puhkamas, kuigi olen juba 40-aastane – võiks ju kunagi elus. Enamik kolleege samuti mitte.

Õnneks sellel erialal on pakkumisi piisavalt, spetsialiste väga vähe ja mina alates oktoobrist uues kohas.

Mul oli väga sarnane olukord. Tegin ka avalikus sektoris iseenesest enda jaoks huvitavat ja meeldivat tööd, lisaks oli kollektiiv super. Palk aga väga madal. Jutt oli juhtide poolt sama, et ega palga pärast tööl ei käida. Vahetasin töökohta (valdkond jäi sarnaseks, aga teises asutuses) ja sain parema palga. Praegune töö meeldib ka ja uus kollektiiv on samuti tore, seega ei ole kahetsenud midagi. Praegu on isegi uuel kohal saadav palk minu jaoks juba madal, seega mõtlen tõsiselt, mille eest mu endised kolleegid praeguses hinnatõusus elavad.

Minu jaoks on majanduslik kindlustatus ikkagi väga oluline. Lisaks on minu jaoks esmatähtis, et ma saaksin lubada endale meeldivaid asju ja tegevusi. Ei kujuta ette elu, kus närutaks kodus, meelelahutust ei tarbiks jms – vaba aeg on ikka olulisem elu osa kui töö ja lõputult ju ainult metsas jalutamas ka ei viitsi käia, olgem ausad, kõik nõuab raha. Kui juba olmekuludeks laenu peab võtma, on asi väga hapu. Teine võimalus on otsida juurde osalise ajaga lisatöö.

Miks naistele töö nii tohutult huvitav peab olema, vaadake milliseid töid mehed teevad kuna lihtsalt vaja on teha.