Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: tööaeg

Postitas:

Kui mul on tööleping ning sumeeritud ajaga, siis pärast seda kriisi on töötunde vähemaks jäänud ja ma lisalepingule alla ei kirjutanud, et töötaksin osaliselt. Millal ma võiksin küsida ärajäänud tööpäevade eest hüvitist, kas siis, kui see 3 või 4 kuu aeg täis jookseb(?), kas mul on õigus ka erakorraliselt lahkuda kui tööandja keeldub maksmast?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.05 08:20; 31.05 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väga segane jutt, aga mis hüvitist peaksid sa saama ärajäänud tööpäevade eest? Kui sa tööl ei käinud, siis mis tasu sa selle eest soovid?

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas TL muudatus tehti? Kas § 37 alusel vähendati töötasu/tööaega 3 kuuks?
Sel juhul:

7. Töötaja, kes ei ole nõus töötasu vähendamise otsusega, võib töölepingu üles öelda
viietööpäevase etteteatamisega (TLS § 37 lõige 5). Töötajal tekib õigus töösuhe üles öelda
alates töötasu vähendamise otsusest teadasaamisest. Töötajale peab jääma mõistlik aeg,
et kaaluda, kas ta nõustub eelseisva ajutise töötasu vähendamisega või mitte ning ütleb
töölepingu sellel põhjusel üles. Tööandja töökorralduslikke huve arvestades tuleb töötajal
tööleping üles öelda vähemalt viis tööpäeva enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist.
Etteteatamisaja jooksul (viie päeva sees) tööandja töötasu vähendada ei või. Töötasu
vähendamine etteteatamisaja jooksul ei ole kooskõlas etteteatamisaja eesmärgiga.
Töölepingu ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist TLS § 100 lõigetes 1 ja 2
sätestatud ulatuses, st tööandja peab töötajale maksma hüvitisena ühe kuu keskmise töötasu, millele lisandub töötukassa makstav kindlustushüvitis koondamise korral sõltuvalt töötaja töösuhte kestvusest.

https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.05 11:14; 31.05 15:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tööandja on kohustatud mulle tööd pakkuma, kui ma olen töövalmis ja kui ei anna siis maksab mulle keskmist tasu või nii palju kui mul palgast puudu jäi Tls 35 punkti alusel. Ei olnud seda punkti tls 37, lihtsalt, et ise vabatahtlikult lähen osalisele ajale.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.05 08:20; 31.05 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ise ka aru said millele allakirjutasid? Tundub, et mitte. Täpsusta, äkki oskame siin ka nõu anda

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ta ju ei kirjutanud lepingu lisale alla, polnud muutusega nõus. Järelikult peab tööandja tööd võimaldama TLs kokku lepitud endises mahus või maksma keskmist palka, kui tööd pole anda.
Jah, kõik üle- ja alatunnid selguvad summeerimisperioodi lõpus.

1. Tööandja peab kindlustama töötaja tööga (TLS § 28 lõike 2 punkt 1). Paragrahv 35 kohustab tööandjat maksma keskmist töötasu, kui ta nimetatud kohustust ei täida. Töötajale
tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning
töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja
maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle. Töötasu ei pea
maksma juhul, kui töötaja on töökohalt omavoliliselt lahkunud.
2. TLS § 35 järgi peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, mil:
• töötaja on töövõimeline (tegemist ei ole ajutise töövõimetusega, nt töötaja haigusega);
• töötaja on valmis tööd tegema (töötaja saab ja soovib tööd teha);
• tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (taganud materjalide ja seadmete olemasolu, võimaldanud ruumidesse sissepääsu jne)
või on tööandja muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 31.05 11:14; 31.05 15:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötajale

tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning

töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja

maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle.

Ei puutu teemaalgatusse, aga siin tundub juriste olema. Viidatud punkt on minus segadust tekitanud. Kui tööandja ei luba töötajat tööle, sest töötaja on purjus, siis töötaja võib ju väljendada valmisolekut töötada, aga ta pole selleks võimeline ning see poleks ohutu. Miks sel juhul seadus nõuab töötasu maksmist?

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui tööandja ei luba töötajat tööle, sest töötaja on purjus, siis töötaja võib ju väljendada valmisolekut töötada, aga ta pole selleks võimeline ning see poleks ohutu. Miks sel juhul seadus nõuab töötasu maksmist?

Ei, siis ei nõua seadus töötasu maksmist, sest töötaja on töölt kõrvaldatud, sest on purjus.
Loomulikult tuleb siis kutsuda politsei ja joove ametlikult tuvastada, fikseerida jne.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS/§ 13 lg 1 punkt 15) paneb tööandjale kohustuse kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja. Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse (TLS/ § 28 lg 2 punkti 6) kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.
Kui töötaja viibib alkoholitunnustega tööl, on tööandjal õigus koostada talle hoiatus ja kõrvaldada töötaja töölt.

Ametlikult töölt kõrvaldamise aja eest ei mingit töötasu.

https://www.rmp.ee/toooigus/tls/purjutaja-vallandamiseks-on-kindlad-reeglid-2016-05-04
https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/toonispektsioon-opetab-mida-teha-kui-tootaja-on-tool-olles-purjus?id=68970651

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )