Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tööajast seekord teisiti

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )

Teema: Tööajast seekord teisiti

Postitas:

Mul on tööaeg kella kuuest hommikul kella kolmeni pärastlôunal, sh tund lôunat.
Töö sisuks on arvuti kaudu teisele firmale toetust pakkuda. Et arvuti ja programmid ja muud ettevalmistused saaks tehtud, läheb u 15 minutit, aga teenuse ostja ootab teenust kella kuuest alates. Minu ülemus samas nöuab, et oleksin see viisteist minutit enne kokkeleppelist tööaega kohal, samas varem ära minna ka ei saa. Seega mu tööaeg oleks iga päev kaheksa tundi ja viisteist minutit, mis ei ole ei lepinguga ega ka tööseadusandlusega kooskölas.

Mis teie arvate sellisest noudmisest ja kuidas seda igale osapoolele sobivalt lahendada?

 

+9
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on see loomulik. Olen pikalt töötanud teeninduses ja igal pool on see olnud nii, et kui tööpäev algab kell 10 koos asutuse avamisega, siis selleks ajaks peavad arvutid lahti ja teenindaja teenindamisvalmis olema, mitte ei tule koos klientidega uksest sisse, et siis riietuma ja sisse logima hakata. Väiklane mingit teemat teha selle 10-15 minuti pärast. Eriti veel praegu, kui töötuid on rohkem kui töökohti.

+13
-19
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ainus probleem, mida mina siin oskan näha, on see, et tark- ja riistvara käivituvad ilmselgelt liiga aeglaselt. Kui see tõesti 15 min võtab. Mul võtab 3 minutit ja juba tundub, et värk on aeglane. Seda tulekski ülemusele öelda.

+19
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ainus probleem, mida mina siin oskan näha, on see, et tark- ja riistvara käivituvad ilmselgelt liiga aeglaselt. Kui see tõesti 15 min võtab. Mul võtab 3 minutit ja juba tundub, et värk on aeglane. Seda tulekski ülemusele öelda.

Seda ongi öeldud. Mille peale kehitatakse totra naeratusega ôlgu. Ja siin ei ole vaid arvuti käivitamises asi.

Tööaja seaduse järgi mu tööleping näeb ette 40 tundi nädalas, fikseeritud tööajaga. Kuuest kolmeni.

Iga päev viisteist minutit rohkem tehes (ma ei räâgi mantli äravôtmisest jms, vaid töö tegemisega seotud tegevused) teevad nädalas tasustamata tund ja viisteist minutit ületunde,  kuu lôikes paari tööpäeva jagu, aastas … Mina ei pea seda ôigeks.

 

 

+25
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu meelest on sul õigus, see 15 või mitu iganes minutit, mis kulub, et saaksid teenust pakkuma hakata, on ilmselgelt tööaeg ja peab olema tasustatud. iseasi, kui tugeval positsioonil sa seda nõudes oled. kui tahad enda jaoks kindlust, konsulteeri tööinspektsiooniga.

+12
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu meelest on sul õigus, see 15 või mitu iganes minutit, mis kulub, et saaksid teenust pakkuma hakata, on ilmselgelt tööaeg ja peab olema tasustatud. iseasi, kui tugeval positsioonil sa seda nõudes oled. kui tahad enda jaoks kindlust, konsulteeri tööinspektsiooniga.

Eks ongi konsulteeritud. Võin ka sirge seljaga lahkuda, aga meelsamini otsiks kolme osapoolt – tööandjat, st otsest ülemust, töötajat, st ennast, ja klienti rahuldavat lahendust.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks ongi konsulteeritud. Võin ka sirge seljaga lahkuda, aga meelsamini otsiks kolme osapoolt – tööandjat, st otsest ülemust, töötajat, st ennast, ja klienti rahuldavat lahendust.

Kui tööinspektsiooniga on konsulteeritud ja sa tuled ikkagi Perekoolist küsima, siis ilmselt sa sealt õigust ei saanud. Siis jääb sul see sirge seljaga lahkumise võimalus. Aga see on küll kõige narrim põhjus töölt lahkumiseks, kui muidu töö sisu ja palk sobivad.

+11
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oi praegu on tuhandeid inimesi, kes tahaks, et nende suurim mure oleks 15 minutit tööaega.

Kõik sõltub sellest, kui kindlalt end tunned? Kas töökoht muidu meeldib? Üldiselt praegusel ajal on soovitus töökohast kinni hoida, kel see on või pole just arst, õde vms ala, kes kohe tööle rabataks. Aga tihti kui 15 min juba häirima hakkab, on probleeme mõni veel.

+8
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks ongi konsulteeritud. Võin ka sirge seljaga lahkuda, aga meelsamini otsiks kolme osapoolt – tööandjat, st otsest ülemust, töötajat, st ennast, ja klienti rahuldavat lahendust.

Kui tööinspektsiooniga on konsulteeritud ja sa tuled ikkagi Perekoolist küsima, siis ilmselt sa sealt õigust ei saanud. Siis jääb sul see sirge seljaga lahkumise võimalus. Aga see on küll kõige narrim põhjus töölt lahkumiseks, kui muidu töö sisu ja palk sobivad.

Ikka sain õigust.

Küsimus on ju selles, kuidas KOLM osapoolt saaksid rahuldaval kokkuleppele.

Rahuldav kokkulepe oleks, kui tööandja annaks kuu lõikes tasustatud vabu päevi nende ületundide eest.

+7
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sul on õigus, nii ei peaks see olema. See, et selline on tavaline praktika mitmes sektoris, ei puutu asjasse.

Aga kui tööandja vaid naeratab ega näe probleemi, siis mingit sind rahuldavat lahendust vaevalt on. Sinu valik, kas talud seda või ei talu ja lahkud. Ettepaneku vaba aja osas võid muidugi tööandjale teha, aga kui ta ei ole nõus, siis on sul ikka vaid võimalus lahkuda. Eks võid protsessida, aga tulemus on ikka sama. On küll jobu tööandja, aga paraku selline see seis on. Eks sa pead ise otsustama, kui tugevas seisus sa tööturul oled – kas tasub selle pärast praegu riskida või mitte.

Hetkel paraku paljudes sektorites on võim jobudel tööandjatel. Samas paljudes sektorites ka ei ole, aga seda meie ei oska otsustada.

 

+12
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on tööaeg kella kuuest hommikul kella kolmeni pärastlôunal, sh tund lôunat.

Töö sisuks on arvuti kaudu teisele firmale toetust pakkuda. Et arvuti ja programmid ja muud ettevalmistused saaks tehtud, läheb u 15 minutit, aga teenuse ostja ootab teenust kella kuuest alates. Minu ülemus samas nöuab, et oleksin see viisteist minutit enne kokkeleppelist tööaega kohal, samas varem ära minna ka ei saa. Seega mu tööaeg oleks iga päev kaheksa tundi ja viisteist minutit, mis ei ole ei lepinguga ega ka tööseadusandlusega kooskölas.

Mis teie arvate sellisest noudmisest ja kuidas seda igale osapoolele sobivalt lahendada?

Haiglates lõpuks on hakatud valve üleandmist tööaja sisse arvestama.  Muidu oli nii, et vahetus lõppes kl 8 aga valve üleandmine oli 8.15.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Õige ta muidugi ei ole, sest tööpäev venib 15 minutit pikemaks. Samas, kui töötasin asutuses, kus tuli hommikul kliente vastuvõtma hakata, siis tulin varem kohale, et sain riided vahetatud, asjad valmis panna ja täpselt kell 10 hakkas vastuvõtt. Kui inimesi oli palju, siis tegin töö kella 18ni, siis veel kulus aega asjade kokkupanemiseks, maja tuli valve alla panna jne. Aga summasummarum me tööaeg oli alla 40 tunni, sest osadel päevadel oli vastuvõtt näiteks 9.00-16.00 jne.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui arvuti sisselülitamine ja pliiatsite rittaseadmine peaks kuuluma tööaja sisse, miks siis töölesõit ei peaks sinna sisse kuuluma? Seda võib ju samuti pidada vältimatuks ettevalmistumiseks, et üldse tööpäeva alustada või mis?

+3
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui arvuti sisselülitamine ja pliiatsite rittaseadmine peaks kuuluma tööaja sisse, miks siis töölesõit ei peaks sinna sisse kuuluma? Seda võib ju samuti pidada vältimatuks ettevalmistumiseks, et üldse tööpäeva alustada või mis?

Töölesõit on inimese kontrolli all. Seda esiteks.

Teiseks enamasti inimene on tööle asunud täie teadmisega, kus tema töökoht asub,mkus tema kodu asub ja kui kaua ja kuidas ta sõidab. Kui inimene asub tööle täistööajaga, siis ta eeldab, et see on 40h nädalas, mitte rohkem. Töö peab siiski mahtuma tervikuna tööaja sisse.

+8
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on igal pool nii, mehel mul vaja tööstuses riided vahetada, tööruumi jõuda jne. Pool tundi varem on hommkul kohal, ütleb et tahab rahulikult kulgeda.

Aga jah, nüüd pole see aeg kus oma õigusi taga ajada, just kuulsin sõbranna käest, kuidas tema kolleeg sai koondamise, sest polnud töölepingu muudatusega nõus. Küsis suuremat põhipalka ja poolikut reedet aga sai koondamise. See ametikoht koondati üldse ära.

Täna on see aeg kuis lõuad pidada ja edasi teenida, tsiteerides Sveiki

+9
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks on see loomulik. Olen pikalt töötanud teeninduses ja igal pool on see olnud nii, et kui tööpäev algab kell 10 koos asutuse avamisega, siis selleks ajaks peavad arvutid lahti ja teenindaja teenindamisvalmis olema, mitte ei tule koos klientidega uksest sisse, et siis riietuma ja sisse logima hakata. Väiklane mingit teemat teha selle 10-15 minuti pärast. Eriti veel praegu, kui töötuid on rohkem kui töökohti.

Eks ole erinevaid asutusi. Kui keskkooli ajal teeninduses töötasin, siis tööpäev algas kell 8 ja avati kell 9. Seejuures ei pidanud kohal olema täpselt kell 8, aga kella 9ks pidi olema kõik valmis ja õhtul sulgemise ajal enam eraldi aega lõpetamisteks polnud. Oma asi oli vaadata, et selle ekstra tunni jooksul saaks päev alustatud ja lõpetatud. Üldiselt sai ka.

Enda valmis seadmine ei kuulu tööaja sisse. Tööaeg algab tööülesannete täitmisega ja teemaalgataja täidab tööülesandeid. Kuna aeg on raha, siis võib asjale vaadata ka nii, et tal jääb iga nädal 1h 15 min eest raha saamata. Kas sellele ametikohale on palju tahtjaid (ja selliseid, keda asutus tahaks palgata), sõltub ikka ametikohast, nõuetest ja tingimustest. Kui palk on vilets, siis pole tahtjaid midagi. Tööandjale võib olla kõige odavam olemasolevale töötajale natuke vastu tulla (tegelikult omalt poolt seadust järgima asuda).

+7
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsi palka juurde ja võta palgatõusu kui selle lisaaja kompensatsiooni.

0
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga jah, nüüd pole see aeg kus oma õigusi taga ajada, just kuulsin sõbranna käest, kuidas tema kolleeg sai koondamise, sest polnud töölepingu muudatusega nõus. Küsis suuremat põhipalka ja poolikut reedet aga sai koondamise. See ametikoht koondati üldse ära.

See töökoht oleks niikunii ära koondatud, kui enam vaja polnud. Kas töötaja läks midagi juurde küsima või mitte, pole oluline.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga jah, nüüd pole see aeg kus oma õigusi taga ajada, just kuulsin sõbranna käest, kuidas tema kolleeg sai koondamise, sest polnud töölepingu muudatusega nõus. Küsis suuremat põhipalka ja poolikut reedet aga sai koondamise. See ametikoht koondati üldse ära.

See töökoht oleks niikunii ära koondatud, kui enam vaja polnud. Kas töötaja läks midagi juurde küsima või mitte, pole oluline.

Lihtsalt kui on mitu inimest sama töö peal, siis reeglina koondatakse nende hulgast see “probleemne”, kes palka juurde küsib või ülemuse iga jutu peale kaasa ei nooguta.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle on pisut arusaamatu see asjade kulg.

Kui meie läheme kontorisse, siis igaüks siseneb 30-10 minutit enne tööpäeva algust, sammub esimese asjana oma arvuti juurde ja lülitab selle sisse. Sisestab parooli. Kuni programmid käivituvad, võtab mantli maha, toob klaasi vett, kammib juuksed. Kui vaja midagi printida, saadab printerisse ja teeb tassi kohvi. Vms. Mille raames toob ka paberi printerist. Kes mismoodi multitaskib. Kohvi juues, saapaid jalast võttes või lihtsalt sisse elades vaatab minutiga üle vahepeal laekunud töökäsud. Kui algab tööaeg, hakkab tööle.

Ma ei tea, miks ei saa esimese asjana käivitada kompuutrit. Kui see tõesti 15 min aega võtab koos progede avamise ja näiteks pilguga kalendrisse, miks seda ei saa paralleelselt näiteks muu hommikuse tegevusega teha. Kas see on keelatud?

Meenub see lugu, tegelikult ilmselt väljamõeldis, et naised üldiselt suudavad korraga keeta teevett, panna panni tulele ja määrida leivale võid. Samas mehed (kordan, see on ilmselt nali), ei suutvat neid samaaegselt teha, vaid tegevat esmalt vee. Siis panevad panni tulele ja kui muna praetud, siis teevad võileiva.

Kas TA ei tuleks, kui tööasjad ei nõuaks 15 minutit, varem tööle? Tuleks siis täpselt minuti pealt tööaja alguseks ja viskuks jooksusammul joonelt jopes ja mütsiga arvuti taha? 8 tunni pärast tõuseb ja lahkub samas tempos, samas rõivas. Hästi ei usu. Kui see nii oleks, siis oleks see meisterlik ajakasutus. Muidu saaks ju igasuguse käivitamise ja logimisega kohe sisenedes algust teha.

+8
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis teie arvate sellisest noudmisest ja kuidas seda igale osapoolele sobivalt lahendada?

Ega siin palju variante pole, kas nõustud või ei nõustu ja hakkad uut töökohta vaatama. Ma ise ei kujuta ette, et peaks iga päev kell 6 tööle hakkama. Tööpäev võiks alata ikka kell 9, enamike inimese organism on nii harjunud elama.

+2
-12
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui meie läheme kontorisse, siis igaüks siseneb 30-10 minutit enne tööpäeva algust, sammub esimese asjana oma arvuti juurde ja lülitab selle sisse. Sisestab parooli. Kuni programmid käivituvad, võtab mantli maha, toob klaasi vett, kammib juuksed. Kui vaja midagi printida, saadab printerisse ja teeb tassi kohvi. Vms. Mille raames toob ka paberi printerist. Kes mismoodi multitaskib. Kohvi juues, saapaid jalast võttes või lihtsalt sisse elades vaatab minutiga üle vahepeal laekunud töökäsud. Kui algab tööaeg, hakkab tööle.

Ega sul ka kerge elu ei ole Agathe. Mul käib asi nii. Kontorisse sisenen tööpäeva alguses, vahel ka hiljem. Esimese asjana võtan jope seljast. Siis käivitan arvuti, see käivitub umbes 30 sekundit. Programmide avamine teine 30 sekundit. Mõne programmi avan vastavalt vajadusele ka hiljem. Juukseid ei kammi, klaasi vett ei joo, kohvi võtan umbes tunni pärast. Printeri juures iga päev ei käi. Tööaega suhtun loominguliselt, on kiiremaid aegu ja vahel rahulikum. Lähtun vanasõnast- ega töö jänes ei ole, et eest ära jookseb.

+8
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga jah, nüüd pole see aeg kus oma õigusi taga ajada, just kuulsin sõbranna käest, kuidas tema kolleeg sai koondamise, sest polnud töölepingu muudatusega nõus. Küsis suuremat põhipalka ja poolikut reedet aga sai koondamise. See ametikoht koondati üldse ära.

See töökoht oleks niikunii ära koondatud, kui enam vaja polnud. Kas töötaja läks midagi juurde küsima või mitte, pole oluline.

Lihtsalt kui on mitu inimest sama töö peal, siis reeglina koondatakse nende hulgast see “probleemne”, kes palka juurde küsib või ülemuse iga jutu peale kaasa ei nooguta.

Tööandjana julgen väita, et sul pole õigus. Koondatakse see, kellest firmal kõige vähem kasu on.

+5
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Koondatakse see, kellest firmal kõige vähem kasu on.

Koondatakse töökohti, mitte inimesi. Tööandjana sa võiksid seda teada.

Kui sama ameti peal on mitu inimest, siis paraku tuleb mängu küll see, et koondatakse niisugune inimene, kes mingil põhjusel ei meeldi. Seejuures on küll olukordi, kus tööle jäetakse kehvemate töötulemustega inimene, aga ta on näiteks hea sõbranna või on kuulekas käsutäitja, ei avalda arvamust, ei vaidle vastu, ei püüa midagi muuta, istub oma tunnid kenasti kontoris täis ja ei virise selle üle, et arvuti on vana ja lamp paistab silma. Kes pole ehk kõige parem töötaja, aga kellega ei pea vaidlema selle üle, et mis kell peab hommikul kohal olema, tuleb siis kui öeldakse, sitsib ja annab käppa. Kui just päris hull soperdaja pole, siis pigem eelistatakse just selliseid vaikseid hiirekesi, mitte ei vaadata, et küll see sõnakas Mari on superhea töötaja, saadame minema kuuleka Jüri, kes teeb aeglasemalt ja alati ei oska.

Koondamise puhul ei ole kindlasti nii, et seda hinnatakse töökvaliteedi või tööpanuse järgi. Oleneb asutusest, aga sagedasti on määravad siiski hoopis muud asjad, mitte see, kuidas keegi oma tööga hakkama saab.

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

et küll see sõnakas Mari on superhea töötaja, saadame minema kuuleka Jüri, kes teeb aeglasemalt ja alati ei oska.

Veidi vastuoluline väide. Kas mari ikka on superhea töötaja, kui temaga tuleb kogu aeg puid ja maid jagada? Ülemuse vaatevinklist vist ei ole superhea töötaja. Töötajat peaks hindama kogu tema iseloomu ja olemust arvesse võttes, mitte nii, et Mari suudab valmistada 50 klotsi päevas, aga Jüri 40 klotsi päevas (lihtsustatult öeldes).

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei tea, miks ei saa esimese asjana käivitada kompuutrit. Kui see tõesti 15 min aega võtab koos progede avamise ja näiteks pilguga kalendrisse, miks seda ei saa paralleelselt näiteks muu hommikuse tegevusega teha. Kas see on keelatud?

Arvuti käivitusnupule vajutamine on kiirem asi. Lisaks on vaja ka üle vaadata, lahterdada ja prioriteseerida algava tööpäeva esimesed tehingud, lugeda e-posti ja selekteerida prioriteetsemad, sorteerida laekunud (paber)arved jm dokumendid jpms.

 

0
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas TA ei tuleks, kui tööasjad ei nõuaks 15 minutit, varem tööle?

Suiis oleks klient rahulolematu, kuna ei saaks tema vajadustega koheselt tegelema hakata.

Mantli äravôtmist jms ma ei arvesta selle problemaatilise, töö ettevalmistamiseks kuluva aja hulka.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei tea, miks ei saa esimese asjana käivitada kompuutrit. Kui see tõesti 15 min aega võtab koos progede avamise ja näiteks pilguga kalendrisse, miks seda ei saa paralleelselt näiteks muu hommikuse tegevusega teha. Kas see on keelatud?

Arvuti käivitusnupule vajutamine on kiirem asi. Lisaks on vaja ka üle vaadata, lahterdada ja prioriteseerida algava tööpäeva esimesed tehingud, lugeda e-posti ja selekteerida prioriteetsemad, sorteerida laekunud (paber)arved jm dokumendid jpms.

need on ju otsesed tööülesanded, miks sa neid enne tööaja algust teed?

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötajat peaks hindama kogu tema iseloomu ja olemust arvesse võttes, mitte nii, et Mari suudab valmistada 50 klotsi päevas, aga Jüri 40 klotsi päevas (lihtsustatult öeldes).

Seda ma räägingi, et töötajat hinnatakse kuulekuse järgi, mitte tegelike töötulemuste järgi. Ettevõtte vaatevinklist ei ole üldse oluline see, kas Mari oma 50 klotsi valmistades samal ajal nõuab ka oma õigust ja vingub või mitte. Firma jaoks toodab Mari 10 ühikut toodet päevad rohkem kui Jüri. Kui neil on palk sama ja õiguste võimaldamine ei too lisaväljaminekuid (näiteks see 15 min varem kohal olemise nõue), siis on firma jaoks Mari kasumlikum. Kui aga näiteks Jüri saab rohkem palka kui Mari, aga toodab samal ajal 10 ühikut toodet vähem, AGA on firmaomaniku hea semu, siis Mari kohta koondades (sest Mari on nii nõme vinguv mutt) ta teeb koondamisotsuse lähtuvalt isiklikest huvidest, mitte lähtudes firma huvidest.

Ja minu väide on see, et koondamisi väga sageli ei tehta sugugi firma huvidest lähtuvalt. Küll ja küll lastakse ametist lahti ka selliseid, kes oleksid küll firma vaatevinklist paremad töötajad (aga on näiteks juba vana ja koondame tema, nagunii läheb aasta pärast pensile) ja alles jäetakse kehvemad mingitel täiesti X põhjustel. Osadel juhtudel seadus aga ei lasegi koondada sellist inimest, kellest ettevõtte vaatevinklist oleks parem vabaneda (rase naine, väikeste lastega naine). Niiet noh, ei saa kindlalt küll öelda seda, et kui kedagi on koondatud, siis ta oli kuidagi sitem töötaja või nõme inimene. Ta võis olla personaalselt mõne ülemuse jaoks pinnuks silmas kasvõi just näiteks selle tõttu, et ütleb, et tal algab tööaeg kell 6 hommikul ja ta soovib tööd alustada kell 6 hommikul, mitte kell 5:45. Tegelikult on sellises olukorras õigus ju töötajal ja asja saakski lahendada nii, et poolte kokkuleppel algab edaspidi tööpäev ametlikult varem ja vastavalt sellele ka lõppeb varem. Või siis saab selle kuu jooksul koguneva tunnihulga pealt lisatasu. Ei midagi ületamatut, AGA ülemusele jääb meelde see, et Katriine on jäik oma nõudmistes, aga näiteks Manivald tuleb alati juba pool tundi varem kohale ja ei vingu üldse mingi tööaja pärast. Kuigi Manivald käib iga poole tunni tagant pool tundi suitsu tegemas ja mõnikord hommikul on tal ‘aurud küljes’…

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil oli sööklas sama jama. Söökla oli avatud kella viieni ja tööpäeva lõpp oli meil pandud ka kella viieks. Aga oli ju veel vaja kõik toidud lettidelt ära viia, kassa teha, pirukad ja muu toit ära pakkida, põrandad tõmmata ja nii mõndagi muud tööd veel lisaks. Kuna ma olin kõige uuem töötaja, siis ei julgenud kogu katseaja st. neli kuud suud lahti teha, et meil ju kulub peale viite veel pool tundi, et kõik korda teha. Niikui katseaeg läbi sai võtsin teema jutuks. Küllap omanik juba ammu ootas seda juttu, sest ta ei vaielnud üldse vastu ja saime kõik palga kõrgendust pluss reedel tund varem võime sulgeda.

Nüüd kõik rahul.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tööajast seekord teisiti