Teema: Tööandja ei soovi anda õppepuhkust!

Sul on õigus võtta õppepuhkust. Selles olukorras võib tööandja keelduda ainult hädavajadusel – kuna kirjeldad, et midagi pakilist tegemata ei jää, pole see hetkel teemaks.

Võibolla on tööandjal kasu sellest lingist:

https://www.rmp.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/oppepuhkus-mida-tooandja-peab-teadma

#3766397:

Tean seda tööandja tunnet, kui su töötaja soovib minna õppepuhkusele, mille ettevõtja kinni maksab. Aaasta pärast on töötaja ettevõtte kulul end koolitanud, et teha karjääri ja minna teise ettevõttesse tööle.

Nõme.

Eks me inimlikult saame tundest aru, aga tööandja pidi ettevõtet luues sellised asjad oma äriplaani sisse arvestama. Nagu ka lastepuhkused, koondamisraha, haiguslehed, töökeskkonna parendused jm kulud. Kuidas saab selliselt äri pidada, et olen kasumis vaid siis, kui ükski töötaja oma seaduses ette nähtud õigusi ei rakenda. Ja kui keegi tahab kasutada, siis mossitan, keelan ja sõdin vastu. Pane kinni oma putka siis, kui seadust ei taha täita. Või leia selline valdkond, kus teed üksi tööd oma firmas ja ära palkagi töötajaid. Töötaja ongi suur kulu ja ka risk. Tahab palka, soodustusi, puhkust ja lõpuks võib veel sinult küsimata ära ka minna. Jube!

Aga teemasse – tööandjal ei ole õigust keelduda. Seaduses on keeldumiseks toodud väga konkreetsed juhud ja antud olukorras need vaevalt et täidetud on. Seega puhkusele võid minna. Iseasi muidugi, mis pärast sellest töösuhtest sab. Ma hakkaks kohe ka uut kohta otsima, kuigi ega õppurieid taheta paljudes kohtades näha. Peaksid vaatama suuremate ettevõtete poole – seal on reeglid ja korrad paigas ning kellelgi ei tule pähe hakata saagima seadusega määratud õiguste osas. See rohkem väikefirmade teema.

#3766437:

#3766428:

Peaksid vaatama suuremate ettevõtete poole – seal on reeglid ja korrad paigas ning kellelgi ei tule pähe hakata saagima seadusega määratud õiguste osas. See rohkem väikefirmade teema.

tean mitut suurt ettevõtet (200+ töötajat), kus õppepuhkustele vaadatakse väga viltu ja üritatakse samamoodi inimesi suruda tavapuhkust võtma.

ettevõte ei saa keelduda õppepuhkust andmast, aga see võib suhted väga ära rikkuda. kogemus isegi riigiasutusega, kus suhtuti õppivatesse inimestesse negatiivselt, sest inimene on ju sel ajal töölt eemal.

tööandja seisukohalt ongi nõme seadus – maksta kinni see, et inimene kooli ära lõpetab ja siis mujale tööle suundub.

Miks ei võiks ettevõte siis omalt poolt midagi selle nimel teha, et inimene ettevõttesse edasi jääks?

#3766561:

#3766437:

#3766428:

Peaksid vaatama suuremate ettevõtete poole – seal on reeglid ja korrad paigas ning kellelgi ei tule pähe hakata saagima seadusega määratud õiguste osas. See rohkem väikefirmade teema.

tean mitut suurt ettevõtet (200+ töötajat), kus õppepuhkustele vaadatakse väga viltu ja üritatakse samamoodi inimesi suruda tavapuhkust võtma.

ettevõte ei saa keelduda õppepuhkust andmast, aga see võib suhted väga ära rikkuda. kogemus isegi riigiasutusega, kus suhtuti õppivatesse inimestesse negatiivselt, sest inimene on ju sel ajal töölt eemal.

tööandja seisukohalt ongi nõme seadus – maksta kinni see, et inimene kooli ära lõpetab ja siis mujale tööle suundub.

Miks ei võiks ettevõte siis omalt poolt midagi selle nimel teha, et inimene ettevõttesse edasi jääks?

sest sageli õpib inimene töö kõrvalt hoopis teist eriala. tean mitut riigiametnikku, kes õpivad räpinas aiandust. tuttav raamatupidaja õpib luual metsandust. tuttav automüüja õpib maaülikoolis põllumajandust. raamatukogutöötaja meditsiiniõeks. jne jne.

paljud tahavad teha elus kannapöörde ja teha midagi sootuks muud võrreldes senise eriala ja tööga – kuidas peaks tööandja neid motiveerima ikka vanale tööle jääma? ka perekoolis on tihti teemasid, et tahaks 40+vanuses minna uut eriala õppima. tööandja maksab selle uue ala õppimise aja eest õppepuhkuse raha, maksab õppija asendajale palka ja lõpuks on töötajast ilma.

Ma saan ettevõtjatest aru. Selline koolitamine peaks tegelikult olema riigi kulu, miks peab ettevõte kinni maksma mingit suvalist õppimist. Ja kui sul on mitu õppijat, siis võib tekkida olukord, et mais-juunis sul polegi kedagi tööl. Jah, ei pea andma, kui üle 10% on õppepuhkusel, aga sess on ju kõigil samal ajal tavaliselt.

See asi peaks olema teistmoodi korraldatud – tasustamine riigieelarvest nagu pikendatud puhkused, lapsepäevad jne. Ettevõttele on niigi koormav, kui inimese puhkab 28 päeva kõrval veel 20+10 päeva.

#3766769:

#3766561:

#3766437:

#3766428:

Peaksid vaatama suuremate ettevõtete poole – seal on reeglid ja korrad paigas ning kellelgi ei tule pähe hakata saagima seadusega määratud õiguste osas. See rohkem väikefirmade teema.

tean mitut suurt ettevõtet (200+ töötajat), kus õppepuhkustele vaadatakse väga viltu ja üritatakse samamoodi inimesi suruda tavapuhkust võtma.

ettevõte ei saa keelduda õppepuhkust andmast, aga see võib suhted väga ära rikkuda. kogemus isegi riigiasutusega, kus suhtuti õppivatesse inimestesse negatiivselt, sest inimene on ju sel ajal töölt eemal.

tööandja seisukohalt ongi nõme seadus – maksta kinni see, et inimene kooli ära lõpetab ja siis mujale tööle suundub.

Miks ei võiks ettevõte siis omalt poolt midagi selle nimel teha, et inimene ettevõttesse edasi jääks?

sest sageli õpib inimene töö kõrvalt hoopis teist eriala. tean mitut riigiametnikku, kes õpivad räpinas aiandust. tuttav raamatupidaja õpib luual metsandust. tuttav automüüja õpib maaülikoolis põllumajandust. raamatukogutöötaja meditsiiniõeks. jne jne.

paljud tahavad teha elus kannapöörde ja teha midagi sootuks muud võrreldes senise eriala ja tööga – kuidas peaks tööandja neid motiveerima ikka vanale tööle jääma? ka perekoolis on tihti teemasid, et tahaks 40+vanuses minna uut eriala õppima. tööandja maksab selle uue ala õppimise aja eest õppepuhkuse raha, maksab õppija asendajale palka ja lõpuks on töötajast ilma.

No aga ükski täie mõistusega tööandja ei saa ju arvata, et kui inimene on tema juurde tööle tulnud, siis ta töötab seal surmani?

#3767451:

No aga ükski täie mõistusega tööandja ei saa ju arvata, et kui inimene on tema juurde tööle tulnud, siis ta töötab seal surmani?

Pole keegi surmani töötanud, aga pole ka keegi veel (õnneks) minu kulul uut eriala omandanud.

Olen nõus, et loll ning ebaõiglane seadus ja liiga palju pannakse maksukoormust tööandja õlule.

#3766397:

Tean seda tööandja tunnet, kui su töötaja soovib minna õppepuhkusele, mille ettevõtja kinni maksab. Aaasta pärast on töötaja ettevõtte kulul end koolitanud, et teha karjääri ja minna teise ettevõttesse tööle.

Nõme.

Võib-olla on lahenduseks luua töötajatele keskkond, kuhu nad soovivad jääda, et saadud teadmisi organisatsiooni arenguks kasutada? 🙂

#3766561:

Miks ei võiks ettevõte siis omalt poolt midagi selle nimel teha, et inimene ettevõttesse edasi jääks?

Sest inimene võib totaalselt vahetada eriala ja tööandjale ei jää sellest jamast mitte midagi peale segaduse, halbade emotsioonide ja kaotatud töötaja/raha. Meil suures haiglas oli arst, kelle vastuvõtt jäi ära ja patsiendid saadeti ukselt tagasi või helistati hommikul läbi, sest mitte ükski teine selle eriala arst ei saanud asendada (kõikidel olid oma vastuvõtud või valve samal ajal), aga see arst, kes pidi tööl oma vastuvõttu tegema, oli samal ajal käsitöökoolis. Tal oli mingi äkiline arvestuslik töö teha vaja ja nii ta siis käsitööd tegi sellel esmaspäevasel päeval. Mingi vaip oli vaja valmis kududa.

Tundub see normaalne? Näiteks kui oled selle patsiendi rollis? Aga tööandja on tanki pandud selliste seadustega. Ja tavaliselt siis ka kolleegid, keda survestatakse käsitöölise vastuvõttu oma töö kõrvalt tegema ja ennast pooleks rabama.

#3767880:

#3767739: Tal oli mingi äkiline arvestuslik töö teha vaja ja nii ta siis käsitööd tegi sellel esmaspäevasel päeval. Õppepuhkuse soovist tuleb 14 päeva ette teatada. Järgmiseks hommikuks pole tööandjal kohustust õppepuhkust võimaldada. Kui nüüd inimene teatas 14 päeva ette, siis on küll tööandja probleem, kui alles sama päeva hommikul hakati patsiente teavitama. Kahe nädalaga oleks jõudnud kindlasti töö ümber korraldada. Normaalne töötaja muidugi hoolitseb üleüldse ise selle eest, et õppepuhkuse ajaks oleks töö ümber korraldatud, vajadusel kokku lepitud asendused või kliente puudumisest teavitatud. Mingi nahaal muidugi kehitab õlgu ja ütleb, et see on tööandja kohustus. Kui aga tööandja lubas inimesel minna õppepuhkusele järgmisest päevast teades, et tegelikult ei ole see võimalik…no siis keda on siin süüdistada?

no aga kui see vaiakudumine tuli tal äkitselt? seadis tööandja fakti ette, et homme ma ei  tule, sest vaja vaipa kududa ja ise otsustad, kas vormistad selle päeva õppepuhkusena või lased lahti?

#3766428:

#3766397:

Tean seda tööandja tunnet, kui su töötaja soovib minna õppepuhkusele, mille ettevõtja kinni maksab. Aaasta pärast on töötaja ettevõtte kulul end koolitanud, et teha karjääri ja minna teise ettevõttesse tööle.

Nõme.

Eks me inimlikult saame tundest aru, aga tööandja pidi ettevõtet luues sellised asjad oma äriplaani sisse arvestama. Nagu ka lastepuhkused, koondamisraha, haiguslehed, töökeskkonna parendused jm kulud. Kuidas saab selliselt äri pidada, et olen kasumis vaid siis, kui ükski töötaja oma seaduses ette nähtud õigusi ei rakenda. Ja kui keegi tahab kasutada, siis mossitan, keelan ja sõdin vastu. Pane kinni oma putka siis, kui seadust ei taha täita. Või leia selline valdkond, kus teed üksi tööd oma firmas ja ära palkagi töötajaid. Töötaja ongi suur kulu ja ka risk. Tahab palka, soodustusi, puhkust ja lõpuks võib veel sinult küsimata ära ka minna. Jube!

Aga teemasse – tööandjal ei ole õigust keelduda. Seaduses on keeldumiseks toodud väga konkreetsed juhud ja antud olukorras need vaevalt et täidetud on. Seega puhkusele võid minna. Iseasi muidugi, mis pärast sellest töösuhtest sab. Ma hakkaks kohe ka uut kohta otsima, kuigi ega õppurieid taheta paljudes kohtades näha. Peaksid vaatama suuremate ettevõtete poole – seal on reeglid ja korrad paigas ning kellelgi ei tule pähe hakata saagima seadusega määratud õiguste osas. See rohkem väikefirmade teema.

väga ülbe suhtumine.  väga nõme ja ülbe. ka väikeettevõtetel on oma kindel roll ühiskonnas.

#3768597:

Ülemuse asi on oma töötajale pakkuda sellist palka ja tingimusi nagu töötaja väärib, et ta peale õpingute lõpou ei lahkuks

Ülemuse asi on ikka pakkuda sellist palka ja tingimusi, nagu ta lepingut sõlmides lubas. Töötajalt ei eelda keegi, et ta peaks midagi rohkemat tegema, kui lepingus kirjas.

Ma olen üsna kindel, et päris suur osa nendest õppepuhkust mitte võimaldada tahtvatest tööandjatest pakub sellist tööd, mida saaks teha ka distantsilt. Kui me räägime kassapidajast või administraatorist, kelle töö nõuab füüsiliselt kohapeal olemist, siis ei ole tõesti paraku võimalust mitte võtta koolipäevadel õppepuhkust, aga igasuguse arvutiga-telefoniga tehtava töö saab õppur vabalt ka koolis/kodus distantsõppel olles ära teha.

Meie asutuses tehakse klienditööd, aga vastuvõtud lepib iga inimene endale ise oma graafiku järgi kokku. Mitte keegi ei ole meil tööl võtnud sesside ajal õppepuhkust, kõik teevad loengute kõrvalt jooksvalt ka töö asju, sh ma ise. Telefoni teel olen vahetundide ajal kättesaadav, vajadusel helistan tagasi (distantsõppe ajal eriti mugav, paned kaamera korra kinni ja teed oma kõned ära), töömeil on kogu aeg lahti ja kui mingid kiiremad kirjad tulevad, saab ka neile kohe vastatud või muud paberitööd teha. Vajadusel teen ka õhtuti peale koolipäeva. Töö on tehtud ja keegi asendama ei pea.

Jah, kahtlemata on madalapalgalisi ja tõeliselt lihtsaid töid, kuhu võib võtta inimese tänavalt ja ülehomme ta juba töötabki täie eest.
Aga kui sa mõtled nt tootmise peale, siis ka kõige lihtsam rutiinne liinitöö võib nõuda suht pikka väljaõpet ja harjumust, et saavutada kasvõi keskmine kiirus ja oskused, et kogu liin selle ühe töötaja taga ei aeglustuks. Rääkimata sellest, et tehastel on tohutult masinaid, mille käsitsemist õpetatakse tootjafirmades päris suure raha eest ja litsentsi saab anda ka vaid tootjafirma, kuigi see töö ise seisneb igapäevaselt vaid paari-kolme liigutuse tegemises. Isegi autopesulate töötajad on käinud väljamaal koolitumas, rääkimata keerulisemate seadmete operaatoritest.
Ja kui see töötaja siis otsustab aednikuks õppida, sest töö on igav ja tahaks lihtsalt niisama end täiendada, siis ei ole igal tööandjal kohe uut ja samaväärselt koolitatud inimest võtta, kes nt käiks kohal 20 reedel. Kui töötajal on vaja vabaks saada just 20 reedet. Ja siis veel 10 päeva jutti. Sest sellised profid ei vedele niisama kodus ootel, et äkki keegi kutsub tööle.

#3769182:

Väga paha lugu küll, aga kui see töötaja leiab, et tema soovib teha midagi muud, siis ei ole tööandjal midagi kobiseda. Ega tema ei ole sinu ori.

Loomulikult töötaja ei ole  ori – ta võib ju igal hetkel lahkuda, kui soovib mõnd muud tööd teha.
On  töötajaid, kes muudkui täiendavad end igal võimalikul töösse mittepuutuval alal. Aga lahkuda nad siiski ei soovi, sest nende koolitamise maksumus (tööandja poolne) on nii suur, et vastavalt lepingule peaks nad enne mingit perioodi lahkudes päris korraliku summa tagasi maksma.