Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tööandjad varjavad palka

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 52 )

Teema: Tööandjad varjavad palka

Postitas:
Kägu

Ja ütlevad, et vestlusel ütlevad.

Miks ei öelda enne vestlust kui tööotsija küsib enne cv saatmist telefoni teel?

Hoiaks ju mõlema aega kokku.

Miks ma pean selleks minema vestlusele, et kuulda, et brutopalk on 590?

Mis see annab? Jooksutatakse vaid potentsiaalset töötajat kes ilmselgelt ei rahuldu sellega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jooksutatakse vaid potsensiaalset töötajat kes ilmselgelt ei rahuldu sellega?

mina kui tööandja isegi ei vastaks sellisele tööotsijale, kes nii imelikke vigu teeb

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jooksutatakse vaid potsensiaalset töötajat kes ilmselgelt ei rahuldu sellega?

mina kui tööandja isegi ei vastaks sellisele tööotsijale, kes nii imelikke vigu teeb

Isegi nagunii poleks sul normaalset palka ka pakkuda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks ei öelda enne vestlust kui tööotsija küsib enne cv saatmist telefoni teel?

juba see küsimus on nii loll, et karju appi.
mingid suvalised inimesed (konkurendid) helistavad ja küsivad palju sa palka maksad.. peab
ikka loll tööandja olema, et sellele vastata

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tegelikult on põhjus selles, et seda “palka” polegi olemas. Palka makstakse üldiselt suhteliselt näo/oskuste/kes teab mille järgi ja see sõltub ju läbirääkimiste tulemusest.

Ainult väga vähesed töökohad on sellised, kus on päris kindel palk – mõned riigiametid, kus on seadusega ette nähtud kindel tasu, aga sageli ka seal on asi veidi teine.

Küll aga ma arvan, et küsida vahemikku, suurusjärku on vägagi sobiv. Ja samuti nõuda, et see vahemiku määr poleks ebamõistlikult suur.
Kui tööandja ei oska või ei taha sellisele küsimusele vastata, siis ta ilmselgelt lihtsalt “kalastab” või lõbustab ennast.
Teine võimalus on öelda oma palgasoov ja küsida, kas selline palk oleks ettevõttes mõeldav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Selles suhtes Eesti ongi hästi tööandja-sõbralik ja töötaja suhtes vaenulik riik. Näiteks isegi nii Lätis kui Leedus on kohustuslik tööpakkumise juurde palgavahemik panna.

Samamoodi on meil vist Euroopas kõige vähem nö “punaseid päevi” – paljudes riikides on nii, et kui punane päev jääb nädalavahetusele, siis esmaspäev on vaba. Eestis pole midagi.

Lisaks veel on Eestis ühed kehvemad tingimused haiguspäevade eest tasumisega, väga hullusti kaotab töötaja raha ja seetõttu läheb pigem haigena tööle, aga hoopiski nakatab teisi. Ei hoolita töötaja tervisest.

Need on muidugi need kohad, kust eeskuju ei taheta võtta teistelt ega areneda, alkoholi maksumus ju palju tähtsam. Mis sest, et töötaja tervis ja hea enesetunne oleks ju riigile palju kasulikumad ja olulisemad pikemas perspektiivis.

Ma armastan Eestit, aga selle koha pealt jah lihttöötaja suhtes üks kõige karmima suhtumisega riike Euroopas.

Laske aga tulla oma miinustega, tööandjad! 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jooksutatakse vaid potsensiaalset töötajat kes ilmselgelt ei rahuldu sellega?

mina kui tööandja isegi ei vastaks sellisele tööotsijale, kes nii imelikke vigu teeb

Parandasin ära. Kirjutasin telefoniga ja autocorrect jäi sisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Parandasin ära. Kirjutasin telefoniga ja autocorrect jäi sisse.

Mille sa ära parandasid? Potentsiaalset on õige. Muidu olen nõus, et palk võiks olla kuulutuse juures või vähemalt alammäär, mida nad on valmis maksma. Muidugi eks nad maksa seda näo järgi, kes ülbem ja julgeb rohkem küsida, saab ka rohkem, aga vahel on ikka väga suured käärid selle vahel, mida tööandja on valmis maksma, ja selle vahel, mida tööotsija soovib saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Varjame jah. Nagu kuulutuse palganumbriga üles paned, nii keegi raudselt vingub, et nii vähe. Ükskõik, kas see on kontoriruumide koristaja 5 euri eest tunnis (võtad tolmu ja pesed põrandaid) või keskastme spetsialist brutoga 1100 euri (eeldab erialast haridust või kogemust). Hoiaks tööotsijad viisakalt oma kommentaarid omale ja tegeleks lihtsalt otsustamisega, kas antud number pakub motivatsiooni või mitte, oleks ka palk rohkemate töökuulutuste juures näha. Ei viitsi lasta ennast negatiivsete kommentaaridega tümitada ja seetõttu ei avalikusta. Töötaja unistus on niikuinii, et palk võimaldaks majalaenu ja autoliisingut teenindada, nii, et äraelamiseks ka midagi jääks. Paraku kõikidel ametikohtadel ei ole võimalik 1500-2000 eurot palka maksta, sest te viite oma raha niikuinii otsapidi Eestist välja, tellides endale odavat Hiina rämpsu välismaa netipoodidest. Siis imestatakss, miks tööandjatel palgafondi raha ei jagu. Aga käivet pole. Vaadake kasvõi seda õnnetut T1-te. Kust see kommipood peaks töötajale suutma maksta, kui käive on selline, et tore, kui omanikule jääb ainult tegemise rõõm ja tühjad pihud. Ülejäänu läheb ettevõtte käigus hoidmiseks.

Inimene, kes küsib esimese asjana “palju palka saab” veel enne CV saatmist jääb minu ettevõttes kandideerijate seas ukse taha ja vestlusele ei pääse. Seda seetõttu, et see küsimus indikeerib tugevalt, et inimene tuleb tööle üksnes rahanumbri suuruse järgi ning tehtava töö sisu ega seegi, kas ta antud ametikohale üldse sobib ja millised on tegelikult need tööülesanded, mis teda ees ootaksid ja kas talle üleüldse MEELDIKS meie kollektiivis töötada on teisejärgulised. Minu töötajaskond on minu pere. Me oleme kõik valdkonna asjaarmastajad ning teeme oma tööd ihu ja hingega. Intrigante, kes mossis näoga hambad ristis palga pärast toolil istuvad ja päeva täis tiksutada püüavad, ei oota ei mina ega tulevased kolleegid, kes siis selle mossitaja eest neid ülesandeid täitma peavad hakkama, mis talle mokkamööda pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Üks põhjus, miks ei öelda, on see, et vanad olijad saavad vähem palka, kui tööandja uuele on valmis maksma. Isegi kui palgavahemiku paned, siis vanadel olijatel on lihtsam küsida, et kuule, palju pappi siis välja rääkisid. Kui midagi pole teada, siis üldiselt ei küsita. Teine põhjus, et kui palk oleks kohe teada, siis ei tuleks sinna kedagi. Aga kui teed igavesti vägeva mitmeetapilise konkursi ja hakkad parematele 570 € katseajal pakkuma, siis mõni ikka vastu võtab lootuses, et pärast katseaega tõuseb palk kohe mitusada eurot. Tegelikult tõuseb mõnikümmend. Aastakese või kaks ikka töötab – kuhu ta ikka läheb, kui on kole ja paks ja vanemapoolne ning pealegi näeb väga lühiajaline töö CVs halb välja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Inimene, kes küsib esimese asjana “palju palka saab” veel enne CV saatmist jääb minu ettevõttes kandideerijate seas ukse taha ja vestlusele ei pääse. Seda seetõttu, et see küsimus indikeerib tugevalt, et inimene tuleb tööle üksnes rahanumbri suuruse järgi ning tehtava töö sisu ega seegi, kas ta antud ametikohale üldse sobib ja millised on tegelikult need tööülesanded, mis teda ees ootaksid ja kas talle üleüldse MEELDIKS meie kollektiivis töötada on teisejärgulised. Minu töötajaskond on minu pere. Me oleme kõik valdkonna asjaarmastajad ning teeme oma tööd ihu ja hingega.

Enamikul on vaja end ära elatada, sageli ka teisi (lapsi) ülal pidada, loomulikult huvitab inimesi palk. Aga sa pea oma käsitööringi või orje edasi. Loogiline, et inimesi huvitab palk, see ei tähenda, et neid muu ei huvita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu töötajaskond on minu pere. Me oleme kõik valdkonna asjaarmastajad ning teeme oma tööd ihu ja hingega. Intrigante, kes mossis näoga hambad ristis palga pärast toolil istuvad ja päeva täis tiksutada püüavad, ei oota ei mina ega tulevased kolleegid, kes siis selle mossitaja eest neid ülesandeid täitma peavad hakkama, mis talle mokkamööda pole.

Kuule, naljatädi, ka sinu töötajad käivad tööl selleks, et ära elada, mitte ei ela selleks, et töötada. Kui nad võidaksid lotoga suurema summa, mis võimaldaks tööl mitte käia, siis mitu asjaarmastajat sulle tööle edasi jääks? Mitte ühtegi, ma pakun.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimene, kes küsib esimese asjana “palju palka saab” veel enne CV saatmist jääb minu ettevõttes kandideerijate seas ukse taha ja vestlusele ei pääse. Seda seetõttu, et see küsimus indikeerib tugevalt, et inimene tuleb tööle üksnes rahanumbri suuruse järgi ning tehtava töö sisu ega seegi, kas ta antud ametikohale üldse sobib ja millised on tegelikult need tööülesanded, mis teda ees ootaksid ja kas talle üleüldse MEELDIKS meie kollektiivis töötada on teisejärgulised. Minu töötajaskond on minu pere. Me oleme kõik valdkonna asjaarmastajad ning teeme oma tööd ihu ja hingega. Intrigante, kes mossis näoga hambad ristis palga pärast toolil istuvad ja päeva täis tiksutada püüavad, ei oota ei mina ega tulevased kolleegid, kes siis selle mossitaja eest neid ülesandeid täitma peavad hakkama, mis talle mokkamööda pole.

Oma perele anname raha ilma et and midagi tegema peaks. Kui ika pereliikmel on kõht tühi võI arve maksmata siis aitame. Kas su töötajad saavad raha lihtsalt selle eest et nad olemas on?
Seda ma arvasingi, järelikult käivad su töötajad ikkagi tööd tegemas et saada käivet ja kasumit. Endale ja sulle.

Palgad ei ole avalikud sest
1) palgavahemikud on hiiglaslikud. Sageli ollakse nõus päris algaja tööle võtma, aga 3x madalama palgaga kui keegi kellel on palju kogemust
2) palgad on nii näruselt madalad et endalgi häbi kirjutada
3) palk ei ole madal, aga ümbruskonna palk on madal. Korra sattusin olukorda kus väikelinnas pakuti kuulutuses üle 1500 palka ja nad said sadu kandideerimisi. Põhimõtteliselt kandideerisid kõik kes lugeda oskasid.
4) sest uuele töötajale antakse rohkem palka kui vanale olijale. See on kõikjal nii – neil kes vahetavad sageli töökohta on kõrgemad palgad kui pikalt püsijal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
helevalge

Mul oli näiteks selline juhus, et kandideerisin Eestis lisatööle, kokku läks kandideerimise ja väljaõppe peale 4 aastat ja selle aja jooksul ei olnud palgast juttu. Üldiselt oli arvata, et palk on hästi kõrge ja nii oligi. Palga sain teada kui saadeti esimene tööleping.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul oli näiteks selline juhus, et kandideerisin Eestis lisatööle, kokku läks kandideerimise ja väljaõppe peale 4 aastat ja selle aja jooksul ei olnud palgast juttu. Üldiselt oli arvata, et palk on hästi kõrge ja nii oligi. Palga sain teada kui saadeti esimene tööleping.

Oled kindel, et 4 AASTAT?! On ikka pikk väljaõppeprotsess siis!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

paljud kohad, kuhu kuulutisi üles pannakse, on nii programmeeritud, et saab panna vaid kuupalga, aga mitte tunnipalka ega töökoormust.
aga kui otsid töötajat mingile sellisele tööle, kus tööd on vaid mõned tunnid nädalas või 1 päev kuus (nt koolitusfirmad), siis pole ju mõtet kirjutada ametikoha palganumbriks 12 tuh kuus, kui reaalselt on tegu 0,025 ametikohaga töötasuga 75€/tund (lahtiräägitult siis üks 4-tunnine koolituspäev kuus).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

paljud kohad, kuhu kuulutisi üles pannakse, on nii programmeeritud, et saab panna vaid kuupalga, aga mitte tunnipalka ega töökoormust.

aga kui otsid töötajat mingile sellisele tööle, kus tööd on vaid mõned tunnid nädalas või 1 päev kuus (nt koolitusfirmad), siis pole ju mõtet kirjutada ametikoha palganumbriks 12 tuh kuus, kui reaalselt on tegu 0,025 ametikohaga töötasuga 75€/tund (lahtiräägitult siis üks 4-tunnine koolituspäev kuus).

on olemas varchar teksti vabaväli kuhu saab kirjutada nii nagu ise soovid töötasu ja aega täpsustavaid asjaolusid.
kas sinna kohta kus seda kasutada ei osata on mõtet tööle minna? äkki nad ei oska pärast näiteks digiallkirjastatud dokumente ka kasutada või ei tea mida

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimene, kes küsib esimese asjana “palju palka saab” veel enne CV saatmist jääb minu ettevõttes kandideerijate seas ukse taha ja vestlusele ei pääse. Seda seetõttu, et see küsimus indikeerib tugevalt, et inimene tuleb tööle üksnes rahanumbri suuruse järgi ning tehtava töö sisu ega seegi, kas ta antud ametikohale üldse sobib ja millised on tegelikult need tööülesanded, mis teda ees ootaksid ja kas talle üleüldse MEELDIKS meie kollektiivis töötada on teisejärgulised.

Kui mul on mitu tööpakkumist laual ja teiste pakkumuste palgad teada, siis ma ei hakka minemagi sinna kus seda kiivalt varjatakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Inimene, kes küsib esimese asjana “palju palka saab” veel enne CV saatmist jääb minu ettevõttes kandideerijate seas ukse taha ja vestlusele ei pääse. Seda seetõttu, et see küsimus indikeerib tugevalt, et inimene tuleb tööle üksnes rahanumbri suuruse järgi ning tehtava töö sisu ega seegi, kas ta antud ametikohale üldse sobib ja millised on tegelikult need tööülesanded, mis teda ees ootaksid ja kas talle üleüldse MEELDIKS meie kollektiivis töötada on teisejärgulised. Minu töötajaskond on minu pere. Me oleme kõik valdkonna asjaarmastajad ning teeme oma tööd ihu ja hingega. Intrigante, kes mossis näoga hambad ristis palga pärast toolil istuvad ja päeva täis tiksutada püüavad, ei oota ei mina ega tulevased kolleegid, kes siis selle mossitaja eest neid ülesandeid täitma peavad hakkama, mis talle mokkamööda pole.

Ilmselt on see sinu jaoks üllatus, aga inimesed käivadki tööl ennekõike sellepärast, et raha teenida ja võimalikult hästi elada. Ja äkki need tööotsijad teavad oma väärtust ja ei hakka oma aega raiskamagi üldse koha peale, kus neile nagunii väärilist palka maksta ei suudeta. See “minu töötajaskond on minu pere” on üks suur jama. Ettevõtte eesmärk on ennekõike kasumit teenida ja kui ettevõtte areng seda nõuab, siis vahetatakse ka need pereliikmed välja või vähendatakse nende arvu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Paljud siinsetest põhjustest on mulle tööandjana tundmatud. Esiteks palgatase on meil läbipaistev ja loogiline tundub, et vanemad olijad teenivad ikka rohkem, nende kogemus ja töötegemise kiirus on ju hoopis teine võrreldes uutega. Kui tuleb eriti terav uus töötaja, on tal võimalus muidugi sama teenida, aga üldjuhul läheb ikka aega.

Kuulutusse paneme alati palgavahemiku kirja (mõnesajaeurose kõikumisega) ja võrreldes tööturu keskmisega on seda ca 30-50% rohkem. Põhiliseks miinuseks seejuures on veidi ebasobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide ligitõmbamine. Samas vestlusel on hea, et ei pea pikalt rahast rääkima ja koos kandideerijaga saab vabamalt pühenduda teemadele, mis tööandjat rohkem huvitavad.
Eespool too palga mittenäitaja kirjeldab pikalt põhilisi väärtusi, mille alusel sobivaim kandideerija välja selgitada. Olen temaga üldjoontes tegelikult täitsa nõus. Me ikkagi otsime samuti inimesi, kes ei vali meie firmat ainult rahanumbri pärast. Aga arvan, et lihtsam on sellest aru saada just siis, kui palganumber on juba enne intervjuud teada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja ütlevad, et vestlusel ütlevad.

Miks ei öelda enne vestlust kui tööotsija küsib enne cv saatmist telefoni teel?

Hoiaks ju mõlema aega kokku.

Miks ma pean selleks minema vestlusele, et kuulda, et brutopalk on 590?

Mis see annab? Jooksutatakse vaid potentsiaalset töötajat kes ilmselgelt ei rahuldu sellega?

Kujutleme, et sul on oma firma, näiteks pagaritöökoda. Sa otsid pagarit ja tead, et saad talle maksta kuni 1200 bruto. Näiteks. Kas sa paneksid selle tööpakkumisse? Või loodad, et keegi hea kandidaat küsib 1000 ja siis võtad tema, kui ta oskused on täpselt sarnased nendega, kes küsivad 1200?

Ja kui sa selle 1200 paneksid tööpakkumisse, siis jääks ju tulemata see inimene, kes küsib küll 1400, aga on selles töös superkogenud ja poole parema jõudlusega, kui teised kandidaadid. Võibolla sa kraabiksid selle raha kokku, et siis käibega seee vahe tasa teha? Aga kui sul on 1200 pakkumises, siis ta ju ei tulegi.

Ma usun, et kui sul TÕESTI oleks oma firma, siis sa ka seda numbrit pakkumisse ei paneks. Ülalloetletud põhjustel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kui sa selle 1200 paneksid tööpakkumisse, siis jääks ju tulemata see inimene, kes küsib küll 1400, aga on selles töös superkogenud ja poole parema jõudlusega, kui teised kandidaadid. Võibolla sa kraabiksid selle raha kokku, et siis käibega seee vahe tasa teha? Aga kui sul on 1200 pakkumises, siis ta ju ei tulegi.

Ma usun, et kui sul TÕESTI oleks oma firma, siis sa ka seda numbrit pakkumisse ei paneks. Ülalloetletud põhjustel.

See on vale lähenemine. Küll ja küll on tulnud kandidaate, kel enesehinnang kõrge ja küsivadki suuremat palka kui kuulutuses. Iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et 200€ ei ole nii suur vahe, mida ei annaks enda heaks välja rääkida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks põhjus, miks ei öelda, on see, et vanad olijad saavad vähem palka, kui tööandja uuele on valmis maksma.

Nii ongi. Tuleb teada oma väärtust ja julgeda küsida.
Mina ütlesin viimati palgasooviks 1700 eurot neto. Sain töökoha ja hiljem kuulsin sama tööd tegevatelt kolleegidelt, et nemad saavad ca 1200 neto. Ikka üpris suur vahe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja kui sa selle 1200 paneksid tööpakkumisse, siis jääks ju tulemata see inimene, kes küsib küll 1400, aga on selles töös superkogenud ja poole parema jõudlusega, kui teised kandidaadid. Võibolla sa kraabiksid selle raha kokku, et siis käibega seee vahe tasa teha? Aga kui sul on 1200 pakkumises, siis ta ju ei tulegi.

Ma usun, et kui sul TÕESTI oleks oma firma, siis sa ka seda numbrit pakkumisse ei paneks. Ülalloetletud põhjustel.

See on vale lähenemine. Küll ja küll on tulnud kandidaate, kel enesehinnang kõrge ja küsivadki suuremat palka kui kuulutuses. Iga vähegi mõtlev inimene saab aru, et 200€ ei ole nii suur vahe, mida ei annaks enda heaks välja rääkida.

Sa närid tähte. Oleks mu näites olnud 1200 ja siis, kui JUBE hea töötaja saaks, siis pingutaks püksirihma ja maksaks talle 1650. Mis siis.

Võtke seda näidet lihtsalt kui näidet. Kui sa omas firmas sooviksid maksta 1200, kas sina paneksid selle välja, teades, et võiksid saada kellegi 1000 eest. Ja teaksid ka, et see absoluutne geenius, koos oma vingete retseptidega, kes tahab 1650, siis võivolla ei tule. Ikka paneksid?
Edu sulle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui nad võidaksid lotoga suurema summa, mis võimaldaks tööl mitte käia, siis mitu asjaarmastajat sulle tööle edasi jääks? Mitte ühtegi, ma pakun.

Hmm. Ma sain 2 miljonit 10 aastat tagasi. Käin samas kohas edasi. Ma ei käinud ei varem ega nüüd tööl ainult raha pärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui nad võidaksid lotoga suurema summa, mis võimaldaks tööl mitte käia, siis mitu asjaarmastajat sulle tööle edasi jääks? Mitte ühtegi, ma pakun.

Hmm. Ma sain 2 miljonit 10 aastat tagasi. Käin samas kohas edasi. Ma ei käinud ei varem ega nüüd tööl ainult raha pärast.

Eks seda ole ennegi nende lotovõitude kohta räägitud, et kergelt tulnud, kergelt läinud, hea veel, kui pärast pole võlad suuremad kui enne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei saa üldse aru, milles probleem, tegelikult. Mingit suurt ajaraiskamist ei toimu, mingit sellist jama ju ei saa olla, et käin voorudes ja raiskan aega ning lõpuks selgub, et pakutakse liiga vähe. Kui tööpakkujal ei ole töötasu suurusjärku kirjas, siis loomulikult panen ma selle oma kaaskirja või CVsse kirja. Töötasusoov näiteks: ” alates 1600 neto pluss võimalikud preemiad, mida osaliselt võib asendada kompensatsioonpakett (telefoni-, auto-, spordi vms kulud või tasustatud lisapuhkepäevad)”.
Kui siis ei kutsuta, siis niikuinii poleks läinud, kui ausalt oma soovid kirja panin, millest ma ei taganeks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa üldse aru, milles probleem, tegelikult. Mingit suurt ajaraiskamist ei toimu, mingit sellist jama ju ei saa olla, et käin voorudes ja raiskan aega ning lõpuks selgub, et pakutakse liiga vähe. Kui tööpakkujal ei ole töötasu suurusjärku kirjas, siis loomulikult panen ma selle oma kaaskirja või CVsse kirja. Töötasusoov näiteks: ” alates 1600 neto pluss võimalikud preemiad, mida osaliselt võib asendada kompensatsioonpakett (telefoni-, auto-, spordi vms kulud või tasustatud lisapuhkepäevad)”.

Kui siis ei kutsuta, siis niikuinii poleks läinud, kui ausalt oma soovid kirja panin, millest ma ei taganeks.

Tegelikult ongi nii õige. Pange ise kirja oma palgasoov, mis teid tõepoolest rahuldaks ja mille pärast te paari kuu pärast vinguma ei hakkaks. Kui kardate, et see on liiga suur number ja teid sellepärast tööle ei võeta, siis otsige uus koht.
Sest kas te tõesti oleksite nõus miinimumpalgaga, et lihtsalt kuhugi tööle saada? Kui jah, no siis kirjutagegi nii 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võtke seda näidet lihtsalt kui näidet. Kui sa omas firmas sooviksid maksta 1200, kas sina paneksid selle välja, teades, et võiksid saada kellegi 1000 eest. Ja teaksid ka, et see absoluutne geenius, koos oma vingete retseptidega, kes tahab 1650, siis võivolla ei tule. Ikka paneksid?
Edu sulle.

Ma olen pakkunud tööd 1200 eest, kui konkurentide juures makstakse sama taseme töötajatele 800 (lihtsalt suurusjärgud). Ja kindlasti olekski kandideerinud ka selle raha eest inimesi. Aga vahe on selles, et minul on tohutult suurem valik ja lõpuks hakkavad tööle inimesed, kes on intelligentsilt ja võimetelt konkurentide töötajatest peajagu üle (loomulikult väljendub see ka tootlikkuses). Ja mis on väga oluline: nad ei kipu igal võimalusel mujale, kui on end hästi sisse elanud.

Absoluutne geenius tuleb samamoodi ning saab ka oma 1650 kätte. Tegelikult on tuldud palju suuremat vahet küsima.
Ja tänan edu soovimise eest! Meil lähebki väga hästi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa närid tähte. Oleks mu näites olnud 1200 ja siis, kui JUBE hea töötaja saaks, siis pingutaks püksirihma ja maksaks talle 1650. Mis siis.

Sa ei taju üldse suurusjärke, milles firmaomanikud mõtlevad. 450€+sotsmaks ei ole isegi mu autoliising. Mu ettevõtet ei mõjutaks selline kulu kuidagimoodi. Kui sellise lisaraha eest saaks geeniuse, kes tooks mulle igal kuul sisse 2 korda rohkem “tavalisest” töötajast, oleksin ju ikkagi igatpidi võidus. Kas sa umbes tead, kui palju keskmiselt ühe töötaja kohta nt jaekaubandusettevõte käivet teeb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 52 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Tööandjad varjavad palka