Teema: Töökoha boonused

Meil teed (mitu sorti, aga kahjuks kõik pakiteed) ja kohv, kohvipiim ja taimne piim, sidrun, ingver, mesi tasuta, ingverit vist suvel pole 🙂

Ja kord nädalas, kolmapäeviti, on laadung juur- ja puuvilju, st K-N ja R söömas käima ei pea, sest jagub kõike viinamarjadest banaanide, õunte ja lillkapsa-kirsstomatite-porgandite-kaalikateni. Vesi on ka muidugi tasuta, värviprinterit võib kasutada enda asjadeks ja absoluutselt igal töötajal on õigus 5 päeva kuus töötada kodust. Aga need päevad pannakse paika kuu ette ja jooksvalt üldiselt muuta ei saa.

Ja 100% palka esimese kolme päeva eest haiguslehel makstakse ka. Sporditoetus on 300 poolaastas ja selle eest võib osta ka hoopis spordipoest spordivahendeid või trikoosid vms.

Palk kahjuks üha langeb. St jääb samaks, aga elu kallineb. Kontormaja söökla on halb, st toit on halb, teenindajad ok (ja juhataja sidab umbes 90 000 eur maksva autoga). Odavaim väike praad on 3,5 eur paiku. See on ikka liiga kallis mingi ühe verivorsti, kapsa, salatilusika ja 5 kartuli eest.

Poolikud päevad, mis ei lähe tööajast maha. Neid võib võtta siis, kui on vähe tööd.
Vaba päev enda sünnipäeval, töötasu sellest ei muutu.
Laste lisapäevad kompenseerib tööanda töötaja keskmise palga ulatuses.
Puhkust on rohkem, kui 28 päeva. Olenevalt tööstaazist, vanemad olijad saavad rohkem.
Pean ka oluliseks palga erinevust. Vanemad töötajad saavad natuke rohkem, kui uued tulijad.
Tasuta lõuna.
Tasuta kohvi/tee, piim jne.
Üpriski palju on vabadust, ise saame otsustada ning tegutseda, katsetada. Peaasi, et töö on tehtud.
Pisikesed asjad. Tööandja uurib, kuidas meil läheb, millega ta aidata saab. Soovib alati ilusat nädalavahetust. Aegajalt toob maiust meile, tunnustab ja kiidab. Märkab ka seda, kui keegi toriseb – tuleb ruttu appi, et teised ei kannataks. Kui on kliendid väga pöördes, siis alati tuleb appi – ühesõnaga võib selle hoolivuse ja tunnustuse alla vist panna. Varem töötasin ühes kohas, kus ülemust ei näinudki, sellepärast tunudub see boonusena 🙂 võibolla on see ka loomulik ja nii peakski olema.

* Võimalus suurem osa ajast töötada kodukontoris. Ametlikult on tööaeg 9-17, aga üldiselt keegi sellel näpuga järge ei aja vaid peetakse tundidest tulemust olulisemaks. Ehk kui mul ongi mõni päev vaja omi asju ajada ja midagi tööl ei põle, siis teen näiteks päeval muud ja tööasju teadlikult hoopis õhtul või nädalavahetusel.
* Reedeti lühemad päevad.
* Haiguse korral pigistatakse päeva-paari puhul silm kinni, ei kästa haiguslehte võtta.
* Võimaldatakse õppida ja areneda ning täiendkoolitusi peetakse normaalseks ning nende eest tasutakse ilma lunimata.
* Spordikompensatsiooni saame.
* Palju ühisüritusi kaastöötajatega
* Kontoris on meil tee-kohv ja kõik sinna juurde käiv olemas.

Kõige suurem privileeg ongi vabadus, mille tööandja on oma töötajatele usaldanud kodus töötamise ja mitte liigse kontrollimise näol. Seni, kuni asjad on tehtud, ei huvita väga kedagi, millal ja kuidas neid teed – peaasi, et kokkulepetest pead kinni.
Tööd on muidugi palju ja põhipalk võiks kõrgem olla, miinuseks see, et kui kontoris on vaja käia, siis see asub minu jaoks reaalselt teises Eesti otsas.