Teema: Töökoha vahetamine 47a-selt

#4181900:

Ma arvan, et nad küsiksid, miks sa oma töömaleva kartulivõtu aastast 1980 CVsse kirja panid üleüldse. Või ehk ei küsiks ka, jätaksid kohe intervjuule kutsumata, et sel pole vist aimu ka, kuidas tänapäeval asjad käivad.

Ei, seda ma ei mõelnudki. Mõtlesin lihtsalt, et kui jätta kirja panemata asjad, millega ma vanuses 18-33 tegelesin, kas siis ei teki küsimusi?

Aga kui ongi kombeks panna kirja 10-15 aasta kogemused, siis ei ole ehk tõesti probleemi. Siis on ainult kõrgharidus, mis võib vanuse reeta, kui kõrgharidus enamvähem kohe peale keskkooli tuli.

Aga no paljudel vähegi tegijamatel annab ju ka google vanuse ära. Et isegi, kui mina jätaksin panemata oma vanuse, esimesed töökohad ning kõrghariduseni jõudmise aasta, siis mu nimi annab näiteks aastast 2000 viite, kust on näha, et mul sel ajal juba magistrikraad käes oli. Nii et selle loogika järgi olen ma 45 vähemalt. Tegelikult tulevad paljud ka gümnaasiumi vilistlastena koos aastaarvuga välja. Mind isiklikult küll see ei puuduta, ma vahetasin abielludes nime.

#4181956:

Ei teki. Sest see, mida sa tegid 20-30 aastat tagasi, ei mõjuta kuidagi sinu tänast võimekust. Mina näiteks töötasin 30 aastat tagasi sekretärina, praegu töötan juhtival ametikohal ja oleksin nõus kandideerima mõne huvitava asutuse juhiks. Mida annaks minu CV-d lugedes teadmine, et ma 30 aastat tagasi oskasin masinal trükkida?

Nojah, kui see on täiesti erinev sellest, mida sa praegu teed ja teha tahad, siis tõesti. Minu karjäär läks üsna loogilist rada. Aul lihtsamad tööd, need tõesti ei anna midagi CV-le juurde. Aga 25 aastat tagasi alustasin juba oma praeguses valdkonnas ja sealt esimesed kogemused. Ja viimased 19 aastat siis ühes ettevõttes paaril erineval ametipositsioonil. Et see on kuidagi loogiline areng.

#4182258:

Sekretär -> spetsialist -> keskastmejuht -> osakonnajuhataja -> tippjuht. See ongi loogiline areng. Aga vahet ei ole, kui ka oleksin 20 aastat tagasi tippjuht olnud. See kogemus ei anna täna midagi, sest kõik on muutunud.

Aga lihtsalt teoreetilise aruteluna, kui sa läbi põleksid ja tahaksid uuesti spetsialisti tööd teha – siis võiks see algaastatel läbi käidud spetsialisti tee kasuks tulla?

PS. kõik ei taha tippjuhiks saada. Minu tee on kõik IT alal. Projektides tehniline abiline – testija – arendaja – projektijuht. Seda viimast tegin pea 20 aastat, juhiks saada ei soovinud. Aga ühel hetkel põlesin läbi. Nüüd olen jälle IT-arenduses tagasi ehk siis spetsialist. Loomulikult andsin ma endale aru, et 20 aastat tagasi olnud kogemus ei ole enam piisav, et tuleb väga palju juurde õppida. Samas andis see kunagine taust siiski kindluse, et ma olen selleks võimeline. Kõik on uuesti ja juurde õpitav, aga oli selge, et mul on olemas taust, millelt oletada, et suudan õppida. Ja suutsin. Kui ma oleks selle 20+ aastat tagasi kogemuse välja jätnud, ei oleks ju mul midagi olen, mille baasilt IT-arendajaks kandideerida. Igal juhul minu tööandja oli piisavalt mõistlik, et selle võimaluse mulle andis ning nüüd olen mina rahul ja tööandja rahul.

#4182370:

#4182364:

Kui ma oleks selle 20+ aastat tagasi kogemuse välja jätnud, ei oleks ju mul midagi olen, mille baasilt IT-arendajaks kandideerida.

Ma juba kirjutasin mitu korda, et relevantsed asjad tuleb sisse jätta ja vastupidi. Katsuks mõtestatult lugeda.

Ehk peaksid ise mõtestatult lugema? Hetkel käib ju arutelu teemal, kas vanus on CV-st loetav. Vastus oli, et ei ole, kui varasemaid töökohti sinna ei pane. Ja siit siis see  arutelu, et vahel võib see varasem töökoht oluline olla antud kohale kandideerides. Alati ei taha aina edasi ja edasi ronida. Vahel tahavad inimesed ka mõne  vana töö juurde tagasi pöörduda.

#4182521:

Hull mõte cv-s varjata kui vana sa oled. Kui eeldatakse noort inimest ja vestlusel astub mingi mutt uksest sisse, siis otsus saab sekundiga tehtud. Miks on vaja enda ja teiste aega raisata?

Just. Absoluutselt kindlalt tuleks vanus kohe CV-sse panna.

Julgustan lihtsalt muudkui kandideerima, olen samuti 45+, teine eriala, aga ka suht tüdinud, olen kandideerinud oma valdkonnas, keeruline on konkurssi võita, ühest personaliotsingufirmast ei saanud sõnagi tsgasisidet peale intervjuud, jäi mulje, et neil oli vaja lihtsalt näidata, et küll nad ikka viisid läbi palju intervjuusid. Kusjuures näen oma vanuse kohta pigem noorepoolne välja. Hetkel mõtlen, et prooviks äkki teha veel ühe magistri nt it suunal. Seega, head nõu ei oska anda, lihtsalt on vaja järjekindlalt kandideerida ja mitte võtta isiklikult, kui ei valita.

#4182570:

Ja sa arvad, et mutile öeldakse otse välja, et vanuse poolest ei valitud?! Alati saab ju ajada ümmargust juttu, kuidas teise kandidaadi kogemused ja isikuomadused sobivad kollektiivi rohkem.

Ma arvan, et normaalsed inimesed ei tahagi nii tagurliku suhtumisega asutuses töötada. Kõige vähem veel noored.

Kui ülejäänud kollektiiv on max 25 vana, siis 47 ei sulandu seltskonda, olgu ta omast arust nii nooruslik kui tahab. Täiesti erinevad põlvkonnad ju.

#4182553:

See on ealine diskrimineerimine, mis meie riigis on seadusega keelatud.

Võtan sellise tööle, kes mulle meeldib.

Mina olen 47.Õigusalalal ainult vali, mida võtta. Pole probleemi.

#4182693:

Võtan sellise tööle, kes mulle meeldib.

Loomulikult. Ja kui on selline firma, siis ongi ju hea, kui sinna ei saa, kes sooviks sellises firmas töötada. Aga juhte on ju väga palju ka vanuses 40+, kui mitte öelda, et enamus. Ja nemad ei vaata, et 30 aastat vana inimene on känd. Mida rohkem spetsiifilisi oskusi vajav töökoht, seda vähem tähtsam on vanus.

#4183264:

tööandja ei viitsi hakata selekteerima, et äkki sellel mutil on veel aru peas ja tervis korras ning saaks tööga hakkama küll.

Äkki siis tasuks ise aktiivsem olla ja tööandjaga rohkem suhelda, et ta näeks ise töö käigus, mis inimene sa oled?

meil on kollektiivis nii 23-aastaseid (otse ülikoolist) kui ta tõesti juba 60 ringis inimesi, ning mingit kindlat mustrit küll ei ole suhtluses ja aktiivsuses, pigem sõltub kõik ikka inimesest. On tõesti noori, kes tulevad ja tunnevad, et peavad kohe ennast tõestama ja üritavad teistele reegleid tegema hakata. On ka väga mõnusaid ja lahedaid noori kolleege, kellel on huvitavaid kogemusi laiast maailmast – nad reeglina avastavad üllatusega, et töö kipub rutiinseks ja suht paljud ei suudagi täis kohaga töötada, edukamatel on muid tegevusi veel lisaks sebitud. Tervikuna on see 23-26 töötajate grupp siiski vägagi ebastabiilne, lähevad ka päris ruttu ära erinevatel põhjustel, paljud avastavad, et erialane töö neile tegelikult ei sobi (meditsiini valdkond) – ja olen alati julgustanud, et seni kuni pole suuri kohustusi tulekski otsida uusi teid, sest kui juba väikesed lapsed jne, on palju keerulisem suunda muuta. Ega noortelgi pole kerge uut tööd leida teise valdkonda, mäletan kolleegi, kes oli nii õnnelik, kui IT magistrit tehes kuhugi tööle sai projektijuhiks, ütles, et kandideeris ikka väga palju.

#4183149:

#4182602:

Kui ülejäänud kollektiiv on max 25 vana, siis 47 ei sulandu seltskonda, olgu ta omast arust nii nooruslik kui tahab. Täiesti erinevad põlvkonnad ju.

Tööl tehakse tööd mitte ei otsita sõpru. Ja töö tegemise kohapealt on just hea kui on erinevad vanuses ja erinevast soost inimesed koos.

asi pole päris must ja valge, töö on esikohal, aga kollektiivi õhkkond ka oluline, sõltub inimesest, sõltub ettevõttest

Vanus arvutatakse kooli lõpetamise aasta järgi välja, selles mõttes ilmselt mõnigi tööandja ei vaatagi neid, kel see number kahega ei alga.

Omalt poolt kandideerisin mingi aeg tagasi Teliasse. Kogemus ja oskused vastasid 100%.

Nad kasutavad Workable portaali ja seal, kõige viimasel “täpsustuste lehel”,  oli täpselt kaks küsimust ja üks neist oli VANUS. Minuga ühendust ei võetud ja sain äraütleva standarkirja.

Ilmselgelt sorteeriti selle vanusenumbri järgi kohe ära, kelle CVd üldse vaatama hakati.

Mul on kahju, et ma ei teinud sellest lehest pilti, oleks hea meelega küsinud Telia juhtkonnalt, millist lisaväärtust pakub vanuse küsimine nende värbamisprotsessis.

Sarnasele ametikohale võeti tööle inimene, kellega ma ise kunagi koos töötanud. Kahekümnendates. Katseaega see inimene läbi ei teinud, sest ehkki müüa ta end oskab ja vanus “õige”, on tegu mugava inimesega, kes tööd liigselt teha ei viitsi.