Teema: Töökoha vahetamine 47a-selt

#4183264:

#4183197:

Ja nemad ei vaata, et 30 aastat vana inimene on känd. Mida rohkem spetsiifilisi oskusi vajav töökoht, seda vähem tähtsam on vanus.

30-aastastel polegi mingit probleemi, pole kunagi olnud. Probleem algab 45+ ja eriti nukraks muutub olukord peale 50-ndat eluaastat. Kahjuks võimendavad vana ja õpivõimetu muljet need üksikud hädised, kelle jaoks isteeninduskassa ja telekapult üle jõu käivad, aga tööandja ei viitsi hakata selekteerima, et äkki sellel mutil on veel aru peas ja tervis korras ning saaks tööga hakkama küll. Või eeldatakse, et kui veel on, siis mitte kauaks.

Vaadates rahvastiku”püramiidi”, mis pole juba ammu püramiidikujuline, siis varsti pole tööjõudu kuskilt võtta, kui 45+ inimene ei kõlba.

#4183897:

#4183718:

Kui töökollektiiv peab ühtlasi töövälisel ajal sõprade kollektiiv olema, siis tõesti ei pruugi terve põlvkond vanem või noorem inimene hästi haakuda ülejäänutega. Aga mina isiklikult välistan töökohad, kus eeldatakse, et tööl magad ja sööd ning töökaaslased ongi pere ja sõbrad.

Loogiline, et on firmaüritused, kus inimesed peavad omavahel sobima. Välistan töökohad, kus töökaaslased pole nagu pere.

Eks ta kurb ole kui töölt peret otsitakse. Aga pea meeles, et see pere ei pruugi olla püsiv.

#4183903:

Aga pea meeles, et see pere ei pruugi olla püsiv.

Püsivam, kui sinu ja su mehe suhe. Mees astub sul päevapealt minema, tööl tuleb ette teatada.

#4183931:

Täpselt see ongi kurb. Sest ilmselgelt sul puudub oma pere ja otsid seda töölt.

😀 mul on tore pere, hea mees, lapsed ja juba lapselapsedki. Oma ilmselt hoia endale, oled kehv inimestetundja.

#4183940:

#4183931:

Sest enamus inimesi ei tööta terve elu samal kohal. Nad vahetavad töökohti ning leiavad endale uue “pere”. Lisaks soovib enamus inimesi omada elu ka väljaspool tööd.

Erinevalt sinusugusest hälbega inimesest, ei katke teiste inimeste sõprussuhted töökoha vahetudes. Jube isegi mõelda, mis jama sa ajad ja kui kehv ja õnentu elu sul võib olla.

Aitäh diagnoosi eest. Tõesti, kes küll ei tahaks sinusugusega igavene sõber olla.

#4183908:

Miks kurb? Tööl veedan kolmandiku oma argipäevast. Soovin olla ümbritsetud inimestega, kellest hoolin ning kellega saan kõike jagada.

Kas sul kõige jagamise kõrval ikka tööks ka aega jääb? Ja siis pead ju veel oma kolleegide jagamisi kuulama. Mille eest teile palka makstakse?

Ja kuidas teike üldse tööle saab? CV põhjal teete juba kindlaks, kas hoolite sellest inimesest ning olete valmis temaga kõike jagama?

#4183975:

#4183950:

Aitäh diagnoosi eest. Tõesti, kes küll ei tahaks sinusugusega igavene sõber olla.

Diagnoos pane endale, pealekaebasjast kits. Sinusugust tõesti keegi sõbraks ei soovi, tasub joosta nii, et jalad võtavad.

M.O.T.T.

#4184098:

Einoh, kuskil asutuses töötamise ajal peab tõesti töökaaslastega normaalselt läbi saama, muidu oleks seal töötad ebamugav. Ja eks mingil määral suheldakse ka väljaspool tööd teemadest. Aga seda suhtlust lausa perega võrrelda on küll imelik. Minul ei ole küll energiat sadu inimesi oma perena kohelda. Mul on olemas minu pere. Siis on praegused kolleegid on endised kolleegid – kokku neid praeguseid ja endiseid on sada vähemalt. Tegelikult muidugi palju rohkem – töötan hetkel väga suures ettevõttes, aga mõtlen siis neid, kellega olen otseselt koos töötanud, sama meeskond. Praegused kolleegid on toredad, aga mitte pere, kellega koos pühasid veeta ja vastastikku külas käia. Endistest kolleegidest üks on jäänud sõbrannana, temaga tõesti käime ka teineteisel külas. Ülejäänud on tasemel, et kui juhuslikult kohtume, siis oleme rõõmsad, vestleme, et tore sind näha, kuidas läheb. Pere? Ei, kindlasti mitte. Pere on ikka pärispere, mitte kolleegid.

Ei mõelnud, et pühi koos tähistatakse, vaid seda, et saad oma muredest ja rõõmudest rääkida, inimesed teavad, kellest jutt, teavad su pereliikmeid ja elu üldiselt. Väljaspool tööaega saad suhelda, kui vaja. Terve pundiga peetakse firmapidusid, keegi alt ära ei hüppa jne.

#4184163:

saad oma muredest ja rõõmudest rääkida, inimesed teavad, kellest jutt, teavad su pereliikmeid ja elu üldiselt. Väljaspool tööaega saad suhelda, kui vaja. Terve pundiga peetakse firmapidusid, keegi alt ära ei hüppa jne.

Appi, kui õudne. Hangi endale elu ikka ka vahelduseks.

#4184228:

Sulle oleks koondamine või firma kadumine ikka väga valus. Kuidas teil tööajal nii palju pläkutamiseks aega on. Riigifirma või?

Miks mind keegi koondama või firma kaduma peaks? Ettevõtte juhid ja omanikud on samuti sõbrad, tean jooksvalt, mis toimub.

#4184163:

Ei mõelnud, et pühi koos tähistatakse, vaid seda, et saad oma muredest ja rõõmudest rääkida, inimesed teavad, kellest jutt, teavad su pereliikmeid ja elu üldiselt. Väljaspool tööaega saad suhelda, kui vaja. Terve pundiga peetakse firmapidusid, keegi alt ära ei hüppa jne.

Nonoh. Normaalne ikka on, et see pärispere on esikohal. Et jah, üldjoontes võetakse firmaüritustest osa. Aga kui on vähegi suurem kollektiiv, ei ole mitte iial võimalik kõiki üritusi korraldada nii, et kellegi vanaema juubeli või tädipoja pulmaga see kokku ei langeks. Ja normaalsete peresidemetega inimene eelistab ikka pärisperet. Ainult sellises ettevõttes, kus tüütavad koos üksikud pärispereta inimesed, on võimalik üritusi korraldada nii, et kõik alati kohal on ja keegi alt ära ei hüppa. Siis on tõesti tegemist üksikute inimestega, kelle ainsad lähedased on tööl. Ja see on küll kurb elu.

#4184264:

Me teeme firmaürituse sel päeval, mis kõikidele sobib. Paneme alguses paika eeldatavad päevad ja siis hakkame vastavalt inimestele välistama, kuni jõuame kõiki pooli rahuldava tulemuseni.

See on võimalik ainult mingis veidras 5 sõbranna ühisfirmas. Aga isegi sellises kohas tahaksid inimesed lõpuks mingit arengut, mitte 50 aastat sama asja teha ja sinuga pläkutada.

#4184091:

M.O.T.T.

No aga pealekaebajad on kõige madalam inimklass. Mis sinuga küll juhtus, et põhja käisid?

#4184332:

#4184264:

Me teeme firmaürituse sel päeval, mis kõikidele sobib. Paneme alguses paika eeldatavad päevad ja siis hakkame vastavalt inimestele välistama, kuni jõuame kõiki pooli rahuldava tulemuseni.

See on võimalik ainult mingis veidras 5 sõbranna ühisfirmas. Aga isegi sellises kohas tahaksid inimesed lõpuks mingit arengut, mitte 50 aastat sama asja teha ja sinuga pläkutada.

Just. Ma olen ka töötanud ka väiksemates kollektiivides. No väikseim oli umbes 15 inimest, juba seal oli võimatu kõigile sobivat päeva leida. Käisid need, kes said ja nii oligi.

Hetkel olen varsti minemas tööüritusele, kuhu tuleb mõnisada inimest. Tõesti, keegi ei küsinud mult ette, kas mulle sobib kuupäev või mitte. Napilt sobib õnneks, paar päeva enne seda jõuan puhkusereisilt tagasi. Oleks mõni päev varem tehtud, oleksin mina see, kes ei saaks minna.

Tegelikult korraldan ma vabal ajal vahel ühe väiksema sõpruskonna üritusi, sellised 10-15 inimest. Ja isegi neil üritustel on sageli mõni inimene puudu. Kuupäeva planeerides ma küll küsin inimestelt üle, mis päev sobib ja valin parima võimaliku. Aga enamasti ei ole võimalik kõigile sobivat aega valida. Kord ei saa üks tulla, kord teine. Kui teie firmas on 5 inimest, siis ehk jah suudate leida kõigile sobiva aja. Või siis on teil lihtsalt eraeluta inimesed. Sel juhul on ka loogiline, et otsite töölt seda pereelu lähedust, mida normaasled inimesed ikka kodust leiavad.

#4184394:

Ei ole, kõvasti rohkem on. Nipp on selles, et austatakse töötajate pereelu, seega toimuvad üritused neljapäeviti, et nädalavahetustel saaksid inimesed oma peredega olla.

Neljapäeval ei ole mingit põhjust keelduda.

neljapäeviti võib olla inimesel puhkusereis, lapse sünnipäev, vanatädi matused, lastevanemate koosolek, kudumisklubi jne. Ei ole nii, et kõik igal juhul neljapäeval saavad. Lisaks, kui üritus on õhtul ja kestab kaua, siis reedel ei saa ennast rahulikult välja magada, peab ikka tõusma ja lapsed kooli/lasteaeda saatma ja ise tööle minema. Isegi kui tööpäeva on lubatud reedel hiljem alustada või lausa vaba päev võtta, siis lastega seotud kohustused sunnivad ikka tõusma.