Hoolduslehel olemine ei anna alust töölepingu lõpetamiseks. Mina sinu asemel viiks selle vestluse kirjalikule kujule üle, et hiljem vajadusel töövaidluskomisjonis vms ei oleks sinu sõna tööandja sõna vastu.
Alustuseks saadaksin hästi viisaka, aga konkreetse emaili. Seal kordaksin esmalt tööandja sõnu – umbes midagi sellist:
“Ma mõistan, et te ei ole rahul sellega, et olen olnud sunnitud viibima hoolduslehel lapse haiguse tõttu. Jagan teie tundeid – sooviksin ka ise, et ei peaks haigete laste pärast muretsema. Mõistan ka, et vajadusel asendaja leidmine on tülikas – olles korduvalt asendanud teisi töötajaid, saan aru, et see pole meeldiv, aga mõnikord vältimatu lisakohustus. Väikelaste haigused on igas peres õnneks mööduv nähtus.
Pean tunnistama, et teie küsimus, millal ma töölt lahkuda kavatsen, oli mulle ebameeldiv üllatus ja jättis mulje sobimatust survestamisest. Loodetavasti on tegu lihtsalt arusaamatusega. Selgitan igaks juhuks veelkord, et mul ei ole kavatsust nähtavas tulevikus lahkumisavaldust teha. Kui teil on põhjust kahelda minu sobivuses või plaanite töökohti koondada, andke palun sellest märku kirjalikult, mitte suuliselt – siis on tulevikus lihtsam möödarääkimisi vältida. Aitäh!”
Rohkem ära soostu sel teemal arutlema enne, kui tööandja on kirjalikult taasesitataval kujul põhjused esitanud. Kui saad kirjaliku koondamis- või muu töölt vabastamise teate, aruta oma võimalused spetsialistiga läbi.
Kindlasti ära kirjuta alla mingile lahkumisavaldust meenutavale dokumendile. Veelkord: hoolduslehel olemine on sinu seaduslik õigus ja kindlasti tööandjale ebamugav, aga elus tulebki hulk ebamugavusi ette. Seadustega ja nende täitmisest tulenevate riskidega tuleb ettevõtjal paraku arvestada.
Kasutada varjatud ähvardusi lootusega suhteid parandada? No proovida ju võib, aga tõmmata endale kaela kogu kollektiivi ja ülemuste raev…nojah. Ütleme nii, et selgroog peab kõva olema. Ja oma töö muidugi laitmatu. On muidugi ka vaeseid ja lolle tööandjaid, kes ehk tõepoolest sellise haleda ähvarduse peale saba jalge vahele tõmbavad ja niuksuvad. Natuke kogenumad inimesed saadavad selle kirja juristile edasi ja sinu edasine elu saab päris ebameeldiv olema. Vastu saad poliitkorrektse kirja teemal, kuidas ainus valestimõistmine on sinupoolne ja ainus, millega rahul ei olda, on sinu suhtumine ja töökvaliteet. Iga asja eest hakkad muidugi pabereid ka saama, sest ainult kirjalik suhtlus oli nõutav ju. Ehk siis edaspidi ei hiline, ei eksi, ei pruugi vales kohas suud jne. Lõpuks oled läinud ikkagi, sest ühelgi normaalsel inimesel ei pea närvid vastu. Isegi kui saavutad TVKs võidu, on hüvitiseks närune paari kuu kompensatsioon, mis sulle naeratusega ära makstakse ja kõik ohkavad rõõmsalt. Aga kuna vallandamine ei ole haiguslehe tõttu, vaid muudel fikseeritud põhjustel, siis isegi võitu ei pruugi tulla. Aga võib, sest õnneks TVK on peaaegu alati töötaja poolel ja kui kaebuse esitad, siis tõenäoliselt miskit ikka saad. Väikefirmadel pole tavaliselt väga häid juriste või on nende töö lihtsalt nii kallis, et odavam on sind kinni maksta.
Ühesõnaga ähvarduste letti löömiseks pead tundma ennast ja oma tööandjat. Kui su tööandja on loll lammas, kes seadusega vehkimise peale teeb MÄÄ ja sul endal pole probleemi mürgises õhkkonnas tööl käia ning briljantseid tulemusi näidata, siis ikka võib selliseid sõbralikke kirju saata. Muul juhul aga mõtleksin järele, äkki on ikka võimalik pigem lapsehoidja leida. Pealegi, usu mind, ka uues töökohas on päris hea võimalus, et mitte tööd tegevast inimesest proovitakse lahti saada. Lihtsalt võib juhtuda, et siis laps juba tervem ja äkki õnnestub nii tööl käia, et suhteid päris pekki ei keera.