Teema: Tööle kandideerimine 45+

#4159750:

Sinu loodud väärtus antud näites oleks see, kui sa suudaksid testijana parandada testimisprotsesse, automatiseerida teatud tegevusi, mis võimaldaks rohkem/kiiremini/paremini toimetada. Kui sa tööintervjuul suudad testijana selliseid asju kirjeldada/välja tuua – on su võimalused tunduvalt paremad.

See sõltub ikka väga tugevalt sellest, mis tööle ma testijana kandideerin. Mõnel juhul on see sinu pakutu normaalne ametikirjeldus ning selle ekstra väljatoomine minu väärtusena on lihtsalt mingi sõnade mäng. Samas firmas, kus protsessid on juba selgelt välja töötatud ning vaja ongi seda, kes asja päriselt ära teeks, soovibki tõesti lihtsalt tarkvara kvaliteedi kontrollimist, ei muud. Alati on vaja ka neid, kes asja lihtsalt ära teevad, mitte pidevalt midagi ei uuenda. On lihtsalt tobe, et kandideerijalt nõutakse oma ametikirjelduse sõnastamist enda pakutud väärtusena. See on mingi mäng, mitte reaalne töö, mida sellistel intervjuudel tehakse. Aga lõpuks tahate ju ikka, et töö saaks päriselt tehtud, mitte lihtsalt ei räägita silmade särades enda väärtusest.

Tööandja ikka ütleb, et kas ta vajab “lihtsalt kärulükkajat” või kedagi, kes planeerib, kuidas neid kärude lükkamise protsessid täpselt käivad.

#4159744:

Kui inimene enda väärtuste kohta mitte midagi rääkida ei oska, on see äärmuslik ja on tegemist kerge vaimse häire spektriga. Inimese kombel suhtlema peab iga kõrge spetsialist õppima, tahtku või ei.

Kes on sinu terminoloogias “kõrge septsialist”? Jah, juhid peavad tõesti inimese kombel suhtlema. Aga omal alal väga hea ja tugev tegija ei pruugi sugugi olla suhtlemisgeenius ja elementaarsete asjade nämmutamine ja enesekiitmine on midagi, mida ta tõesti ei oska. Aga oma alal on nad paljudest enesekiitjatest peajagu üle. On ju vägagi teada fakt, et nt IT inimeste hulgas on üksjagu neid, kellel suhtlemine kuigi sujuv ei ole, pisut autismile kalduvaid inimesi. Aga samas oma töös, lahendsute väljamõtlemises võivad nad olla tippude tipud. Ja oleks väga tobe nad kõrvale jätta lihtsalt seepärast, et nad ei tule selle peale, et sõnastada, et Tarkvara arhitektiks kandideerides on minu väärtuseks analüütiline mõtlemine ning oskus parimat tarkvara disaini ja arhitektuuri välja mõelda!

#4160205:

iga üks üksi istub ja suhtlemisest keeldub.

See, kui inimene ei oska töövestlusel sinule meeldivalt bürokraatlikke piruette teha ei tähenda seda, et inimene töösituatsioonis suhtlemisest keelduks. Teeb tööd ja suhtleb normaalselt, ilma peene kantseliidita ja sõnavahuta.

Aga mis sinuga ikka rääkida, sulle paistab inimlikkuse mõiste täiesti võõras olevat.

#4160205:

Tahad öelda, et võtaksid teisel poole lauda istuva suvalise autisti tööle kui ta ööd ega mütsi enda ega enda töö kohta rääkida ei oska?
Päriselt, mida peaks teie kõrgeaususte käest küsima intervjuul, et see teile sobiks ja ühestki otsast mõttetu ega solvav ei oleks ning samal ajal terad sõkaldest praagiks.

Olen töötand IT-s, keskmise suurusega ettevõttes, ealiselt mitemekesises ettevõtters. Sellist, kes ei oskaks vajadusel enda kohta mitte midagi rääkida ja peaks igasugust suhtlemist mõttetuks, ei kohanud. Rohkem kui veel oli vaja kõigil ennast sõnadega väljendada ja suhelda, omavahel, analüütiku ja projektijuhiga, testijatega, ka kliendiga. Hakkan kahtlema, kas ITd ise näinud olete, kui väidate et seal eraklikud autistid iga üks üksi istub ja suhtlemisest keeldub.

Kes ütles, et inimene oma tööst rääkida ei oska? Muidugi oskab. Ja tööalase igapäevase suhtlusega saab ka kenasti hakkama. Enese väärtusest rääkimine ei ole igapäevane suhtlus. Enesemüümine on tõesti asi, mida tänapäeva keskealiste põlvkond noorena õppinud ei ole. Ja sõltub isiksuse tüübist, kas see on talle iseenesest hilisemas elus külge jäänud või ei.

Ei, ma ei võtaks suvalist autisti tööle. Aga kui keskealisel inimesel on näha vastav töökogemus ning on jutust ka aru saada, et ta tõesti seda teemat tunneb, millele kandideerib, siis võtaksin tööle küll. Ka siis, kui ta ei oska vastata küsimusele, mis lisaväärtust tema töö annaks. Sest see küsimus lihtsalt ei ole oma tööst rääkimine, see on enesemüümine, ilusa sõnavahu suust väljaajamine. Ja enesemüümise oskuse puudumine ei takista tal head IT-arendaja, arhitekti või analüütiku tööd tegemast. Oluline on, et ta töö teemadel suhelda ja oma tööd hästi teha oskab.

#4160319:

Kindlasti on lollid kõik töövestlusel viibijad.

see, et sina oled loll ei muuda veel kõiki inimesi lollideks, kuigi sa väga püüad teisi endasugusteks muuta

#4160361:

#4160319:

Mina olen seda nii kaua teinud ja tean mida vaja on ja mida mitte. Kõik muu on mõttetu ja teised lollid. Kindlasti on lollid kõik töövestlusel viibijad.

Seda trummi taotakse elu hinnaga. Isegi kui kergem oleks stampküsimiste vastused pähe õppida ning eluga edasi minna.

Nonoh. Mina isiklikult vabalt vastan ka stampküsimustele. Mina olen küll see keskealiste põlvkond, aga olen selle nõksu selgeks õppinud. Aga niipalju, kui mina olen töövestlustel käinud, siis enamusel juhtudel siiski IT-maailmas ei esitata nii lolle küsimusi, mida see kägu siin hoolega püüab normaalseks selekteerimise aluseks pidada. nii et kohe kindlasti ei ole kõik töövestlusel osalejad. Aga jah, see kägu, kes siin oma töötajaid just nende stampküsimuste järgi valib, kuigi tark tõesti ei ole.

Näed siis, valmistud ette vestluseks, vastad mõnele tobedale formaalusele osutud valituks.
Või siis teadlikult ei valmistu, hakkad selle asemel trotslikult jaurama ning pärast süüdistad oma vanust.

#4160379:

Näed siis, valmistud ette vestluseks, vastad mõnele tobedale formaalusele osutud valituks.
Või siis teadlikult ei valmistu, hakkad selle asemel trotslikult jaurama ning pärast süüdistad oma vanust.

Jah, mina saan hakkama nendele küsimustele vastamisega (ette valmistama selleks ei pea), sest ma olen üsna hee suhtleja igatpidi. Aga ma tõesti tunnen kaasa firmale, kus tööintervjuusid viib läbi sinusugune, kes peab neid stampküsimusi nii oluliseks, et jätaks hea töötaja tööle võtmata, kui ta stampküsimustele rahuldavalt vastata ei oska. Töötajate pärast ma ei muretse, nad saavad ikka tööle, piisavalt on ettevõtteid, kus hinnatakse inimese tööks vajalikke oskusi, mitte stampküsimustele pähe õpituid vastuseid.

Kas sa ise ei tundu endale rumal? Ütled, et need vastused tuleb lihtsalt pähe õppida.. Mida sulle ometi annab pähe õpitud vastuste kuulamine? Teadmise, kui hea inimene oma töös oleks, see kohe kindlasti ei anna.

#4160422:

Pealegi, kes päriselt on käinud tehnilisemat tüüpi töö intervjuul, see teab kui vähe selliseid küsimusi on. Tegelikult võib vastata mida iganes sellele küsimusele. Tähtis on vaid olla meeldiv inimene.  Olen ise samuti öelnud mingi pehme sotapota küsimuse vastuseks, et ma ei näe selles sisulist väärtust. Sain tööle ka peale sellist vastust.

Jah, ses osas on sul õigus. Reaalsetel tööintervjuudel ei ole õnneks sellised intervjueerijad nagu see kägu. Seal suhtutakse mõistlikult ning arvestatakse sellega, mis positsioonile inimene kandideerib.

Kui panid eespool tähele, siis sellele käole ei kõlvanud minu vastus, mis IT testija väärtus on. Kuigi see vastus on täiesti ok ja mõistlik. Tema arvas, et peab kindlasti seda vastust parandama, et kindlasti peab millestki laiemast rääkima. Aga miks peab? Et ilujuttu rääkida? Milleks? Mis see annaks?

#4160240:

#4160217:

#4160205:

iga üks üksi istub ja suhtlemisest keeldub.

See, kui inimene ei oska töövestlusel sinule meeldivalt bürokraatlikke piruette teha ei tähenda seda, et inimene töösituatsioonis suhtlemisest keelduks. Teeb tööd ja suhtleb normaalselt, ilma peene kantseliidita ja sõnavahuta.

Aga mis sinuga ikka rääkida, sulle paistab inimlikkuse mõiste täiesti võõras olevat.

Kes, kus, kunas palus rääkida kantseliidis ja olla ebainimlik?

Hakkab tunduma et vanem põlvkond on ise väikesed õrnad lumehelbekesed. Lihtne vestlus teise inimesega professionaalsetel teemadel teeb liiga ja on ülekohtune.

Lihtne vestlus täis tühja mula, sellega ei ole tõesti vanemad inimesed harjunud ja hea ongi. Meie ümber on nii palju sõnavahtu ja mingit ülespuhutud jama, äkki hakkab see kuidagi vähenema. Ausalt, see sõna väärtused on nii ära lörtsitud, et ei tahaks seda enam kuuldagi, rääkimata rääkimisest.

#4160726:

“ära tule oma kantseliidiga ja ära käsi mul mõelda”

sa siin soovitasid vajalikus stiilis vastused pähe õppida, kas see on mõtlemine? Sinu kirjutatu kirjeldab pigem just seda et soovid vältida neid, kes ka mõtlemisvõimelised on, vaid et nad oleksid kindlas stambis, sinule meeldivas stambis, kinni.

Töövestlustel saad siiski sina kõige paremini kirjeldada seda, missugust töötajat sul vaja on ja kas töös on vaja ka loovat lähenemist või pigem mitte. Töökohti on nii ja naa. Mõnes kohas otsitakse uuendajat, teises kohas oleks see pigem takistuseks kui keegi kangesti midagi ümber korraldama tahab asuda. Selles suhtes on vaja juba vestlusel konkreetne olla, mitte udu ajada.

#4160726:

Mismõttes ei kõlvanud. Loomulikult sobis. Lihtsalt sa pead arvestama sellega, et sellise vastusega, “testija testib ja punkt” on oht, et tuleb mõni teine testija, kes suudab natuke paremini/rohkem pakkuda. See ongi point. Kui sa arvad, et kõik tööd on liinitööd ja “teen seda mis kästakse, ise ei pea mõtlema” – siis jah – see on reaalselt täiesti võimalik. Selliseid kandidaate on alati ja ma pean ütlema, et sellise ülbusega “ära tule oma kantseliidiga ja ära käsi mul mõelda” – sellised ei osutu väga tihti värvatuks. Ja ei, ma ei ole värvanud pangajuhte nagu siin eelpool keegi mainist. Küll aga IT inimesi, k.a testijaid. Hetkel olen ka loobumas ühest testijast, kes teeb täpselt seda, et “jooksutan punktist 1-14, aga ise ei mõtle kaasa, mida teen”. Mis teha, mul on tarvis, et mõtleks.

Ja sina arvesta sellega, et kui sa konkreetsest töökohast ei tea, siis ei saa ka eeldada näiteks seda, et testija peaks hakkama automaatteste kirjutama, mida sina vastusena välja pakkusid. Töökohad ning soovid testijale on erinevad. Mina tõin meelega lihtsustatud näite, kus vaja lihtsalt inimest, kes testib ja vead raporteerib. Sinule ei sobi, sina arvad ikka, et tead kõike.

Konkreetse töökoha spetsiifika tuleb loomulikult välja selgitada, enne kui otsustada, kas mina nt seda tööd teha sooviksin. Ja vastavalt sellele spetsiifikale oleks ka siis testija tööülesanded. Ma saan aru, et sina eeldad, et töövestlus on umbes ülekuulamine, kus personaliinimene koos juhiga tööotsijale küsimusi esitab ning siis otsustab, kas inimene sobib. Minu kogemuses on see pigem siiski mõlemapoolne vestlus, mille käigus ka kandideerija küsimusi esitab. Mina isiklikult näiteks uuriksin üsna põhjalikult, mis seis antud ettevõttes hetkel testimisega on – mis laadi äriga ja ülesannetega tegu, mis tööriistad ja programmid kasutusel, kas automaattestid olemas või tuleb neid tegema hakata, kas on eraldi äritestijad või on ka äritestimine IT-testija ülesanne, kui tugevat äriteadmist vaja jne. Ja selle vestluse käigus otsustan ka mina, kas koht on mulle sobiv. Ning siis võin vastata ka sellele, mis väärtust ma loon. Kuigi ausalt öeldes tundub pärast sellist vestlust väärtuse loomise küsimus üsna tobe. Et milleks see formaalsus, kui vestluse käigus olen niikuinii kõigest sellest juba rääkinud.

Oma praeguses töökohas ma tõesti automaatteste ei kirjuta, sest selle jaoks on meil eraldi meeskond, kes seda teeb ja suures osas on need valmis. Kui on vaja midagi juurde või vaja olemasolevaid parandada, siis suhtlen selle meeksonnaga ja teen oma ettepanekud. Küll aga aitan ma äripoolt äritestimise osas, teen päringuid, mis aitavad äritestijatel testida, osad ärinõuded testin ka ise ära. Lisaks kui vea leian, siis selle kohe arendajale põrgatamise asemel uurin vea põhjuseid ning reeglina põrgatan arendajale vea kirjelduse koos selle põhjusega. Aga kas mõnes potentsiaalses järgmises töökohas on ka just selliseid asju vaja või midagi muud, saan ma ikka konkreetse töö kohta lähemalt uurides teada. Mitte ei oleta siin perekoolis oma kogemuse põhjal, et igal pool ja alati just nii on.

kanditaate olla lausa 12 olnud.

Tõesti jah? Kuidas memmedega lood olid?

#4160833:

Et paned plädinal tühja sõnavahtu euroopalikest väärtustest või?

Ja personalimimm vahib suu lahti: oo, milline intelligent, tema võtame!

#4161673:

Elan vist paralleelmaailmas:) 45 läksin magistrisse, vahetasin töökohta kõrgema positsiooni vastu. Eesmärk on selles ettevõttes direktori tasemeni välja jõuda. Tugevusteks pean teadmisi valdkonnast, enesearengut, tittedevaba elu.

45 ongi tittedevaba, sel ajal hakkavad esimesed lapselapsed juba tulema.

#4161773:

40ndates on paljudel algklassilapsed kodus, tited enam pole aga mitu korda aastas haiguslehel saab olla nendega ikka.

No reeglina ikka ei jääda enam haiguslehele algklassilapse tavalise kergema haiguse puhul. Ainult siis, kui midagi väga hullu on, et tõesti peab seda pidevalt valvama. Lihtsalt köha-nohu-väike palavik ei ole nii hull, et peaks vanem ka koju jääma.