Ühe lehma lüpsmise eest või teemaalagataja ei oska kirjutada?
Lehm = Eesti Vabariik.
See pigem kitseniru.
Kui laenu võtta, siis puhub mõneks aastaks lehma suuruse välja küll. Hiljem ainult see jama, et kui viimane finants välja visiseb on kits veelgi väiksem.
See, kes siin laudalõhna peale ninakirtsutas – ei mäletaks küll, et peale lehmalauta oleks mingi eriline hais küljes, sealaudast jäi küll – seda tuleb tõdeda. Aga huvitav kogemus – sai vasikate sündimisele kaasa aidatud ja hiljem neid vasikaid sööta. Ka siis lüpsti masinatega- udar puhtaks, masin külge ja piim jooksis mööda klaasist torusid jahutusruumi. Päevaks aeti lehmad välja ja õhtuseks lüpsiks lauta tagasi.
Meie maakodus elas naaber, kes töötas siis külanõukogus ja käis mingil ajal lõunaajal kodus lehma lüpsmas. Vist lüpsiski 3x päevas ja käsitsi kahte lehma. Jäin mõttesse, piima viidi ära ju hommikul piimapukkidelt (nooremad vist ei teagi seda) ja oli 1 piimaring. Piimalekid olid ju rasked, kuidas need sinna pukkidele tõsteti, ei teagi.
Kes suvitajatest piima tahtis – viis piimamannergu õhtul tema juurde pingi peale ja hommikul sai ära toodud, keeruline oli sõita rattaga – kaheliitrine piimamannerg ühes käes. Ema märkis ise üles ja kuu lõpus maksime piima eest (2 piima oli vist 60 kopikat). Tegemist siis täielikult toorpiimaga, mis alguses ei mekkinud, aga milline uhke hapupiim sellest tuli!
Lauda ja sellega majandamise juures on veel teisigi töökohti. Ma sobiks traktoristiks või mehhanikuks oluliselt paremini kui lüpsjaks.
Palga suurus, millega oleksin nõus lüpsja olema … järelikult see oleks mingi sundolukord ja selline palk ning tingimused oleks ok.
Aga jah, olen terve oma tööelu töötanud klassikalistel meestealadel. Konkurentsis füüsises jään kindlasti alla, kuid teadmistes ja kirglikkuses selle valdkonna vastu jms olen jällegi tugevam. Usun, et leiaksin sellises olukorras, kus lüpsjakoht terendab, võimaluse kellegi teisena töötada.
Minu abikaasa nt sobiks lüpsjaks. Seega meie pere poolt võiks too tööandja saada mehe ja naise ametipositsioonid täidetud, kuid vastupidiste inimestega.
Kohe näha, et uue aja inimene ehk uue aja Kohviveski. Eesti keele mõnus lühike osastav “lehmi” on juba võõras.
Kui elaksin kusagil piimatalu läheduses, ma täitsa kaaluksin seda lüpsjatöö varianti. Olen küll mitmendat põlve tallinlane, aga käsitsi lehma lüpsta oskan ja masinlüpsist tean teoreetiliselt. Suuri loomi ja laudalõhna ei karda. Dushid on ju olemas.
Minu meelest töö on töö.
Vbla selle suhtumise pärast suudan siiani õpetajana töötada?
Mina ka ei karda suuri loomi – olen teismelisena hobustega tegelenud. Sõnnikuhaisu ka ei karda Aga lüpsjaameti kohta “töö on töö” ma siiski ei ütleks – just selle ebainimliku töögraafiku pärast. Enne võiks minna vasikaid talitama vms. laudatööle, kus töö- ja puhkeaja vaheldumise rütm on inimlikum.
Räägitakse küll kogu aeg “robotid võtavad inimeste töö ära”. No tore-tore – oleks siis juba aeg need tööd, mis on inimesele mingipärast eriti ebakohased (näiteks see lüpsjatöö) ja seetõttu tööotsijate seas eriti ebapopulaarsed, lõplikult robotitele üle anda. Suurt mitte kellegi poleks kahju, kui robotid lüpsjatöö inimestelt lõplikult üle võtaksid. Robotlautu ongi Eestis juba palju. Siiski pole veel kõik farmid robotitele üle läinud, sest SENI on jätkunud veel inimesi, kes lüpsavad. Aga nooremate põlvkondade hulgas on neid aina vähem.
Kes ütles, et robotil peab ka inimene juures olema – ei pea! Enamuse ajast siiski robotid toimetavad ise. Jah, robotid vajavad korralist hooldust – seda tuleb ja teeb tehnik oma tavalisel tööajal. Tehnikuteks tehnikahuvilisi mehi ikka jätkub. Jah, robot, nagu iga masin, võib minna rikki – kui see juhtub öösel, saab küll taluniku ööuni häiritud ja tuleb minna vaatama, miks robot häiret andis. Aga on ikka vahe, kas inimese ööuni saab häiritud vahel või siis on kogu aeg ebamugav töögraafik.
Ühesõnaga, õiendamise asemel: “Miks küll inimesed enam nõmedat tööd teha ei taha”, võiks parem mõista, et, jah, tõesti ei taha. Ning võtta kasutusele tehnika. Ilmselt on aeg tunnistada, et need farmiomanikud, kes paigaldasid kohe robotid (jätsid lüpsiplatsi etapi vahele) ja kelle majapidamises enam lüpsja ametikohta enam polegi, tegid siiski perspektiivikama investeeringu.
Mul sõbranna sugulane töötab lehmadega, laudas. Tegelikult ma täpselt ei tea, mis ta ametinimetus ja töökohustused on, aga varavalges ta osadel päevadel sinna lauta läheb ja lihttöö on. Vahetustega töö.
Ma tean päris täpselt, palju ta palka saaab, sellest on juttu olnud, kuna ta on kutsunud minu kaudu inimesi tööle. Ta saab 1000 ja paarkümmend eurot peale kätte. 8 päeva on tööl, osadel päevadel isegi kuni 10 h tööaeg, osadel päevadel ainult 3-4 tundi. Ja siis 4 vaba, pärast mida läheb esimesel tööpäeval alles lõunast tööle.
Puhkus 35 päeva, millest 7 talvel ja haigestumise puhul maksab ettevõte esimesest päevast haigusraha. Korter on väga korraliku remondiga, pisike (kööktuba+tuba ja WC-dušs umbes 30 ruutmeetril), aga ta ei pidanud seda ostma. Maksab kommunaale va maamaks. Töökoht on 2 km eemal ja autoga viiakse-tuuakse. Tööl on lõunasöök tasuta.
Lüpsja leitigi juba
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/president-kulastas-farmi-mille-juht-kutsus-mart-helme-lupsitoole?id=85902131
Ütlen ausalt, mina ei läheks mitte mingi raha eest. Üldsegi ei pea selle töö tegijaid halvemaks endast, aga tahan tunda ennast naisena, et mu nahk hästi lõhnaks, et ma ei peaks 2 korda päevas pead pesema, et juuksed laudalõhnast puhtaks saada. Ei, see töö pole minu jaoks.
Kui ma oleks üksik inimene või mu maal asuva elukoha lähedal sellist tööd pakutaks, läheks küll. Lehmad on toredad, lapsena kasvasin talus. Vot sõnnikut ajada ei tahaks, sest see oli vähemalt vanasti füüsiliselt väga raske töö. Nüüd ilmselt enam nii päris ei ole, et viska labidaga kärusse, siis käruta õue ja viska kärust hunnikusse. Aga muidu laudatöö mulle meeldiks. Saab end liigutada, loomadega koos olla ja hommikul ärkamine pole probleem. Tööd koju kaasa ei võta. Ainult see laudalõhn.. kuidas see juku lugu oligi.. no ega ma lilleke pole, et mind nuusutama peab 🙂 ja dušš peseb kõik maha. Laudas käimiseks on ju ometi eraldi riided ning peakate.
a dušš peseb kõik maha
Sel minu tuttaval on lauda juures selline pesukompleks, millest mina kontoritöötajana ainult unistaksin. WCd käsidššidega, eraldi duširuumid, soome saun (saan aru, et seda köetakse mitmel päeval nädalas) ja kui mu silm fotodest on õigesti aru saanud, siis ka aurusaunakabiin. Ja muidugi tööriided.
Lõhn. Jah, ilmselt sealt midagi tõesti külge jääks, kui pärast tööd ennast ei peseks. Aga miks peaks end mitte pesema.
Pigem oleks probleemiks ameti madal maine ja ehk ka see, et ega seal inimestega eriti suhelda pole.
Ma arvan, et töö iseloom on palgaga parlanksis, aga enamik lihttöölisi eelista pigem Maximas poole väiksema palgaga töötada, kui läheks lüpsma, sest me oleme nii võõrdunud tegelikult oma tõelistest juurtest – maa ja sõnnikuhais. See tekitab meis piinlikkust. Nagu langeks kuhugi mujale tagasi, maksa, palju tahad. Kassapidaja poole väiksema palga ja olematute hüvedega on ikka nagu prestiižem. Nõuka ajal oli ju kaubandustöötaja lausa eliit. Ja siis mingi lüpsja… Isegi kassapidaja saab talle ülevalt alla vaadata.
Ma arvan, et töö iseloom on palgaga parlanksis, aga enamik lihttöölisi eelista pigem Maximas poole väiksema palgaga töötada, kui läheks lüpsma, sest me oleme nii võõrdunud tegelikult oma tõelistest juurtest – maa ja sõnnikuhais. See tekitab meis piinlikkust. Nagu langeks kuhugi mujale tagasi, maksa, palju tahad. Kassapidaja poole väiksema palga ja olematute hüvedega on ikka nagu prestiižem. Nõuka ajal oli ju kaubandustöötaja lausa eliit. Ja siis mingi lüpsja… Isegi kassapidaja saab talle ülevalt alla vaadata.
Mul endal küll tervis ei lubaks töötada laudas. Samas kui ma kaotanuks vanuses 40+ või 50+ senise töö ja miskipärast sellist “karjääritööd” enam ei saaks, siis 100 korda pigem ma läinuks 1000+lisapuhkus eest lauta kui 500 eest kassiiriks. Esmalt rahavahe. Teiseks…tunnistan ausalt, mul olnuks veidi häbi kursusekaaslaste ees, kui mad mu kuskilt Grossi kassast leiaksid. Lüpsjana – esmalt ei saaks keegi vanadest tuttavatest mind seal juhuslikult kohata ja see jääks ainult minu otsustada, kuidas ma seda tutvusringkonnale teataksin.
Usun, et ma ütleksin huvilisele nii: kui mul oli valida kas sama meeldivad või ebameeldivad tööd kahekordse palgavahega, valisin töö lehmadega. Ka boonused ja töötingimused on head.
Kindel see, et vähemalt minu klassi- ja kursusekaaslased mõistaksid seda ja peaksid seda lausa huvitavaks ja tubliks valikuks ja mind vahvaks, et ei valinud seda nö tavalisemat teed vaid püüan oma elu sättida paremuse poole.
Pigem oleks arusaamatu, miks ma kuskil miinimumi peal istun, kui lihtsa liigutusega saaksin kaks korda rohkem. Nagu mandunud või nii.
Kas nüüd läheksite lüpsjaks?
Minu juuksed ei kannataks igapäevast pesemist, ega ka peanahk. Tean, et seda ei usu osad inimesed. Aga kui nad mind näeksid, siis usuksid.
Minu juuksed ei kannataks igapäevast pesemist, ega ka peanahk. Tean, et seda ei usu osad inimesed. Aga kui nad mind näeksid, siis usuksid.
kilemüts on peas ja pole sugugi vaja iga päev pead pesta.
Kas nüüd läheksite lüpsjaks?
Läheks küll, kui oleks siin maakonnas seda tööd pakkuda. Kaugele sõita ei saa, sest mul on siin pere.
Ma sobiks traktoristiks või mehhanikuks oluliselt paremini kui lüpsjaks.
Nii, nagu mõnel on siin lüpsmisest üpris iganenud ettekujutus, on sinul vist traktoristi ameti kohta. Möödas on need ajad, kus iga traktorist oli õlinäpp, kes oma masinaid putitas. Tänapäeval maksab traktor sama palju nagu luksusauto, need on soetatud liisingu ja toetuste abil ning hooldust ja remonti teevad vaid spetsialistid.
Eesti keele mõnus lühike osastav “lehmi” on juba võõras.
Või hoopis “lehmu”? Ic-icc! 😀
Kes suvitajatest piima tahtis – viis piimamannergu õhtul tema juurde pingi peale ja hommikul sai ära toodud, keeruline oli sõita rattaga – kaheliitrine piimamannerg ühes käes. Ema märkis ise üles ja kuu lõpus maksime piima eest (2 piima oli vist 60 kopikat). Tegemist siis täielikult toorpiimaga, mis alguses ei mekkinud, aga milline uhke hapupiim sellest tuli!
Nii vahva mälestus! Soe tunne tuli! Ehkki olen alla 50-aastane, mäletan minagi oma maakodu külatänaval neid piimapukke. Kui lapsed olime, siis mõnikord käisime neil istumas. Täitsa huvitav kohe, millal need piimapukid ära kadusid? Kuidagi vaikselt olid need ühel hetkel küla vahelt läinud. Nii kahju! 🙂
tuttav põllumees pakkus lüpsjale – palk 1000, elamine tasuta+ tasuta ahjuküte, kord aastas tasuta reis. Ja ei leidnud soovijat.
Tüüpiline. Peremees ikka teab paremini, mida tema ori e. madalapalgaline alluv tahab! Reis välismaale!
Halloo, aga äkki tahab lüpsja hoopis aasta aega tasuta seksteenust või uut Mersu mudelit, et töölt koju sõites lõõgastuda lukslimusiinis. Või hoopiski meest, kolme last ja koera! Kuigi tööpakkumise järgi võib aru saada, et lüpsja oeab olema üksik ja loll, et mitte elada elu enda tahtmist pidi vaid lasta oma peremehek ette öelda mida teha tuleb.
Kurat see Eesti põllumajandamine on ikka paljuski nnii peesse keeratud ja omanikud/talunikud uhkusest ka ülbusest lolliks läinud, et inimlikkust pole enam üldse jäänud.
Mölakas teemaalgataja mõnitab rahvuslaste liidreid
Mina ei läheks lüpsjaks, sest seal on vahetustega töö. No et mõni päev lähed hommikul kl 4st või 5st tööle, teine päev lõpeb tööpäev kl 1 öösel. Mulle sobiks kas ainult õhtune või ainult hommikune vahetus, aga mitte selline solgutamine. Vanasti oli nii, et hommikul vara lüps, siis koju omi asju tegema, õhtul jälle lüpsile. Selline jupitamine mulle ka ei meeldiks. Lehmad mulle meeldivad ja ma ei pelga neid. Laudahais ka poleks probleem.
Küsisin just suure lauda lüpsjalt paar päeva tagasi.
Töö algab kuus ja u. 2.5 tundi. Õhtul algab viiest ja kõige hiljem 20.00 vaba. Töö nagu mujal graafikuga nt. neli tööl ja vaba jne.
Minu meelest pole halb, töö pole kindlasti raskem kui mõnel muul tööl.
Mu sõbranna on ka lüpsja suuremas farmis ja on sarnased töötunnid, üle 7 tunni tööpäev ei ole, aga see 7 tundi ei ole järjest, tuleb 2x sõita tööle ja tagasi (farmi on 20 km). Neil on küll väga head pesuvõimalused tööl ja ma tean, et sõbranna hoolitseb oma hügieeni eest, aga paraku see laudahais jääbki külge. Kui ta ise väljas käib, polegi nii väga tunda, aga tema juures kodus on see sees. Talle töö meeldib ja palgaga on ka rahul, ainult see hais võiks olemata olla.
Praegu on eriti hea veel see töö – pole teisi inimesi tööl, kellega kokku puutuda. Lisaks on võimalus tellida piim ja teatud lihatooted otse tööle, seega saab poeskäigud harvemaks ja kiiremaks.
oleneb. kas käsitsi v masinatega.
Tead sa veel kedagi, kes kahe lehma KÄSITSI lüpsmiseks palkaks lüpsja?
Masinaga ikka.
Oleneb lüpsjast ja lüpstavast. Liis Haavel on näiteks päris hea lüpsja, siiani on käsiti hakkama saanud. Vanainimesed üldiselt masinaid kardavad.
Mina julgustaks küll, kel ikka tööd vaja, tulge maale tööle. Ei ole see nii raske, must ja haisev sugugi. Praegu rasked ajad tulemas, kasvõi suveks oleks töö olemas ja kindlustunne. Kui ikka kodulaen jm tahab maksmist, selle nimel võib ju natuke mugavustsoonist välja tulla küll. Ja selline kogemus ei tee kuidagi halba. Eriti noored ja tugevad – trenn saab ka korraga tehtud.
Tänase päeva jooksul jäi silma (üldse ei otsinud) juba kolm kuulutust, kus otsiti töötajaid maasikatallu ja loomakasvatusse.
Väga alatu teema.
Sama hea oleks tänapäeval siin püstitada üleskutse, et Siim ja Kaja võiksid mingi amoraalse ametiga raha teenida. Näituseks Siim Korstnapühkijana ja Kaja prostituudina. MiKs te möga teemasid genereerite?
Pealkiri on naljakas: lehma lüpsja. Lüpsja on ametinimetus. Aga eks mõni talumees otsib ka kitsedele või lammastele lüpsjat.????
Kui oma maja, siis saab laudariideid eraldi ruumis hoida, siis ei tule lõhna nii palju.
Seda paljukirutud vahetustega tööd on ka mujal ametites.
Väga alatu teema.
Sama hea oleks tänapäeval siin püstitada üleskutse, et Siim ja Kaja võiksid mingi amoraalse ametiga raha teenida. Näituseks Siim Korstnapühkijana ja Kaja prostituudina. MiKs te möga teemasid genereerite?
Mitte ükski amet pole amoraalne, peale selle sinu nimetatud prostivärgi. Teised on kõik ausad tööd. Iseasi, kas poliitikud seda nüüd teevad, kuna neil on tasuvamad ametid. Korstnapühkija, lüpsja, jne on ausad ametid. Prostititsioon on rahvakeeles “ametiks” nimetatud, tegelikult aga madal ja amoraalne tegevus.
Kui selline põllumeeste mõnitamine jätkub, siis varsti olemegi olukorras, kus meil ei jätku Eestis toodetud põllumajandussaadusi. Maad tuleb harida kevadel ja karulid, porgandid kapsad maha panna kevadel. Kui pole inimesi, kes seda teevad, siis pole sügisel saaki. Siis alles näete, kui kõrgeks hinnad tõusevad, sest on defitsiit. Mis te arvate, et kuskilt mujalt tuuakse? Seal ka pole.
Loomad tahavad hoolitsust ja süüa. Kui omad inimesed arvavad, et see töö on alavääristav, siis polegi varsti neid loomi.
Kust riik saab raha, kui inimene istub kodus ja nõuab igasugu toetusi. Riigi raha tuleb tööjõumaksudest ja tarbimisest. Aga kui pole enam raha, et maksta toetust normaalsele inimesele, kes ei taha töötada, mis siis?
Kui selline põllumeeste mõnitamine jätkub, siis varsti olemegi olukorras, kus meil ei jätku Eestis toodetud põllumajandussaadusi. Maad tuleb harida kevadel ja karulid, porgandid kapsad maha panna kevadel. Kui pole inimesi, kes seda teevad, siis pole sügisel saaki. Siis alles näete, kui kõrgeks hinnad tõusevad, sest on defitsiit. Mis te arvate, et kuskilt mujalt tuuakse? Seal ka pole.
Loomad tahavad hoolitsust ja süüa. Kui omad inimesed arvavad, et see töö on alavääristav, siis polegi varsti neid loomi.
Kust riik saab raha, kui inimene istub kodus ja nõuab igasugu toetusi. Riigi raha tuleb tööjõumaksudest ja tarbimisest. Aga kui pole enam raha, et maksta toetust normaalsele inimesele, kes ei taha töötada, mis siis?
Miks sa ei lähe siis? Alusta endast, näita eeskuju.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
