Teema: Töölt ära saamine ,kui katseaeg läbi

#4023141:

Kui on katseaeg läbi ,kas mul on õigus oma soovil kas päevapealt lahkuda või kahe nädala jooksul.

Kokkuleppel, muidu 30p etteteatamist.

Töötaja soov lõpetada TL enda määratud kuupäeval on tööandjale kohustus ja ta peab selle lõpetama just sellel kuupäeval. Ja kandma ka lõpparve üle samal päeval.

#4023200:

Muidugi on. Igaüks valib ise oma lahkumise päeva. Mitte kedagi ei saa sunniviisil kinni hoida, orjapidamise aeg on ammu möödas. Iga töötaja määrab ise oma aja lahkumiseks. See 30 päeva etteteatamist on määratud selleks puhuks, et nt tööandjal poleks võimalust töötajalt mingit raha lõpparvest kinni pidada. Et sai kahju või miskit. Tänapäeval see ka enam nii lihtsalt ei käi – tööandja ise midagi kinni pidada ei tohi (v.a ettemakstud puhkusetasu) ja kui pöördub TVKsse, peab tõendama, et sai ka tegelikult kahju.

Miks sa ajad sellist möla, kui sa midagi ei tea. Inimene peab teatama 30 päeva ette, kui ta soovib lahkuda. Võib ka päevapealt minna, aga siis ta peab maksma tööandjale 30 päeva palga.

#4023257:

Näita mulle seda kohta, kus on kirjas, et töötaja peab tööandjale maksma 30 päeva palga. Mina olen katseaja lõpus lahkunud päevapealt. Midagi ei pidanud ma kellelegi maksma. Mulle maksti see jupp palgast, mis oli välja teenitud ja vist ka mingi kahe päeva puhkuseraha või kui palju seal neid kogunenud oli. Kõik. Andsin oma võtmed üle, kirjutasin paberile alla ja korras. Samamoodi kui tööandja katseaja lõpus teatab, et sa ei saa jätkata, siis ei pea sa pärast seda veel kuu aega tööl käima. Saad oma lõpparve kätte ja oled läinud.

Katseaeg on teine asi ju. Teemaalgataja kirjutas, et katseaeg on läbi. Jutt on siin korralisest ülesütlemisest, millest peab ette teatama 30 päeva. Kui seda ei tehta, tuleb maksta hüvitist nende päevade eest, mis sellest vähem ette teatati. Sa võiksid tutvuda töölepingu seadusega, võib-olla loeksid sealt nii mõndagi huvitavat ja ei ajaks mingit jampsi suust välja.

#4023265:

Kokkuleppel saab lõpetada töölepingut igal ajal.

Kokkuleppeid saab tõesti teha erinevaid, ei ole kuskil sellist raudpoltkindlat sundust, et kindlasti peab veel 30 päeva töötama või et keegi peab kellelegi midagi kangesti maksma (iseäranis töötaja tööandjale).

Minu praktikas on olnud selline lahkumine, et koondatule on ette teatatud kaks kuud, oleks pidanud veel kuu aega tööl käima. Lepiti kokku, et ei käi enam tööl, saab ühe kuu hüvitise. Muidu oleks saanud kahe kuu hüvitise. Samas polnud töötajal enam mõtet tühjas kontoris kuu aega istumas käia, sest tööd enam polnudki, mida teha. Selles suhtes win-win, et töötaja sai kuu hüvitise, tööandja ei pidanud mittetöötamise eest kuu võrra rohkem maksma, töötaja ei pidanud moe pärast iga päev tühjas kontoritoas passimas käima. Kui oleks näpuga kuskil seaduses järge ajanud, siis oleks pidanud kuu aega veel lolli mängima. Mõttetu.

Aga eks on igasuguseid kiuslikke tööandjaid ja ka töötajaid, kõik sõltub osapooltest.

#4023272:

#4023265:

Kokkuleppel saab lõpetada töölepingut igal ajal.

Kokkuleppeid saab tõesti teha erinevaid, ei ole kuskil sellist raudpoltkindlat sundust, et kindlasti peab veel 30 päeva töötama või et keegi peab kellelegi midagi kangesti maksma (iseäranis töötaja tööandjale).

Minu praktikas on olnud selline lahkumine, et koondatule on ette teatatud kaks kuud, oleks pidanud veel kuu aega tööl käima. Lepiti kokku, et ei käi enam tööl, saab ühe kuu hüvitise. Muidu oleks saanud kahe kuu hüvitise. Samas polnud töötajal enam mõtet tühjas kontoris kuu aega istumas käia, sest tööd enam polnudki, mida teha. Selles suhtes win-win, et töötaja sai kuu hüvitise, tööandja ei pidanud mittetöötamise eest kuu võrra rohkem maksma, töötaja ei pidanud moe pärast iga päev tühjas kontoritoas passimas käima. Kui oleks näpuga kuskil seaduses järge ajanud, siis oleks pidanud kuu aega veel lolli mängima. Mõttetu.

Aga eks on igasuguseid kiuslikke tööandjaid ja ka töötajaid, kõik sõltub osapooltest.

Kust otsast see win-win on? Töötaja kaotas kuu aja hüvitise. Tööandja lihtsalt tõmbas töötajale koti pähe. Ja töötaja lasi seda teha. Normaalne kokkulepe oleks olnud, et see töötaja saab jätkuvalt KAHE kuu hüvitise, aga kontoris niisama istumas käima ei pea.

#4023309:

Kui oleks näpuga kuskil seaduses järge ajanud, siis oleks pidanud kuu aega veel lolli mängima. Mõttetu.

Miks mõttetu? Töötaja oleks lihtsalt istunud niisama ja chillinud kuupalga eest. Ei mõista, miks töötaja oma rahast loobus?

#4023240:

#4023200:

Muidugi on. Igaüks valib ise oma lahkumise päeva. Mitte kedagi ei saa sunniviisil kinni hoida, orjapidamise aeg on ammu möödas. Iga töötaja määrab ise oma aja lahkumiseks. See 30 päeva etteteatamist on määratud selleks puhuks, et nt tööandjal poleks võimalust töötajalt mingit raha lõpparvest kinni pidada. Et sai kahju või miskit. Tänapäeval see ka enam nii lihtsalt ei käi – tööandja ise midagi kinni pidada ei tohi (v.a ettemakstud puhkusetasu) ja kui pöördub TVKsse, peab tõendama, et sai ka tegelikult kahju.

Miks sa ajad sellist möla, kui sa midagi ei tea. Inimene peab teatama 30 päeva ette, kui ta soovib lahkuda. Võib ka päevapealt minna, aga siis ta peab maksma tööandjale 30 päeva palga.

Miks sa ise rumalusi räägid? Igal inimesel on õigus päeva pealt töölt lahkuda. Või sinu meelest tuleb ülemus sulle koju järgi ja veab vägisi tööle? See on inimrööv ja orjapidamine.

#4023407:

#4023403:

Miks sa ise rumalusi räägid? Igal inimesel on õigus päeva pealt töölt lahkuda. Või sinu meelest tuleb ülemus sulle koju järgi ja veab vägisi tööle? See on inimrööv ja orjapidamine.

On küll õigus, peab lihtsalt 30 päeva eest hüvitist maksma, mis võrdub tema kuupalgaga, kui nõutud aega ette ei teata.

Tavaliselt ei meeldi inimestele see 30 p töötasu kompenseerimise kohustus, mistõttu, jah, enamasti inimesed teatavad siiski 30 p ette soovist leping lõpetada. Eriti sellised inimesed, kes tihti töökohti vahetavad…

Kuidas sellised inimesed üldse tööl käivad, kui seadustest mitte midagi ei tea? Nii nagu autojuhid peavad liiklusseadusi tundma, peaksid ka kõik töötajad endale töölepingu seaduse põhilised asjad selgeks tegema.

Selleks on eraldi punktid, mille alusel võib lahkuda päevapealt. Muus osad ikka 30 päeva etteütlemist või osapoolte kokkuleppel mingi aeg siis.

#4023274:

#4023272:

Kokkuleppeid saab tõesti teha erinevaid, ei ole kuskil sellist raudpoltkindlat sundust, et kindlasti peab veel 30 päeva töötama või et keegi peab kellelegi midagi kangesti maksma (iseäranis töötaja tööandjale). Minu praktikas on olnud selline lahkumine, et koondatule on ette teatatud kaks kuud, oleks pidanud veel kuu aega tööl käima. Lepiti kokku, et ei käi enam tööl, saab ühe kuu hüvitise. Muidu oleks saanud kahe kuu hüvitise. Samas polnud töötajal enam mõtet tühjas kontoris kuu aega istumas käia, sest tööd enam polnudki, mida teha. Selles suhtes win-win, et töötaja sai kuu hüvitise, tööandja ei pidanud mittetöötamise eest kuu võrra rohkem maksma, töötaja ei pidanud moe pärast iga päev tühjas kontoritoas passimas käima. Kui oleks näpuga kuskil seaduses järge ajanud, siis oleks pidanud kuu aega veel lolli mängima. Mõttetu. Aga eks on igasuguseid kiuslikke tööandjaid ja ka töötajaid, kõik sõltub osapooltest.

Palun lõpeta see jama ajamine ja tutvu Töölepinguseadusega. Tõesti valus seda rumalust lugeda. Mis mõttes ei ole kuskil kirjas, mitu päeva peab ette teatama või kui palju hüvitist maksma, kui seda ei tee. See on kirjas Töölepinguseaduses.

Juttu on selles kommentaaris ju kokkuleppest ja sel puhul ei ole tõesti kuskil kirjas kaua olema peab, mine või samal päeval, kui nii kokkuleppele saad.
Valus oli lugeda, aga loe tema esimest lauset uuesti ehk siis valu kaob ka ära.

#4023309:

#4023272:

#4023265:

Kokkuleppel saab lõpetada töölepingut igal ajal.

Kokkuleppeid saab tõesti teha erinevaid, ei ole kuskil sellist raudpoltkindlat sundust, et kindlasti peab veel 30 päeva töötama või et keegi peab kellelegi midagi kangesti maksma (iseäranis töötaja tööandjale).

Minu praktikas on olnud selline lahkumine, et koondatule on ette teatatud kaks kuud, oleks pidanud veel kuu aega tööl käima. Lepiti kokku, et ei käi enam tööl, saab ühe kuu hüvitise. Muidu oleks saanud kahe kuu hüvitise. Samas polnud töötajal enam mõtet tühjas kontoris kuu aega istumas käia, sest tööd enam polnudki, mida teha. Selles suhtes win-win, et töötaja sai kuu hüvitise, tööandja ei pidanud mittetöötamise eest kuu võrra rohkem maksma, töötaja ei pidanud moe pärast iga päev tühjas kontoritoas passimas käima. Kui oleks näpuga kuskil seaduses järge ajanud, siis oleks pidanud kuu aega veel lolli mängima. Mõttetu.

Aga eks on igasuguseid kiuslikke tööandjaid ja ka töötajaid, kõik sõltub osapooltest.

Kust otsast see win-win on? Töötaja kaotas kuu aja hüvitise. Tööandja lihtsalt tõmbas töötajale koti pähe. Ja töötaja lasi seda teha. Normaalne kokkulepe oleks olnud, et see töötaja saab jätkuvalt KAHE kuu hüvitise, aga kontoris niisama istumas käima ei pea.

Muidu oleks pidanud veel kuu töötama peale koondamist ja saanud selle eest palka ning alles siis saanud kahe kuu hüvitise. Aga kuna võis kohe ära minna, siis selle 30 päeva töötasu maksti kohe välja ja ei pidanud kuud töötama enam ning sai ikka ka kahe kuu koondamistasu.
Ehk tegelikult sai ta kolme kuu raha korraga, mitte ühe nagu Sina aru said. Postitaja on nõks segaselt seda selgitanud jah, aga ise võiks ju ka natuke kaasa mõelda, kui lugeda.
Selline asi on seaduslikult täiesti lubatud ja koondamiste puhul kasutatakse üsna palju.

Mind koondati kunagi kokkuleppel. Tööd eriti polnud enam peale seda, kui struktuurimuutus tehti ettevõttes ja tegin ise ülemusele sellise ettepaneku. Uus koht oli mul ka olemas juba. Koondamistasu sain nö firmapoolse kingitusena pikaajalise hea töö eest, lahkusin ka päevapealt ja ühe kuu palk maksti ka veel, et ei peaks 30 päeva töötama. Tööülesanded jagati paari kolleegi vahel ära ning juriidiliselt oli kõik ok. Koondati ju ametikoht.
Näide, et kokkuleppel on KÕIK võimalik ja seda seadus EI reguleeri, peaasi, et kogu vormistus oleks õige.

#4023679:

Teemasse veel ka. Erakorralistel põhjustel on töötajal õigus lahkuda kas või päevapealt. See on TLSis kirjas. Mis see erakorraline põhjus olla võiks, seda täpsustatud pole. Uus töökoht seda kindlasti pole, lähedase ootamatu raske haigestumine ja tema hooldamise vajadus või mingi suuremat sorti kodune õnnetus, näiteks tulekahju vms ilmselt on ma arvan.

Teise riiki kolimine samuti. a

#4023686:

#4023679:

Teemasse veel ka. Erakorralistel põhjustel on töötajal õigus lahkuda kas või päevapealt. See on TLSis kirjas. Mis see erakorraline põhjus olla võiks, seda täpsustatud pole. Uus töökoht seda kindlasti pole, lähedase ootamatu raske haigestumine ja tema hooldamise vajadus või mingi suuremat sorti kodune õnnetus, näiteks tulekahju vms ilmselt on ma arvan.

Teise riiki kolimine samuti. a

Tegelikult ikka on üsna täpsustatud need põhjused. Kolimist pole TVKs kunagi erakorraliseks põhjuseks loetud. See on asi, mida inimene teab ette. Ja kui ka keegi õhtul otsustab, et hommikul astub koos oma kodinatega laeva, siis on see lihtsalt tema tuju. Ja seda ei peeta erakorralise lahkumise põhjuseks. Loomulikult saab töötaja lahkuda iga kell, ka tuju ajel. Ja samuti peab kätte saama lõpparve enda määratud kuupäeval, aga seejärel on tööandjal õigus esitada omapoolne nõue.

#4023862:

See asi peaks ära lõppema minu arst see kuu aega kinni hoidmine tundub suht nõme.Kui inimene soovib ,siis peaks saama kohe ka minna ,milleks see nõme 30 päeva veel vaja kinni hoida…

Saadki tegelikult. Võid ju ka mitte ilmuda lihtsalt tööle enam ühel päeval. Lihtsalt neil on õigus mingit rahalist kompensatsiooni nõuda ja head soovitust neilt või samade inimeste juurde tööle ilmselt ei saa pärast, kui lihtsalt ära kaod. Ja on olemas erandlikud olukorrad, kus tulebki päevapealt minna ja mõistusega inimene saab ilma seadusepügalatele osutamatagi aru, kui teda ikka korrektselt kohe informeerida.