Esileht Tööelu, raha ja seadused. Töölt ära saamine ,kui katseaeg läbi

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: Töölt ära saamine ,kui katseaeg läbi

Postitas:
Kägu

Juttu on selles kommentaaris ju kokkuleppest ja sel puhul ei ole tõesti kuskil kirjas kaua olema peab, mine või samal päeval, kui nii kokkuleppele saad. Valus oli lugeda, aga loe tema esimest lauset uuesti ehk siis valu kaob ka ära.

Sina oled loll, aga järjekindel. Kokkulepetest ei olnud teemaalgatuses midagi juttu, ta küsis seaduste kohta. Juba kohe oli ju öeldud, et kokku on võimalik leppida ükskõik kuidas. Aga sina ajad mingit möla ikka edasi, mis ei vasta vähimalgi määral tõele. Ka ei puutu asjasse sinu heitetused teemal, et ükskord oli nii… Kurb, kui inimesed kuulavad sinusguseid lolle, ise muidugi seadusi ei loe või ei saa nendest aru ja satuvad kehva olukorda.

+3
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

See asi peaks ära lõppema minu arst see kuu aega kinni hoidmine tundub suht nõme.Kui  inimene soovib ,siis peaks saama kohe ka minna ,milleks see nõme 30 päeva veel vaja kinni hoida…

Kes selle töö peab siis sinu eest ära tegema?

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidu oleks pidanud veel kuu töötama peale koondamist ja saanud selle eest palka ning alles siis saanud kahe kuu hüvitise. Aga kuna võis kohe ära minna, siis selle 30 päeva töötasu maksti kohe välja ja ei pidanud kuud töötama enam ning sai ikka ka kahe kuu koondamistasu. Ehk tegelikult sai ta kolme kuu raha korraga, mitte ühe nagu Sina aru said. Postitaja on nõks segaselt seda selgitanud jah, aga ise võiks ju ka natuke kaasa mõelda, kui lugeda. Selline asi on seaduslikult täiesti lubatud ja koondamiste puhul kasutatakse üsna palju.

Sa ei oska lugeda, et sai 2 kuu hüvitise asemel 1 kuu oma?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes selle töö peab siis sinu eest ära tegema?

Oleneb ju töökohast, kas hoitakse kinni.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See asi peaks ära lõppema minu arst see kuu aega kinni hoidmine tundub suht nõme.Kui inimene soovib ,siis peaks saama kohe ka minna ,milleks see nõme 30 päeva veel vaja kinni hoida…

Mitte keegi ei hoida kinni, lihtsalt maksad kompensatsiooni nende päevade eest, mis sa nõutust vähem ette teatasid (30 päeva).

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb ju töökohast, kas hoitakse kinni.

Õige, halba töötajat ei hoia keegi kinni, vaid rõõmustatakse, et jalga laseb.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Juttu on selles kommentaaris ju kokkuleppest ja sel puhul ei ole tõesti kuskil kirjas kaua olema peab, mine või samal päeval, kui nii kokkuleppele saad. Valus oli lugeda, aga loe tema esimest lauset uuesti ehk siis valu kaob ka ära.

Sina oled loll, aga järjekindel. Kokkulepetest ei olnud teemaalgatuses midagi juttu, ta küsis seaduste kohta. Juba kohe oli ju öeldud, et kokku on võimalik leppida ükskõik kuidas. Aga sina ajad mingit möla ikka edasi, mis ei vasta vähimalgi määral tõele. Ka ei puutu asjasse sinu heitetused teemal, et ükskord oli nii… Kurb, kui inimesed kuulavad sinusguseid lolle, ise muidugi seadusi ei loe või ei saa nendest aru ja satuvad kehva olukorda.

Sa ei kommenteerinud ju teemaalgatust. Selles postituses, mida Sa kommenteerisid, oli esimeses lauses selges eesti keeles kirjas nii:
Kokkuleppeid saab tõesti teha erinevaid, ei ole kuskil sellist raudpoltkindlat sundust, et kindlasti peab veel 30 päeva töötama või et keegi peab kellelegi midagi kangesti maksma (iseäranis töötaja tööandjale).

Seda kommenteerides kukkusid Sa klähvima, et valus on lugeda. Mäleta oma tegevust, eksole. Kui see inimene tahtis teada anda, et kokuleppel on see võimalik, siis mis selles halba oli, et niimoodi plärtsuma peab?

+1
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Seda kommenteerides kukkusid Sa klähvima, et valus on lugeda. Mäleta oma tegevust, eksole. Kui see inimene tahtis teada anda, et kokuleppel on see võimalik, siis mis selles halba oli, et niimoodi plärtsuma peab?

Küsimus oli seaduse kohta. Ja sina vastasid valesti, et pole sellist sundust ja pole kuskil kirjas. On kirjas küll. Rumal on ikka edasi ajada oma joru, kuigi ise saad ka aru, et teadsid valesti.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda kommenteerides kukkusid Sa klähvima, et valus on lugeda. Mäleta oma tegevust, eksole. Kui see inimene tahtis teada anda, et kokuleppel on see võimalik, siis mis selles halba oli, et niimoodi plärtsuma peab?

Küsimus oli seaduse kohta. Ja sina vastasid valesti, et pole sellist sundust ja pole kuskil kirjas. On kirjas küll. Rumal on ikka edasi ajada oma joru, kuigi ise saad ka aru, et teadsid valesti.

Sul on ikka midagi natuke nihkes.
Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Rahalise kohustuse tekkimist tööandja ees võib samuti kaudselt sunniks nimetada. Ilmselt sunnib see nii mõndagi töötajat kauem tööl olema, kui tahaks.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda kommenteerides kukkusid Sa klähvima, et valus on lugeda. Mäleta oma tegevust, eksole. Kui see inimene tahtis teada anda, et kokuleppel on see võimalik, siis mis selles halba oli, et niimoodi plärtsuma peab?

Küsimus oli seaduse kohta. Ja sina vastasid valesti, et pole sellist sundust ja pole kuskil kirjas. On kirjas küll. Rumal on ikka edasi ajada oma joru, kuigi ise saad ka aru, et teadsid valesti.

Hetkel ajad mind kellegagi segi, aga eks kägudel ongi suht võimatu vahet teha.
Mina pole öelnud, et pole kuskil kirjas seda 30 päeva etteteatamise aega. On küll, AGA kokkuleppel võib lahkuda ka varem ja ka see on kirjas muide. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et võib lahkuda kohe, ei keela seda ükski seadus. Ka on lubatud kohe lahkuda erakorralistel põhjustel, ka see on kirjas.
Kas see lihtne asi jõuab lõpuks Sulle kohale? Või jaurad siin niisama, et ennast maandada?

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

Sa pole nii kõva tööõiguse spetsialist, kui ise arvad. Loe kohtulahendeid ka, pole vaja kümme korda sama jaurata.

3-2-1-126-14

TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.

Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine ja töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ning töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 13)

 

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

Sa pole nii kõva tööõiguse spetsialist, kui ise arvad. Loe kohtulahendeid ka, pole vaja kümme korda sama jaurata.

3-2-1-126-14

TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.

Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine ja töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ning töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 13)

See peab päris lolll tööandja olema, kes ei suuda põhjendada, kuidas töötaja puudumine ettevõttele kahju toob. See kahju on ka ilmselt kordades suurem töötaja palgast. Täiesti formaalne seadusepunkt, mille peale lootma küll ei tasu jääda töötajal.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

See peab päris lolll tööandja olema, kes ei suuda põhjendada, kuidas töötaja puudumine ettevõttele kahju toob.

Usu, paljud tööandjad ei hakka nende mõnesaja euro pärast TVKsse pöörduma ega kohtusse seda enam. Ja kahjunõue peab täpselt põhjendatud olema, numbrid õiged ning arvutuskäik tõestatav. Umbluud ei saa ajada. Aeg ja advokaat maksavad rohkem.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

Sa pole nii kõva tööõiguse spetsialist, kui ise arvad. Loe kohtulahendeid ka, pole vaja kümme korda sama jaurata.

3-2-1-126-14

TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.

Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine ja töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ning töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 13)

Jälle ajad möla, mis ei puutu asjasse. Kui on tegemist erakorralise ülesütlemisega, on asjad teised, aga seda peab enne töötaja tõendama. Kui ta pole seda teinud, on tegemist korralise ülesütlemisega ja selle kohta oli ka küsimus. Aga sina ei saa ikka kuidagi järgi jätta, otsid punkte, mis ei puutu asjasse. Aga noh, teemast on vähemalt nii palju kasu, et vaevusid töölepingu seadust lugema, kuigi sa seda päris hästi ei mõista, varem ei olnud sa sellega üldse tutvunud. Tubli, tuleb kasuks. Ilmselt ei saa sa küll loetust päris hästi aru, aga parem see kui mitte midagi.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga sina ei saa ikka kuidagi järgi jätta, otsid punkte, mis ei puutu asjasse.

Kellega sa räägid õieti? Vist ei oska lugeda – kohtulahendis ongi juttu ülesütlemisest, mis tunnistati korraliseks ja sel juhul tööandja peab oma saadud kahju tõendama, et tal oleks võimalik midagi üldse nõuda. A mis siin vaielda, igast su kirjutisest on näha, et sa valdkonnaga üldse tuttav ei ole.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

On küll, AGA kokkuleppel võib lahkuda ka varem ja ka see on kirjas muide.

Seda ju öeldi juba esimestes vastustes, et kokku võid leppida ükskõik kuidas, kui see tööandjat rahuldab. Kuid kui ei rahulda, siis on saab ta seaduse järgi küsida hüvitist nende päevade eest, mis sa 30 päevasest etteteatamisajast vähem ette teatasid. Kui kohe esimene vastus oli täiesti õige, miks edasi jaurata.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda kommenteerides kukkusid Sa klähvima, et valus on lugeda. Mäleta oma tegevust, eksole. Kui see inimene tahtis teada anda, et kokuleppel on see võimalik, siis mis selles halba oli, et niimoodi plärtsuma peab?

Küsimus oli seaduse kohta. Ja sina vastasid valesti, et pole sellist sundust ja pole kuskil kirjas. On kirjas küll. Rumal on ikka edasi ajada oma joru, kuigi ise saad ka aru, et teadsid valesti.

Hetkel ajad mind kellegagi segi, aga eks kägudel ongi suht võimatu vahet teha.

Mina pole öelnud, et pole kuskil kirjas seda 30 päeva etteteatamise aega. On küll, AGA kokkuleppel võib lahkuda ka varem ja ka see on kirjas muide. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et võib lahkuda kohe, ei keela seda ükski seadus. Ka on lubatud kohe lahkuda erakorralistel põhjustel, ka see on kirjas.

Kas see lihtne asi jõuab lõpuks Sulle kohale? Või jaurad siin niisama, et ennast maandada?

Võid lahkuda ka ilma igasuguse kokkuleppeta.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

Sa pole nii kõva tööõiguse spetsialist, kui ise arvad. Loe kohtulahendeid ka, pole vaja kümme korda sama jaurata.

3-2-1-126-14

TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.

Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine ja töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ning töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 13)

See peab päris lolll tööandja olema, kes ei suuda põhjendada, kuidas töötaja puudumine ettevõttele kahju toob. See kahju on ka ilmselt kordades suurem töötaja palgast. Täiesti formaalne seadusepunkt, mille peale lootma küll ei tasu jääda töötajal.

Pigem vastupidi. Tööandjale võib see hoopis rahaliselt kasulik olla- saab võtta uue töötaja katseajale madalama palgaga.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See peab päris lolll tööandja olema, kes ei suuda põhjendada, kuidas töötaja puudumine ettevõttele kahju toob.

Usu, paljud tööandjad ei hakka nende mõnesaja euro pärast TVKsse pöörduma ega kohtusse seda enam. Ja kahjunõue peab täpselt põhjendatud olema, numbrid õiged ning arvutuskäik tõestatav. Umbluud ei saa ajada. Aeg ja advokaat maksavad rohkem.

Ühe kuu palk on üldjuhul ikka rohkem kui mõnisada, lisaks maksud. Keskmise palgaga inimese puhul on küsimus ca 2600 euros. See väärib kindlasti ca tunniajast tööd, et mitte lihtsalt käest ära anda. Mingit advokaati pole sellise asja jaoks vaja.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usu, paljud tööandjad ei hakka nende mõnesaja euro pärast TVKsse pöörduma

Ei peagi pöörduma, peab summa kinni ja kui töötajal on pretensioone, las läheb ise TVK-sse. Eks talle siis tehakse seal selgeks, kui suured šansid on võitjana välja tulla olukorrast. Suure tõenäosusega asi sinnapaika jääb.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

Sa pole nii kõva tööõiguse spetsialist, kui ise arvad. Loe kohtulahendeid ka, pole vaja kümme korda sama jaurata.

3-2-1-126-14

TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.

Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine ja töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ning töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 13)

See peab päris lolll tööandja olema, kes ei suuda põhjendada, kuidas töötaja puudumine ettevõttele kahju toob. See kahju on ka ilmselt kordades suurem töötaja palgast. Täiesti formaalne seadusepunkt, mille peale lootma küll ei tasu jääda töötajal.

Pigem vastupidi. Tööandjale võib see hoopis rahaliselt kasulik olla- saab võtta uue töötaja katseajale madalama palgaga.

Ega siis tööandja peamised kulud pole uue töötaja töötasuga seotud, vaid eelkõige ikka ettevõtte põhitegevusega.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

saab võtta uue töötaja katseajale madalama palgaga.

Sinu loogika järgi oleks tööandjale kõige kasulikum hoida tööl ebakompetentset, kogenematut ja maksimaalselt madala palgaga tööjõudu?

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

saab võtta uue töötaja katseajale madalama palgaga.

Sinu loogika järgi oleks tööandjale kõige kasulikum hoida tööl ebakompetentset, kogenematut ja maksimaalselt madala palgaga tööjõudu?

Oleneb töökohast. Kusagil odavpoes kindlasti.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Usu, paljud tööandjad ei hakka nende mõnesaja euro pärast TVKsse pöörduma

Ei peagi pöörduma, peab summa kinni ja kui töötajal on pretensioone, las läheb ise TVK-sse. Eks talle siis tehakse seal selgeks, kui suured šansid on võitjana välja tulla olukorrast. Suure tõenäosusega asi sinnapaika jääb.

Siis tuleb valida päeva, millal ära minna.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

saab võtta uue töötaja katseajale madalama palgaga.

Sinu loogika järgi oleks tööandjale kõige kasulikum hoida tööl ebakompetentset, kogenematut ja maksimaalselt madala palgaga tööjõudu?

Oleneb töökohast. Kusagil odavpoes kindlasti.

Võimalik, ei tunne selliste ettevõtete spetsiifikat :).

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul on ikka midagi natuke nihkes. Küsiti mitu korda- milles seisneb sund ja kuidas seda rakendatakse? Vägivalla abil tööle sundides?

Sulle on öeldud sada korda, et loomulikult võib lahkuda päevapealt, kuid pead siis tööandjale kompensatsiooni maksma. Kuidas sinu pea küll nii kõva on.

Sa pole nii kõva tööõiguse spetsialist, kui ise arvad. Loe kohtulahendeid ka, pole vaja kümme korda sama jaurata.

3-2-1-126-14

TLS § 100 lg 5 ei anna tööandjale õigust nõuda töötajalt hüvitisena töötasu ulatuses hüvitist, kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaega.

Olukorras, kus töötaja erakorraline ülesütlemine on tühine ja töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks ning töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist. Selleks peab tööandja tõendama, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Hüvitatava kahju kindlakstegemiseks peab kohus mh kohaldama VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 ning kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. (p 13)

Jälle ajad möla, mis ei puutu asjasse. Kui on tegemist erakorralise ülesütlemisega, on asjad teised, aga seda peab enne töötaja tõendama. Kui ta pole seda teinud, on tegemist korralise ülesütlemisega ja selle kohta oli ka küsimus. Aga sina ei saa ikka kuidagi järgi jätta, otsid punkte, mis ei puutu asjasse. Aga noh, teemast on vähemalt nii palju kasu, et vaevusid töölepingu seadust lugema, kuigi sa seda päris hästi ei mõista, varem ei olnud sa sellega üldse tutvunud. Tubli, tuleb kasuks. Ilmselt ei saa sa küll loetust päris hästi aru, aga parem see kui mitte midagi.

Jälle oled omadega metsas. Nüüd arvad kahe erineva käo kirjutatu ühe kirjutatuks.
Nalja juba teeb see Sinu ärplemine ja abitu siplemine ning püüe ühele käole koht kätte näidata, kui tegelikult on neid Sinu vastas mitu. 😁

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

saab võtta uue töötaja katseajale madalama palgaga.

Sinu loogika järgi oleks tööandjale kõige kasulikum hoida tööl ebakompetentset, kogenematut ja maksimaalselt madala palgaga tööjõudu?

Oleneb töökohast. Kusagil odavpoes kindlasti.

Võimalik, ei tunne selliste ettevõtete spetsiifikat :).

See käib kogu teenindussektori kohta tegelikult.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei peagi pöörduma, peab summa kinni ja kui töötajal on pretensioone, las läheb ise TVK-sse. Eks talle siis tehakse seal selgeks, kui suured šansid on võitjana välja tulla olukorrast. Suure tõenäosusega asi sinnapaika jääb.

Töötaja tuleb sellest situatsioonist alati võitjana välja, kui tööandja on tema lõpparvest midagi ebaseaduslikult kinni pidanud. Loe TLSi, seal on täpselt kirjas, mida tööandjal on õigus kinni pidada – ainult ettemakstud summad ja enammakstud puhkusetasu. Katsu ometi mitte end iga kommentaariga järjest lollimaks teha.

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Töölt ära saamine ,kui katseaeg läbi