Teema: Toomkool

#4003365:

300€

Kui see oli nüüd vastus eelmises kommentaaris esitatud küsimusele, siis on see ikka päris jõhker hind.

#4003365:

300€

Kui selle eest on gümnaasiumikoht ka kenasti tagatud, siis vist ei tundugi nii jõhker hind. Ja oma gümnaasiumis läheb ju odavamaks, saab alla 100€ kuu 🙂

Mina arvutasin: igakuine õppemaks 120€ + toiduraha (oleneb palju su laps sööb, on lõuna ja pärastlõunane söök) + pikapäevatasu (sellega tasub kõigil igaksjuhuks arvestada, sest vaja võib seda siiski varem või hiljem minna. Mina arvasin ka, et ah seda me ei kasuta, aga tuleb ette olukordi, kus seda siiski on vaja) + klassiraha ja samuti ekskursiooni või muud tasud kuu lõikes.

Kes huviringides või muusikakoolis käivad, siis ka need tasud, aga need võivad üsna erinevad olla. Samuti muusikakooli laps vajab pikapäevatasu maksmist, sest tihti on peale koolipäeva tund või kaks pausi ja niisama ilma rahata koolis lebotada ei lubata.

Suuremates klassides päris sellist pikapäeva enam pole, aga need kes alles alustavad Toomkooliga, peavad sellega arvestama. 1-4 klass.

300€ sisse ma ei arvestanud koolivormi ega koolitarbeid.

Mõni kuu võib väljaminek olla ka 400€-500€.

Ei tasu sellest ära ehmatada, aga valmis tasub olla.

Kõik ei käi huviringides, aga mõni käib mitmes või/ja muusikakoolis, siis on tasu tunduvalt kõrgem.

Samuti tuleb aegajalt veel arvestada: õpetajate kingid ning ka üritused, kus vanemad peavad laua katma või tuleb lapsele kooli kaasa anda “lauake kata end” noosi. Ühesõnaga iga kuu on ikka midagi, millega tuleb arvestada lisaväljaminekutena. Neid asju on veel, ei ole ainult eelnimetatu.

See 300€ on ikka selline miinimum tegelikult.

Toidurahast rääkides, siis see võib iga kuu üsna erinev olla, aga tavapärane on 80€. Keskpäevane lõunasöök on odavam, pärastlõunane/pikapäeva toit kallim. Kui tavalise lõuna peale kulub kuus keskmiselt 35€, siis teine söögikord on pigem 40-45€. Oleneb väga mitu päeva kuus laps sööb, võib ka vähem olla.

Arvestama peab sellega, et mina räägin siin hetkehindadest, aga need iga aasta tõusevad. Nt käesoleval hooajal tõusid toiduhinnad muuhulgas ka hooaja keskel. Uue kooliaasta alguses on nagunii tavaliselt hind juba pisut kõrgem kui eelmise hooaja lõpus. Oleneb asjast.

Samuti õppemaksu summa pisut kerkib iga aasta.

Infot saab ka kodulehelt.

Kui rääkida hinnast üleüldiselt kuu lõikes ja arvestades kõiki lisasid nagu küsimus oli, siis vabandust, aga alla 300€ on raske välja tulla.

Sa võid nt minimeerida ja makstagi ainult see 120€ õppemaksu iga kuu, aga siis pead arvestama sellega, et su laps koolis sooja toitu ei saa ja lisaväljaminek on ju nii ehk naa selle näol, mis sa talle kolli kuivtoiduks kaasa paned.

Samuti ei pääse mööda klassirahadest või muudest “vidinatest”.

Koolivorm on u 1000€.

See pole kool, kus on lubatud üks koolivormi element, lapsel peab seljas olema full on koolivorm iga päev. Esemete hinnad on üsna krõbedad ning kokkuvõttes summa päris korralik. Vaja on soetada mitu kampsunit, vesti, pluuse omajagu, sh pidulikke pluuse/särke, tüdrukutel seelik, sukad jne, kindlasti palju pükse, kingad ja samuti ei saa ümber tekklist. Tekklit ei pea igapäevaselt kandma ja vaja seda muul ajal kui 1.sept ei lähegi. Mõni kannab tihti või igal pidulikul üritusel, aga need kes ei kanna, siis ostmata ka jätta ei saa, kuna see on kohustuslik koolivormi osa ja 1.sept peab peas olema. Isegi kui see ülejäänud aasta kasutuna kapis seisab. Koide toiduks.

Kokkuvõttes ühest koolivormi komplektist ei piisa, sest laps ei käi iga päeb ainult ühtede riietega koolis, ikka lähvad pluus, kampsun või püksid mustaks ning niisamagi mõne päeva tagant ikka vahetad riideid ka, higistavad ju või riided saavad kantuks jne.

Arvestama peab ka sellega, et kui keset kooliaastat kampsik katki läheb või kadunuks jääb, tuleb uus soetada. See kehtib muidugi ka iga teise riideeseme kohta, mis vormi kuulub ning samuti võib laps vahel mõnest asjast lihtsalt välja kasvada, mille asemele tuleb uus soetada.

Koolist saab kooliaasta alguses kantud riideid ka pisut odavamalt soetada. Asjad on erinevas seisundis, aga nt täiesti kulunuid asju ma ei ostaks 5-10€ eest koolist, samuti mitte vähekulunud asju, mis maksavad sisuliselt täis hinda. Seda nimetatakse “vabatahtlikuks annetuseks”, aga tegelikkuses tasuta ei saa midagi ja maksta tuleb nii nagu nad küsivad. Kui uus tekkel nt maksab 30€, siis ma ei ostaks koolist 25€ vähekasutatud tekklit. Ostaks juba uue. (PS! hinnad on vanad, st nüüd maksab tekkel juba rohkem.)

Lisaks kehalise riided, tüdrukutel balleti riided või võimlemisdress, hiljem ujumisriided, ka vahetusjalatsid jne. Ikka on asju, millega tuleb arvestada ja mis tuleb lisaks. Kõike ei oska ühekorraga siin välja tuuagi.

Kooliaasta alguses on mõnikord vaja osta kohustuslik Toomkooli sussikott (8-10€) ja veel igasugu selliseid vidinaid. See aastati kõik erineb.

Kui midagi olulist meelde tuleb, lisan.

Lisan, et Toomkooli puhul on erinev see oluline nüanss, et õppevahendite eest seal väga maksta ei tule. See asjaolu tõmbab jälle väljaminekuid alla. Ma ei tea, kuidas teistes koolides on, aga Toomkoolis, lisaks sellele, et õpikud on kooli poolt, on tihti ka tööraamatud ja vihikud kooli poolt, samuti päevik ja enamus kunstitarbed. Ainuke mis endal peab korralik ja hästivarustatud olema, on pinal. Kindlasti on veel mingeid asjakesi, mis tuleb endal osta, näiteks nagu raamatute ja tööraamatute ümbrised, kas kilekaaned või paber ning erinevad mapid erinevates ainetes, aga sellist asja isegi pole nagu mina oma kooliajastki veel mäletan, et töövihikud tuli endal kõik välja osta iga poole aasta tagant ja vihikud ja õpilaspäeviku pidid endale ikka ise ostma jne. Toomkoolis on see kõik kooli poolt, samas….kui võtta, et muud väljaminekud ja tasud on jälle omajagu suured, et kuus ikka vähemalt 300 euri tuleb arvestada, siis ei teagi, kus rahaliselt lõpuks mõttekam käia oleks. Mõnes koolis kus õppemaksud on väiksemad, kulub see sama summa vbla jälle teistpidi materjalide ja muu peale ära?

Kui keegi oskab kommenteerida, kuidas sellised asjad teistes koolides toimivad, oleksin tänulik.

Kuidas nt konkreetselt TIKis on? Kas õppematerjalid tulevad kooli poolt või peab kõik ise ostma või mis nt on koolist, mis hulk ise tuleb soetada? Päevikud, tööraamatud/vihikud, kirjavihikud, kunstitarbed, muud võimalikud õppematerjalid?

#4003465:

Mõni kuu võib väljaminek olla ka 400€-500€.

VHK on selle kõrval ikka väga odav. Inglise keel on järgmisel õppeaastal vist 80 eurot kuus. Koolivormiks ostan mina igaks õppeaastaks kaks polosärki, kulu kokku 28 eurot aastas. Jalas on tavalised mustad teksad, nagu ka enamikel teistel. Tekkel on meil vanema lapse oma, kes on juba lõpetanud. Meie lapsed on teklid küll aastaringselt kandnud, v.a külmade talveilmadega. Mingeid logoga sussikotte vmt pole kellegi näinud, ehkki saadaval need on. Kõik õppevahendid (sh kunstitarbed ja topeltõpikud) on kooli poolt. Koolitoit on tasuta. Kes käib päevakeskuses (pikas päevas) ja tahab sealselt toidukorda ka, siis see maksab 1,34 päev. Meie laps käis 1 kord nädalas pikas päevas, mis tähendas ca 5 eurot kuus. Lisaks käis kaks tundi nädalas ühes ringis, mis maksis 29 eurot kuus, aga selline asi pole kohustuslik.

Mingeid 400-500 euroseid väljaminekuid kuus küll kunagi ei ole olnud. Ainus “püsikulu” on inglise keel 80 eurot kuus.

“VHK on odavam” – te nagu tõsiselt arutate VHK hindade üle, mida kool küsib teilt põhimõtteliselt  ebaseaduslikult? Halloo! See pole erakool nagu Toomkool.

#4003549:

#4003541:

“VHK on odavam” – te nagu tõsiselt arutate VHK hindade üle, mida kool küsib teilt põhimõtteliselt ebaseaduslikult? Halloo! See pole erakool nagu Toomkool.

Me oleme oma lapsed sinna kooli pannud, teades, mille eest maksame ja mida vastu saame. Minu silmis on see kolmepoolse rahastusega kultuuri- ja hariduskeskus, mida peavad üleval linn, Miikaeli Ühendus ja lapsevanemad.

Noh, riigikontrolli silmis polnud igatahes selline rahastusviis seaduspärane.

#4003509:

Lisan, et Toomkooli puhul on erinev see oluline nüanss, et õppevahendite eest seal väga maksta ei tule. See asjaolu tõmbab jälle väljaminekuid alla. Ma ei tea, kuidas teistes koolides on, aga Toomkoolis, lisaks sellele, et õpikud on kooli poolt, on tihti ka tööraamatud ja vihikud kooli poolt, samuti päevik ja enamus kunstitarbed. Ainuke mis endal peab korralik ja hästivarustatud olema, on pinal. Kindlasti on veel mingeid asjakesi, mis tuleb endal osta, näiteks nagu raamatute ja tööraamatute ümbrised, kas kilekaaned või paber ning erinevad mapid erinevates ainetes, aga sellist asja isegi pole nagu mina oma kooliajastki veel mäletan, et töövihikud tuli endal kõik välja osta iga poole aasta tagant ja vihikud ja õpilaspäeviku pidid endale ikka ise ostma jne. Toomkoolis on see kõik kooli poolt, samas….kui võtta, et muud väljaminekud ja tasud on jälle omajagu suured, et kuus ikka vähemalt 300 euri tuleb arvestada, siis ei teagi, kus rahaliselt lõpuks mõttekam käia oleks. Mõnes koolis kus õppemaksud on väiksemad, kulub see sama summa vbla jälle teistpidi materjalide ja muu peale ära?

Kui keegi oskab kommenteerida, kuidas sellised asjad teistes koolides toimivad, oleksin tänulik.

Ma arvan, et sellele küsimusele oskavad vastata kõik, kes vähegi seadusandlusega kursis on – Eestis on kohustuslik põhiharidus tasuta ja mingite töövihikute vms eest raha küsida ei tohi ja ei küsitagi. Mis mõtet on võrrelda selle ajaga, kui sina koolis käisid? Äkki võrdleks siis selle ajaga, kui mina käisin? Kaheksakümnendatel oli kõik tasuta ????

Nii et ei, ei kulu see raha muudes koolides töövahendite peale ära. On sul üldse aimu, mis töövihikud maksavad? Kuidas saaks selle peale igakuiselt 300€ kuluda?

Aga lõbus muidugi lugeda, kuidas lapsevanem arvab, et on soodsalt lapse erakooli saanud panna…

#4003657:

Siin sulle lugemist https://opleht.ee/2015/09/suvaoppe-lisatundide-eest-peab-tasuma-omavalitsus/

Aitäh jagamast seda 2015. a artiklit. Aga ise sa seda vist pole läbi lugenud?

“Auditis ei nähta vastuolu seadusega selles, et süvaõppega koolides antakse rohkem tunde, kui riiklik õppekava ette näeb. Samas rõhutatakse, et õppekava mahtu ületavate tundide eest peab maksma kohalik omavalitsus, mitte lapsevanemad.”

Ma saan aru, et sinu meelest peaks siis VHK inglise keele süvaõppe eest õppemaksu ka linn maksma, mitte lapsevanemad?

Ja eriti tore on artikli lõpp: “Auditis rõhutatakse, et vabatahtlike annetuste kogumine pole seadusega vastuolus.”

#4003661:

#4003657:

Siin sulle lugemist https://opleht.ee/2015/09/suvaoppe-lisatundide-eest-peab-tasuma-omavalitsus/

Aitäh jagamast seda 2015. a artiklit. Aga ise sa seda vist pole läbi lugenud?

“Auditis ei nähta vastuolu seadusega selles, et süvaõppega koolides antakse rohkem tunde, kui riiklik õppekava ette näeb. Samas rõhutatakse, et õppekava mahtu ületavate tundide eest peab maksma kohalik omavalitsus, mitte lapsevanemad.”

Ma saan aru, et sinu meelest peaks siis VHK inglise keele süvaõppe eest õppemaksu ka linn maksma, mitte lapsevanemad?

Ja eriti tore on artikli lõpp: “Auditis rõhutatakse, et vabatahtlike annetuste kogumine pole seadusega vastuolus.”

Jessas, inimene, sa ei saa ju ise arugi, mille eest sa seal maksad 🙂

#4003661:

#4003657:

Ma saan aru, et sinu meelest peaks siis VHK inglise keele süvaõppe eest õppemaksu ka linn maksma, mitte lapsevanemad?

#4003662:

Sa ei saa vist mõttest üldse aru. Jah, süvaõpe võib olla, aga seda peab finantseerima omavalitsus. Ja kui sa VHKst saad oma MTÜlt õppemaksu arve, siis ei saa seda ka kuidagi sinu vabatahtlikuks annetuseks lugeda.

Kui sul on probleem sellega, et linn sellist kooli üldse peab, siis kuidas sulle see okei tunduks, kui ta seda kooli veel rohkem toetaks?

Ja kas sa sellest aru ei saa, et vanemad ju teavad ette, et selles koolis on inglise keele õpe tasuline? Lisaks on võimalus mitte maksta, kui see üle jõu käib? VHK-s on alati olnud nii neid rikkaid perekondi, kes maksavad rohkem ja aitavad seeläbi neid, kes üldse maksta ei saa. Kedagi ei saadeta sellest kooli ära sellepärast, et maksta ei saa.

Ja kogu see info on vanematel eelnevalt olemas, inimesed ju sõlmivad Miikaeli Ühendusega lepingu inglise keele süvaõppe saamiseks, mitte ei ole nii, et pannakse laps kooli ja täiesti ootamatult hakatakse mingeid arveid saama.

#4003686:

Probleem on ilmselt selles, et VHKl lastakse rahulikult ka peale 2015.a. riigikontrolli auditit raha edasi küsida

Soovitan lugeda auditit ennast, mitte neid ümberjutustusi. Seal on öeldud, et “Auditis tuvastatud probleemide lahendamine ei eelda seaduse tasemel karmimaid reegleid ega keelde, vaid pigem keskendumist võimalustele, mis jäänud senimaani kasutamata. Kui lastevanematel on soov kooli tegevusse raha panustada, peab asjaolusid kaaludes otsustama lõppastmes omavalitsus, kas rahakogumine on avaliku huvi seisukohast aktsepteeritav või mitte. Siin ei ole universaalset lahendust, vaid probleemidele tuleb läheneda juhtumipõhiselt.”

Auditi täistekst on Riigikontrolli kodulehel kättesaadav. Soovitan tutvuda.

#4003736:

Omavalitsus ei olegi siiani seisukohta võtnud. Samas Rahumäe põhikool likvideeris ettekirjutused ise, VHK ei ole seda suvatsenud. Kahtlustan, et avalik huvi oleks praegu pigem VHK vastu, sest ajapikku on sellest kujunenud mingi kogukonna erakool, kuhu tavainimesel väljastpoolt on praktiliselt võimatu sisse saada. Kui ei kuulu nn kogukonda, siis on sinna praegu keerulisem sisse saada kui G4 gümnaasiumisse. Eriti juhul, kui tahaks seadusega ette nähtud tasuta haridust.

Omavalitsus on vägagi seisukoha võtnud – seda on näha tema tegutsemisest, et ta toetab täielikult VHK ettevõtmisi. Avaliku huvi seisukohta näitab metsik tung VHK katsetele, olgu tegemist 1. klassi või gümnaasiumiga.

Ma saan aru, et viinamarjad on hapud kõigi arvates, kelle lapsed pole kooli sisse saanud ja seetõttu püütakse igal võimalikul juhul kooli maha teha. Igal aastal aktiveeruvad analoogsed teemad perekoolis ikka ühel ja samal ajal.

#4003745:

#4003736:

Omavalitsus ei olegi siiani seisukohta võtnud. Samas Rahumäe põhikool likvideeris ettekirjutused ise, VHK ei ole seda suvatsenud. Kahtlustan, et avalik huvi oleks praegu pigem VHK vastu, sest ajapikku on sellest kujunenud mingi kogukonna erakool, kuhu tavainimesel väljastpoolt on praktiliselt võimatu sisse saada. Kui ei kuulu nn kogukonda, siis on sinna praegu keerulisem sisse saada kui G4 gümnaasiumisse. Eriti juhul, kui tahaks seadusega ette nähtud tasuta haridust.

Omavalitsus on vägagi seisukoha võtnud – seda on näha tema tegutsemisest, et ta toetab täielikult VHK ettevõtmisi. Avaliku huvi seisukohta näitab metsik tung VHK katsetele, olgu tegemist 1. klassi või gümnaasiumiga.

Ma saan aru, et viinamarjad on hapud kõigi arvates, kelle lapsed pole kooli sisse saanud ja seetõttu püütakse igal võimalikul juhul kooli maha teha. Igal aastal aktiveeruvad analoogsed teemad perekoolis ikka ühel ja samal ajal.

Pean sind kurvastama, et minu laps sai sinna kooli päriselt sisse, aga loobus kohast. Sel ajal räägiti tasulisest haridusest avalikult alles vestlusel.