Esileht Koolilaps Toomkool

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 141 )

Teema: Toomkool

Postitas:
Kägu

Omavalitsus on vägagi seisukoha võtnud – seda on näha tema tegutsemisest, et ta toetab täielikult VHK ettevõtmisi.

Mitte küll omavalitsuse, aga  haridusministri tasemel toetatakse VHK ettevõtmisi:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92440265/minister-reps-eraldas-lapsevanem-repsi-koolile-ligi-miljon-eurot

 

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, et TIKis õpilaspäeviku saab koolist osta, oli see 15 või 20 euri? Ju siis on ülejäänud tööraamatud ja vihikud ka tasulised?

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, et TIKis õpilaspäeviku saab koolist osta, oli see 15 või 20 euri? Ju siis on ülejäänud tööraamatud ja vihikud ka tasulised?

Soovitan seda küsida TIKi teemas.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHK kohta räägitakse sellist lugu,  et Kersti N. ja Ülo V. ei leidnud oma poja Varro V. natuuriga sobilikku kooli ja siis loodigi see “eksperimentaalne” kool just pojakesele mõeldes.

Ei vasta tõele.

1987. aastal otsustas Tallinna 2. Keskkooli (praeguse Reaalkooli) juhtkond avada Vanalinna Muusikamaja juures eksperimentaalklassid. Poiste klassijuhatajaks sai Andry Ervald, tüdrukute klassijuhatajaks Hela Leimane. Ametlikult kuulusid õpilased 2. Keskkooli hingekirja. Tunnid toimusid vaheldumisi reaalkooli majas ja muusikamajas.

1988/89 õppeaastal nimetati kool Vanalinna Algkooliks, esimeseks koolijuhatajaks oli Ingrid Meister.

1989. aastal asutati Vanalinna Kooliselts, kuhu koondusid aktiivsemad lapsevanemad, kes toetasid tekkinud kooli nii vabatahtliku tööga kui ühiskonna erinevate huvigruppide suhtumise mõjutamisega. Seltsi esimeheks valiti Tarmo Maasik.

1990. aasta 21. septembril moodustati Vanalinna Hariduskolleegium esimese munitsipaalasutusena linnas. Otsustati, et Vanalinna Hariduskolleegium on humanitaarnõuniku tegevusalas tegutsev asutus, sest tolleaegse linnajuhtimise struktuuri raames oli see esimene tasand, kus kultuuri ja haridust oli võimalik integreerida. Finantseerimine otsustati lahendada ülevaatlikkuse saavutamiseks ühe ametkonna kaudu ja vastavalt Kultuuri- ja Haridusametite kokkuleppele jäi selleks Haridusamet. Haridusamet nimetas VHK direktorina ametisse Kersti Nigeseni.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Omavalitsus on vägagi seisukoha võtnud – seda on näha tema tegutsemisest, et ta toetab täielikult VHK ettevõtmisi.

Mitte küll omavalitsuse, aga haridusministri tasemel toetatakse VHK ettevõtmisi:

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92440265/minister-reps-eraldas-lapsevanem-repsi-koolile-ligi-miljon-eurot

Miks Reps minu lapse koolile miljonit ei eraldanud? Ah jaa, tema lapsed ei käi siin koolis.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pean sind kurvastama, et minu laps sai sinna kooli päriselt sisse, aga loobus kohast. Sel ajal räägiti tasulisest haridusest avalikult alles vestlusel.

Ei vasta tõele. Minu esimene laps läks sellesse kooli aastal 2005 ja kogu info oli olemas.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks Reps minu lapse koolile miljonit ei eraldanud? Ah jaa, tema lapsed ei käi siin koolis.

Mida sinu kool selleks teinud on, et kooli käekäigust huvitatud lapsevanemad tahaksid sinna oma lapsi tuua ja panustada? Kui palju sa ise oled panustanud?

+1
-8
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

See Kägu, kes tegi pika postituse Toomkooli õppemaksu, koolivormi hinna, klassiraha jms kohta – mul on kõva kahtlus, et tegelikult ta ei ole Toomkooli lapsevanem, vaid on pigem internetist või tuttavatelt infokilde korjanud ja siis ise kõvasti juurde fantaseerinud. Hea küll, 300 eurot kuus võib kokku tulla küll, kui laps käib muusikakoolis, sööb E–N pikapäevalõunat (reedeti pole ei pikapäevarühma ega ka pikapäevatoitu) ja võib-olla ootab ka seal pikapäevarühmas oma muusikakoolitundi. Aga seda, kuidas koolivormi peale on võimalik kulutada 1000 eurot, minu mõistus küll ei võta. Ma pole kolme lapse peale kokkugi nii palju kulutada suutnud. Kindlasti vajalik on tekkel (sel aastal 33.-) ja vest (25.50 või 27.50, oleneb suurusest) või kampsun (32.50). Mõttekas oleks osta ka paar lühikeste varrukatega polosärki iga päev kandmiseks (10.- tk). Põhimõtteliselt saab ka ilma polosärkideta, vesti või kampsuni alla võib panna ka lihtsalt suvalise ühevärvilise pluusi või T-särgi, aga vähemalt minu lastel on villase vesti või kampsuniga palavavõitu olnud. Kohustuslik on kanda ühte kooli logoga riietuseset: polosärki, vesti või kampsunit. Püksid võivad olla näiteks suvalised tumedad teksad, peaasi, et poleks lõhkised ega põlvini jalgevahega vms. Mingeid pidulikke pluuse või sukki või pükse koolivormi tootja üldse ei pakugi, need ostab igaüks sellised, nagu meeldib.
Klassiraha kogumise ja suuruse otsustab iga klass ise. Minu laste klassides on seda eri aastatel kogutud 30–50 eurot poolaastas. Sellest makstakse igasugu teatrid, muuseumid, näitused jms. Mõte on selles, et iga käigu jaoks ei peaks hakkama eraldi koguma. Kui klassiraha kogub mõni lapsevanem, siis makstakse sellest sageli ka õpetajate (jõulu)kingid. Kui õpetaja kogub, siis muidugi kogutakse õpetaja kingiraha eraldi. Kevadise ekskursiooni jaoks kogutakse ka tavaliselt juurde. Kui klassirahast kevadeks midagi alles on, siis tuleb ekskursioon selle võrra odavam.
Logoga sussikott? Jah, eelmisel sügisel pakuti tõesti. Ühe mu lapse klass otsustas isegi osta.
Kehalise riieteks sobib suvaline dress, mis olemas on. Peaasi, et lapsel mugav on. Balletitundides käiakse üldiselt retuuside ja mingi särgiga, mis ei tohi olla liiga lohvakas, et õpetaja saaks laste kehahoidu jälgida. Võimlemissussid balletitunni jaoks on vist tõesti selline lisakulu, mida päris igas koolis vaja ei lähe. Ujumistunnid on Tallinnas igas koolis ette nähtud.
Päeviku saab koolist. 1.–4. kl saab koolist ka aasta esimesed vihikud. Kui need vihikud täis saavad, siis uued vihikud hangib igaüks ise. Õpikud-töövihikud on nagunii tasuta.
Huviringidega on nii, et viimased kaks aastat Toomkooli enda tasulisi ringe olnud ei ole. On olnud paar kohta paaris VHK huviringis. Siis, kui viimati Toomkoolil endal huviringid olid, maksis üks ring 20 eurot kuus. Koorilaul on, aga see on tasuta.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks Reps minu lapse koolile miljonit ei eraldanud? Ah jaa, tema lapsed ei käi siin koolis.

Mida sinu kool selleks teinud on, et kooli käekäigust huvitatud lapsevanemad tahaksid sinna oma lapsi tuua ja panustada? Kui palju sa ise oled panustanud?

Eee… Kas VHKs käib see panustamine kuidagi teistmoodi, rohkem ja üllamalt kui kõigis teistes koolides? Või oli asi ikkagi Repsis?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, et TIKis õpilaspäeviku saab koolist osta, oli see 15 või 20 euri? Ju siis on ülejäänud tööraamatud ja vihikud ka tasulised?

No mitte ei tahaks uskuda, et õpilaspäeviku eest niipalju küsitakse. Mul lapsed ühes TIKi lähedal asuvas koolis õppinud ja seal maksis õpilaspäevik euro või paar, töövihikud olid põhikoolis tasuta ja isegi gümnaasimus ei pidanud nende eest 20 eurot maksma.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHK kohta räägitakse sellist lugu, et Kersti N. ja Ülo V. ei leidnud oma poja Varro V. natuuriga sobilikku kooli ja siis loodigi see “eksperimentaalne” kool just pojakesele mõeldes.

Ei vasta tõele.

1987. aastal otsustas Tallinna 2. Keskkooli (praeguse Reaalkooli) juhtkond avada Vanalinna Muusikamaja juures eksperimentaalklassid. Poiste klassijuhatajaks sai Andry Ervald, tüdrukute klassijuhatajaks Hela Leimane. Ametlikult kuulusid õpilased 2. Keskkooli hingekirja. Tunnid toimusid vaheldumisi reaalkooli majas ja muusikamajas.

1988/89 õppeaastal nimetati kool Vanalinna Algkooliks, esimeseks koolijuhatajaks oli Ingrid Meister.

1989. aastal asutati Vanalinna Kooliselts, kuhu koondusid aktiivsemad lapsevanemad, kes toetasid tekkinud kooli nii vabatahtliku tööga kui ühiskonna erinevate huvigruppide suhtumise mõjutamisega. Seltsi esimeheks valiti Tarmo Maasik.

1990. aasta 21. septembril moodustati Vanalinna Hariduskolleegium esimese munitsipaalasutusena linnas. Otsustati, et Vanalinna Hariduskolleegium on humanitaarnõuniku tegevusalas tegutsev asutus, sest tolleaegse linnajuhtimise struktuuri raames oli see esimene tasand, kus kultuuri ja haridust oli võimalik integreerida. Finantseerimine otsustati lahendada ülevaatlikkuse saavutamiseks ühe ametkonna kaudu ja vastavalt Kultuuri- ja Haridusametite kokkuleppele jäi selleks Haridusamet. Haridusamet nimetas VHK direktorina ametisse Kersti Nigeseni.

Varro Vooglaid märgib oma CVs, et õppis Vanalinna Hariduskolleegiumis 1987-1999.

Kool polnud alguses Vhk nime all, aga…
“Initsiatiivgrupiks keskuse ideoloogilise ja teoreetilise kontseptsiooni rajamisel
kujunes rühm kultuuri- ja haridustegelasi (Taivo Niitvägi, Kersti Nigesen, Lembit
Peterson, Ülo Vooglaid, Toomas Vooglaid, Zoja Mellov jt)”.
VHK kui selline loodi 1990. ja direktoriks sai Kersti Nigesen.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ütleks, et VHKl pole taset, on küll, aga tõesti pole Toomkooli lõpetajatel probleeme “soovitud gümnaasiumisse sissesaamisega” kui see gümnaasium on VHK.

Vähemalt selleaastastel lõpetajatel on see gümnaasium enamikul midagi muud kui VHK. Näiteks poisteklassist läheb kolmandik GAG-i.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eee… Kas VHKs käib see panustamine kuidagi teistmoodi, rohkem ja üllamalt kui kõigis teistes koolides?

Ju siis käib, kui sa kurdad, et sinu kooli lapsevanemad kooli piisavalt ei toeta.

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool polnud alguses Vhk nime all, aga…
“Initsiatiivgrupiks keskuse ideoloogilise ja teoreetilise kontseptsiooni rajamisel
kujunes rühm kultuuri- ja haridustegelasi (Taivo Niitvägi, Kersti Nigesen, Lembit
Peterson, Ülo Vooglaid, Toomas Vooglaid, Zoja Mellov jt)”.
VHK kui selline loodi 1990. ja direktoriks sai Kersti Nigesen.

1987. aastal otsustas Tallinna 2. Keskkooli (praeguse Reaalkooli) juhtkond avada Vanalinna Muusikamaja juures eksperimentaalklassid. Poiste klassijuhatajaks sai Andry Ervald, tüdrukute klassijuhatajaks Hela Leimane. Ametlikult kuulusid õpilased 2. Keskkooli hingekirja. Tunnid toimusid vaheldumisi reaalkooli majas ja muusikamajas.

1988/89 õppeaastal nimetati kool Vanalinna Algkooliks, esimeseks koolijuhatajaks oli Ingrid Meister.

1989. aastal asutati Vanalinna Kooliselts, kuhu koondusid aktiivsemad lapsevanemad, kes toetasid tekkinud kooli nii vabatahtliku tööga kui ühiskonna erinevate huvigruppide suhtumise mõjutamisega. Seltsi esimeheks valiti Tarmo Maasik.

1990. aasta 21. septembril moodustati Vanalinna Hariduskolleegium esimese munitsipaalasutusena linnas. Otsustati, et Vanalinna Hariduskolleegium on humanitaarnõuniku tegevusalas tegutsev asutus, sest tolleaegse linnajuhtimise struktuuri raames oli see esimene tasand, kus kultuuri ja haridust oli võimalik integreerida. Finantseerimine otsustati lahendada ülevaatlikkuse saavutamiseks ühe ametkonna kaudu ja vastavalt Kultuuri- ja Haridusametite kokkuleppele jäi selleks Haridusamet. Haridusamet nimetas VHK direktorina ametisse Kersti Nigeseni.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kool polnud alguses Vhk nime all, aga…

“Initsiatiivgrupiks keskuse ideoloogilise ja teoreetilise kontseptsiooni rajamisel

kujunes rühm kultuuri- ja haridustegelasi (Taivo Niitvägi, Kersti Nigesen, Lembit

Peterson, Ülo Vooglaid, Toomas Vooglaid, Zoja Mellov jt)”.

VHK kui selline loodi 1990. ja direktoriks sai Kersti Nigesen.

1987. aastal otsustas Tallinna 2. Keskkooli (praeguse Reaalkooli) juhtkond avada Vanalinna Muusikamaja juures eksperimentaalklassid. Poiste klassijuhatajaks sai Andry Ervald, tüdrukute klassijuhatajaks Hela Leimane. Ametlikult kuulusid õpilased 2. Keskkooli hingekirja. Tunnid toimusid vaheldumisi reaalkooli majas ja muusikamajas.

1988/89 õppeaastal nimetati kool Vanalinna Algkooliks, esimeseks koolijuhatajaks oli Ingrid Meister.

1989. aastal asutati Vanalinna Kooliselts, kuhu koondusid aktiivsemad lapsevanemad, kes toetasid tekkinud kooli nii vabatahtliku tööga kui ühiskonna erinevate huvigruppide suhtumise mõjutamisega. Seltsi esimeheks valiti Tarmo Maasik.

1990. aasta 21. septembril moodustati Vanalinna Hariduskolleegium esimese munitsipaalasutusena linnas. Otsustati, et Vanalinna Hariduskolleegium on humanitaarnõuniku tegevusalas tegutsev asutus, sest tolleaegse linnajuhtimise struktuuri raames oli see esimene tasand, kus kultuuri ja haridust oli võimalik integreerida. Finantseerimine otsustati lahendada ülevaatlikkuse saavutamiseks ühe ametkonna kaudu ja vastavalt Kultuuri- ja Haridusametite kokkuleppele jäi selleks Haridusamet. Haridusamet nimetas VHK direktorina ametisse Kersti Nigeseni.

Miks sa sama teksti siia mitu korda kopeerid? Kuidas see tõestab, et Nigesen polnud kooli idee ja sünni juures? Loe ülaltpoolt, kelle idee see eksperimentaalne haridusasutus oli.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eee… Kas VHKs käib see panustamine kuidagi teistmoodi, rohkem ja üllamalt kui kõigis teistes koolides?

Ju siis käib, kui sa kurdad, et sinu kooli lapsevanemad kooli piisavalt ei toeta.

Tule taevas appi! No tõesti, me oleme Repsiga võrreldes tõesti saamatud lapsevanemad, sest ei suuda oma kooli jaoks miljonitki panustada.

Kunagi keegi kirjutas, et VHK kõige andunumad fännid tekitavad perekoolis oma koolile ise suuremat mainekahju kui vastased ja nagu näha, siis nii see tõesti on.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

VHK kohta räägitakse sellist lugu, et Kersti N. ja Ülo V. ei leidnud oma poja Varro V. natuuriga sobilikku kooli ja siis loodigi see “eksperimentaalne” kool just pojakesele mõeldes.

Ei vasta tõele.

1987. aastal otsustas Tallinna 2. Keskkooli (praeguse Reaalkooli) juhtkond avada Vanalinna Muusikamaja juures eksperimentaalklassid. Poiste klassijuhatajaks sai Andry Ervald, tüdrukute klassijuhatajaks Hela Leimane. Ametlikult kuulusid õpilased 2. Keskkooli hingekirja. Tunnid toimusid vaheldumisi reaalkooli majas ja muusikamajas.

1988/89 õppeaastal nimetati kool Vanalinna Algkooliks, esimeseks koolijuhatajaks oli Ingrid Meister.

1989. aastal asutati Vanalinna Kooliselts, kuhu koondusid aktiivsemad lapsevanemad, kes toetasid tekkinud kooli nii vabatahtliku tööga kui ühiskonna erinevate huvigruppide suhtumise mõjutamisega. Seltsi esimeheks valiti Tarmo Maasik.

1990. aasta 21. septembril moodustati Vanalinna Hariduskolleegium esimese munitsipaalasutusena linnas. Otsustati, et Vanalinna Hariduskolleegium on humanitaarnõuniku tegevusalas tegutsev asutus, sest tolleaegse linnajuhtimise struktuuri raames oli see esimene tasand, kus kultuuri ja haridust oli võimalik integreerida. Finantseerimine otsustati lahendada ülevaatlikkuse saavutamiseks ühe ametkonna kaudu ja vastavalt Kultuuri- ja Haridusametite kokkuleppele jäi selleks Haridusamet. Haridusamet nimetas VHK direktorina ametisse Kersti Nigeseni.

Mul on ühe lapse ühes huviharidusasutuses lepingus punkt, et vanem kohustub mitte kahjustama asutuse mainet, sh mitte kommenteerima asutuse tegevust internetifoorumites. Samasugune punkt on mul endal oma tööandja kohta töölepingus. Kusjuures kummaski pole märgitud, et keelatud oleks spetsiifiliselt negatiivsed kommentaarid. Ma siiamaani pole neid punkte eriti õnnestunuks pidanud, aga vaadates, kuidas mingi VHK-vihkaja (kelle probleemi tuum ilmselgelt on seotud hoopis eelkõige kodanik VV-ga, aga kuna VV saab kohtuga ähvardada ja kool mitte, siis ilmselt kooli kallal võtta on turvalisem), saab kõlapinda suvaliste teemade all, sest alati leidub keegi, kes naiivselt vastama ja kooli kiitma tõttab, peaks äkki VHK ka sellisele punktile mõtlema.

Toomkoolist – mul on ainult tuttavate laste kogemus. Tuttavate lapsed on laiali heades koolides (GAG, reaal, Westholm). Kohati mindud juba enne põhikooli lõppu (7ndasse ja enne). Spekulatsioon: õppetase ei ole probleemne, lapsed saavad shokita hakkama ja algklassidesse võeti vähemalt esimestes lendudes võimekas seltskond. Spekulatsioon 2: kui ei ole usklik pere, siis usukallak võib hakata häirima, eriti just oludes, kus kirikus käiakse ainetundidest ja palju tihedamini kui mujal. Spekulatsioon 3: õpetajate tase on ebaühtlane, sest nö usukallakuga koolis töötamiseks peab õpetaja olema kas ise usklik (kitsendab valikut) või peavad muud eelised (nt Toomkooli puhul väikesed klassid) puudused (näiteks ärajäävad ainetunnid) üle kaaluma.

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina arvutasin: igakuine õppemaks 120€ + toiduraha (oleneb palju su laps sööb, on lõuna ja pärastlõunane söök) + pikapäevatasu (sellega tasub kõigil igaksjuhuks arvestada, sest vaja võib seda siiski varem või hiljem minna. Mina arvasin ka, et ah seda me ei kasuta, aga tuleb ette olukordi, kus seda siiski on vaja) + klassiraha ja samuti ekskursiooni või muud tasud kuu lõikes.

Kes huviringides või muusikakoolis käivad, siis ka need tasud, aga need võivad üsna erinevad olla. Samuti muusikakooli laps vajab pikapäevatasu maksmist, sest tihti on peale koolipäeva tund või kaks pausi ja niisama ilma rahata koolis lebotada ei lubata.

Suuremates klassides päris sellist pikapäeva enam pole, aga need kes alles alustavad Toomkooliga, peavad sellega arvestama. 1-4 klass.

300€ sisse ma ei arvestanud koolivormi ega koolitarbeid.

Mõni kuu võib väljaminek olla ka 400€-500€.

Ei tasu sellest ära ehmatada, aga valmis tasub olla.

Kõik ei käi huviringides, aga mõni käib mitmes või/ja muusikakoolis, siis on tasu tunduvalt kõrgem.

Samuti tuleb aegajalt veel arvestada: õpetajate kingid ning ka üritused, kus vanemad peavad laua katma või tuleb lapsele kooli kaasa anda “lauake kata end” noosi. Ühesõnaga iga kuu on ikka midagi, millega tuleb arvestada lisaväljaminekutena. Neid asju on veel, ei ole ainult eelnimetatu.

See 300€ on ikka selline miinimum tegelikult.

Toidurahast rääkides, siis see võib iga kuu üsna erinev olla, aga tavapärane on 80€. Keskpäevane lõunasöök on odavam, pärastlõunane/pikapäeva toit kallim. Kui tavalise lõuna peale kulub kuus keskmiselt 35€, siis teine söögikord on pigem 40-45€. Oleneb väga mitu päeva kuus laps sööb, võib ka vähem olla.

Arvestama peab sellega, et mina räägin siin hetkehindadest, aga need iga aasta tõusevad. Nt käesoleval hooajal tõusid toiduhinnad muuhulgas ka hooaja keskel. Uue kooliaasta alguses on nagunii tavaliselt hind juba pisut kõrgem kui eelmise hooaja lõpus. Oleneb asjast.

Samuti õppemaksu summa pisut kerkib iga aasta.

Infot saab ka kodulehelt.

Kui rääkida hinnast üleüldiselt kuu lõikes ja arvestades kõiki lisasid nagu küsimus oli, siis vabandust, aga alla 300€ on raske välja tulla.

Sa võid nt minimeerida ja makstagi ainult see 120€ õppemaksu iga kuu, aga siis pead arvestama sellega, et su laps koolis sooja toitu ei saa ja lisaväljaminek on ju nii ehk naa selle näol, mis sa talle kolli kuivtoiduks kaasa paned.

Samuti ei pääse mööda klassirahadest või muudest “vidinatest”.

Koolivorm on u 1000€.

See pole kool, kus on lubatud üks koolivormi element, lapsel peab seljas olema full on koolivorm iga päev. Esemete hinnad on üsna krõbedad ning kokkuvõttes summa päris korralik. Vaja on soetada mitu kampsunit, vesti, pluuse omajagu, sh pidulikke pluuse/särke, tüdrukutel seelik, sukad jne, kindlasti palju pükse, kingad ja samuti ei saa ümber tekklist. Tekklit ei pea igapäevaselt kandma ja vaja seda muul ajal kui 1.sept ei lähegi. Mõni kannab tihti või igal pidulikul üritusel, aga need kes ei kanna, siis ostmata ka jätta ei saa, kuna see on kohustuslik koolivormi osa ja 1.sept peab peas olema. Isegi kui see ülejäänud aasta kasutuna kapis seisab. Koide toiduks.

Kokkuvõttes ühest koolivormi komplektist ei piisa, sest laps ei käi iga päeb ainult ühtede riietega koolis, ikka lähvad pluus, kampsun või püksid mustaks ning niisamagi mõne päeva tagant ikka vahetad riideid ka, higistavad ju või riided saavad kantuks jne.

Arvestama peab ka sellega, et kui keset kooliaastat kampsik katki läheb või kadunuks jääb, tuleb uus soetada. See kehtib muidugi ka iga teise riideeseme kohta, mis vormi kuulub ning samuti võib laps vahel mõnest asjast lihtsalt välja kasvada, mille asemele tuleb uus soetada.

Koolist saab kooliaasta alguses kantud riideid ka pisut odavamalt soetada. Asjad on erinevas seisundis, aga nt täiesti kulunuid asju ma ei ostaks 5-10€ eest koolist, samuti mitte vähekulunud asju, mis maksavad sisuliselt täis hinda. Seda nimetatakse “vabatahtlikuks annetuseks”, aga tegelikkuses tasuta ei saa midagi ja maksta tuleb nii nagu nad küsivad. Kui uus tekkel nt maksab 30€, siis ma ei ostaks koolist 25€ vähekasutatud tekklit. Ostaks juba uue. (PS! hinnad on vanad, st nüüd maksab tekkel juba rohkem.)

Lisaks kehalise riided, tüdrukutel balleti riided või võimlemisdress, hiljem ujumisriided, ka vahetusjalatsid jne. Ikka on asju, millega tuleb arvestada ja mis tuleb lisaks. Kõike ei oska ühekorraga siin välja tuuagi.

Kooliaasta alguses on mõnikord vaja osta kohustuslik Toomkooli sussikott (8-10€) ja veel igasugu selliseid vidinaid. See aastati kõik erineb.

Kui midagi olulist meelde tuleb, lisan.

Jamajutt! Sama hästi võid juurde liita autokütuse kulu ja juuksurikülastuse ja öelda, et kuutasu in 500€. Ja koolivorm 1000€?! Nalja teed?

Ja jah, olen TK õppemaksu ja koolivormi hindadega kursis.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Toomkooli tase pole ilmselt paha, seda enam, et lapsed saavad sisse nii põhikooli keskel kui ka gümnaasiumisse headesse koolidesse. Kui paljud või mil määral, see on muidugi pisut ebaselge.

On küll juttu olnud, et muud eliitkoolid on ikka peajagu üle ja ilmselt Toomkooli tase samastub pigem VHK tasemega, kuid võib ka olla, et Toomkooli tase on mingil põhjusel parem kui VHKs – seda me veel ei tea, see hakkab selguma lähiaastatel, kui on näha mismoodi Toomkooli lõpetajad mujal koolides ja hiljem elus hakkama hakkavad saama ja kuhu tegelikult jõuavad. Mis neist lõpuks saab?

Olulised on ka väärtushinnangud, mis sa ühest või teisest asutusest kasvatusena kaasa saad. Me ei tea tegelikult isegi seda veel, kas Toomkool kasvatab inimese heasüdamlikuks inimeseks, kes hiljem elus tegusid tehes meie ilmaruumi kujundama hakkab. Ka see on tase.

Alati ei ole kõik nii ilmselge nagu see pealtnäha paista võib. VHK mõttelaadiga koolideks peetavate koolide sisu pole veel tegelikult selge, erinevusi võib olla mitmeid ning pealtnäha sarnased püüdlused ei tähenda alati õnnestunud või üllaid tulemusi.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle meeldib viimase postitaja rahulik ja arutlev kõnetoon 🙂

Minu arvamus on, et lapse kujundaja on siiski kodu. Seal pannakse paika ka väärtushinnangud. Kool on olulises, kuid toetavas rollis. Ja korraliku lastetoaga õpilasel ei ole tegelikult vahet mis koolis ta õpib.
Praegu on lõpetamas TK kolmas lend. Kahe eelneva aata lõpetajad on enamus VHKs ja GAGis. Pea kõik (paari erandiga) on saanud koolidesse kuhu nad on soovinud. Sama on ka kolmanda, praeguse, lennuga.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle meeldib viimase postitaja rahulik ja arutlev kõnetoon 🙂

Minu arvamus on, et lapse kujundaja on siiski kodu. Seal pannakse paika ka väärtushinnangud. Kool on olulises, kuid toetavas rollis. Ja korraliku lastetoaga õpilasel ei ole tegelikult vahet mis koolis ta õpib.

Praegu on lõpetamas TK kolmas lend. Kahe eelneva aata lõpetajad on enamus VHKs ja GAGis. Pea kõik (paari erandiga) on saanud koolidesse kuhu nad on soovinud. Sama on ka kolmanda, praeguse, lennuga.

Kas sa oskad öelda enam-vähem suurusjärgu, kui palju TK lõpetajatest jäi edasi VHK-sse ja kui palju õpilasi läks mujale?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvan, et laps ei ole ainult kodu peegel, laps on kooli peegel ka üsna paljus!

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas keegi teab öelda, mitu VHK gümnaasiumi klassi õigupoolest praegu olemas on?

Kui siin on jutt, et kõik TK, VHK ja PMK põhikooli lõpetajad lähevad suure tõenäosusega VHK gümnasse edasi, siis kas peale nende veel kohti kellegile jääb? Mitu erinevat 10ndat klassi üldse avatakse tänapäeval sügiseti VHKs? 4? 6? Ja kas ühes klassis on u 30 last?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas keegi teab öelda, mitu VHK gümnaasiumi klassi õigupoolest praegu olemas on?

Selle info leiad VHK kodulehelt.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas keegi teab öelda, mitu VHK gümnaasiumi klassi õigupoolest praegu olemas on?

Selle info leiad VHK kodulehelt.

Ei leia kahjuks täpset infot, aga paned ehk viite, kus vastvõetavad klassid (3?) ja õpilaste arv. Tänud!

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kodulehel ei ole seda infot, netis ei ole kuskil seda infot, seepärast siin küsingi, et äkki keegi asjaosaline teab??

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kodulehel ei ole seda infot, netis ei ole kuskil seda infot, seepärast siin küsingi, et äkki keegi asjaosaline teab??

No aitame siis hädalist – http://www.vhk.ee/tutvustus/vhk-arvudes

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

No seda ma nägin, aga see pole reaalne inf ju. Kas tänapäevast infi keegi teab?

Aasta 2009 ei ütle praegu ammu enam midagi, samuti võib sealt kodulehelt leida ka aastast 2006 kümnendate klasside info, mis on veel puudulikum arvestades tänapäeva.

Aastal 2017 oli juba 4 kümnendat klassi ja tänaseks peaks vist kuus olema. Aga ma ei ole kindel. Ja kui ongi siis mis erialade klassid need täpselt on, kui palju lapsi ühele erialale mahub jne? Mitu last millises klassis?

Help.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No seda ma nägin, aga see pole reaalne inf ju. Kas tänapäevast infi keegi teab?

Aasta 2009 ei ütle praegu ammu enam midagi, samuti võib sealt kodulehelt leida ka aastast 2006 kümnendate klasside info, mis on veel puudulikum arvestades tänapäeva.

Aastal 2017 oli juba 4 kümnendat klassi ja tänaseks peaks vist kuus olema. Aga ma ei ole kindel. Ja kui ongi siis mis erialade klassid need täpselt on, kui palju lapsi ühele erialale mahub jne? Mitu last millises klassis?

Help.

No vaata siis haridusamet lehelt – https://info.haridus.ee/asutus/1312

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suur tänu. Minul millegipärast ei tule Haridusameti leht selliselt lahti. Näitab ainult neid kolme klassi kus on kohti, tervet nimekirja klassidest ja klassisuurustest mitte.

Aga sellelt lehelt on näha jah, et 6 kümnendat võetakse tänapäeval justkui vastu (,kui see just aastati ei erine mingil põhjusel).

Kas keegi ehk oskab ka öelda, mis tähise taga mis eriala peitub? Palju nt teatri suunda vastu võetakse või milline neist teatrisuuna klass peaks olema? See kus on 14 õpilast?

Mis eriala üldse millise tähisega seotud on?

+2
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 141 )


Esileht Koolilaps Toomkool