Teema: tööõnnetus või mitte?

TööVÕTUleping ei ole leping töötamiseks vaid teenuse osutamiseks.
Ravikindlustus kooli poolt kehtib ilmselt ikka seni kuni ta selles koolis õpilane on.
Mustalt töötajate nimekiri? Sellist asja ei ole olemas, mustalt töötades ei ole sa keegi ja tööõnnetusest ei saa juttugi olla.

\”Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.\”

Seega kui ta asus tööd tegema, ongi tööleping sõlmitud. Mõistlik siin on nõuda töölepingu vormistamist kirjalikult.

tagantjärgi ma küll mingit töövõtulepingut sõlmima ei hakkaks. tegelikult loetakse tööleping sõlmituks tööle lubamise hetkest, seega kui juhtus tööõnnetus, siis praeguseks on pigem oluline see, kuidas edasi käituti- kas pöörduti kohe arsti poole (kiirabi), kas räägiti juhtunu kohta tõtt jms- tagantjärgi hakata miskit tõestama, on tunduvalt jamam.

kui ravikindlustus kehtib, siis on opid jms ikka tasuta.

see, kui võeti ülikooli vastu, ei tähenda veel nimekirjas olemist, sest uute õpilaste nimekirjad kinnitatakse set algul. samas kui ta lõpetas sel aastal kooli ja õnnetus juhtus kuu tagasi, siis kehtis tal veel eelmise kooliaja kindlustus- vaata HK lehelt järgi, kas kehtib veel kuu või kaks eale õpingute lõpetamist.

hetkel ootagi see TI vastus ära, nemad selles ju kõige kompetentsemad

Mida Sa tahad saavutada? Kompensatsiooni?
Ravikindlustus on noormehele tõenäoliselt kehtiv, muidu oleks haiglas juba öeldud, et kindlustus puudub. Kui haiglast läks teade Tööinspektsiooni, siis toimub ka uurimine. Ja kui on rasked vigastused, siis kindlasti läks teade.
Sinu kirjelduse põhjal võib arvata jah, et töötaja on ise süüdi. Seadme vastavust ohutusnõuetele saab hinnata tööinspektor ja kui tegemist on mittevastavusega, saab teha ka ettekirjutuse olukorra parandamiseks. Olenevalt tuvastatud ohutusalase rikkumise raskusastemest on võimalik väärteomenetluse alustamine ohutuse eest vastutava isiku suhtes.

Minu arust kehtib alati reegel, et töövõtuleping pakub töötajale vähem kaitset kui tavaline tööleping. Töölepingut võib sõlmida kirjalikult, aga ei pea – piisab ka kokkuleppest. Tean nt seda, et seadus lubab ka sellist varianti, et inimene teeb tööd kuigi töötasu osas ei ole kokkulepet – sel juhul rakendub mõistliku tasu põhimõte, mida oleks samadel tingimustel makstud. Ehk siis kirjaliku töölepingu puudumine ei tähenda veel töösuhe puudumist. Küll aga tööVÕTUlepingu olemasolu tähendab tavapärase töötaja-tööandja suhe puudumist.
Mõistlikum on keelduda igasugu lepingutest, mida tööandja üritab nüüd peale suruda – ei usu, et nad teile midagi head pakuks.
Kindlustuse ja ravikulude osas ei oska kahjuks midagi kommenteerida… Jõudu teile, loodan, et noormees saab terveks..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ta ei läinud seda masinat ise näppima, kaastöötaja, kes on seal töötanud kauem, määras ta sinna. Keegi ei küsinud ta käest, kas ta tahab seal masina taga olla või mitte… Tööandjaga konkreetset juttu ei olnud, mis ta töö olema hakkab. Jooksvalt tegi kõiki asju. Töövõtulepingusse oleks lihtsalt pandud mingi muu ametinimi, et tööandja lisasekeldusi vältida.
Tööandjat ei süüdistagi me muus, kui et masinad ei vasta nõuetele ja ilmselt juhtub selliseid asju seal veel.
Põhimõtteliselt saime vastused küsimustele. Noormees muudab oma versiooni juhtunu kohta ja üritab eluga edasi minna. Vähemalt ei pea pidevalt tänaval kõndides selja taha vaatama…[/tsitaat]

Noormees ei pea ju oma versiooni muutma. Miks peaks?
Sina tavainimesena ei ole pädev hindama, kas mingi seade vastab ohutusnõuetele või mitte. Noormehe jaoks pole enam vahet, kes süüdi on. Kuna ravikindlustus on olemas, siis saab ta tasuta ravi. Võimalik on veel nõuda töölepingu tunnustamist ja sellega seoses ka haiguslehete ja Haigekassa poolt makstavat haigusraha.

Kui tööandja on loonud võimaluse tööohutusnõuded rikkuda (masin ei lähe tööle nt võtmega), siis on ta süüdi, et loll töötaja seda tegi ja viga sai.
Samamoodi on tööandja süüdi, kui töötaja lihtsalt kukub märgistatud trepist alla võib kõnnib vastu ust. Tehtud – nähtud – vaieldud.

Tööle asumisega on leping sõlmitud. Töövõtulepingu sõlmimisel pole mõtet, sest sisuliselt on tal tööleping sõlmitud. Kui ka tööandjal see paberil kirjas pole.

Kui jääb invaliidiks, siis tööandja on kohustatud, igakuiselt hüvitist maksma. Suur paberimajandus ja vaidlemine, aga võimalik.

Tegelikult siinkohal isegi pole vahet, kes süüdi on, tööõnnetus on see nii või naa, sest juhtus ju töö ajal ja haigushüvitist peaks töötaja igal juhul saama, olenemata sellest, kas ta on süüdi või mitte. Ainukesed kohad, kus mängib rolli töötaja süülisus on tööandja aruandest TI-sse ja invaliidsuse alusel hüvitise taotlemisel.

sest siin on tegemist väga tõsise asjaga ja tavaliselt lähevad sellised asjad normaalse advokaadiga kohtusse. Tööandja plekib kõik ravikulud ja muud kulud, mis õnnetusega seoses tekkisid. Ja siin pole midagi häbeneda, inimene kaotas OMA tervise, mida ta enam mitte kunagi kusagilt tagasi ei saa ja seetõttu on tema shansid elus kehvemad. keegi PEAB kahju korvama. Kui ei taha, ei saa, siis pangu putka kinni. Nii käivad asjad ärimaailmas. Ärge kuhugi alla enne kirjutage ja mingeid lepinguid enne advokaadiga konsulteerimata sõlmige. Kindel, et tööandjal on advokaat nüüd võetud, sest teda ootab kõigi tunnuste alusel nüüd paras jama, millest ta proovib vabaneda. Telefon ette ja hakake advokaadibüroosid läbihelistama. Vaadake, et oleks tegemist ikka kogenud vandeadvokaadiga, mitte lihtsalt rumala juristikesega. Olge vaprad!

Ei lugenud vahepealseid vastuseid, aga tööandja püüab töövõtulepingut selle pärast peale suruda, et siis tema ei vastuta tööõnnetuse eest. Kui poiss oleks töövõulepinguga nõus, siis oleks tööandja vastutusest vaba ka, oleks puhtalt poisi enda vastutus. Pole loota mingit valuraha ega kompensatsiooni. Tööle lubamine on sisuliselt suulise töölepingu sõlmimine. Tööandja kohustus on sõlmida leping kirjalikult, tööandja kohustus on viia läbi instruktaa¸. Mingil juhul ei tohi töövõtulepingule alla kirjutada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nagu ka eelpool mainitud, siis juristi me palgata ei jõua. Samuti on tegemist oma alal tuntud firmaga, kellega sõdimine võiks minna päris raskeks.
Tunnistajaid loomulikult oleks, aga maa elu – sa kas lepid sellega, mida tööandja teha käsib, või otsid uue töö. Seda aga maal ei ole.
Tööandja sai oma tahtmise, me vaikime loo maha. Loodame südamest, et arstiteadus teeb imet ja selle andeka noormehe elu saab jätkuda nii, nagu ta seda plaanis. [/tsitaat]
loodan, et vaikimise eest maksti teile korralikult. vastasel juhul tasuks avalikustada koos firma nimega, enda nimedega, et tulevased noormehed õpiks teie loost.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Loodetavasti läks sinu päev pärast sellist postitust paremaks… Kui riik panustaks maaelu arendamisse natuke rohkem, ei oleks pidanud see noormees mustalt tööd tegema. Tal oli valida, kas unistus ülikooli näol või jäädagi tulevikus maale virelema miinimumpalga eest… Nagu ka eelpool mainitud, oleksin tema olukorras sama teinud. Õnnetust ei näinud keegi ette, muidu oleks see olemata. Parastamisest ilmselt kasu ei ole, vaevalt sa isegi üdini seadusekuulekas oled olnud. Selle asemel et hukka mõista – proovi lihtsalt mõista.

[/tsitaat]

Kuule sorry, aga selline lõmitamine varasemates postitustes on lihtsalt tobe. \”Maa inimesed ja ainus tööandja ja muud tööd ei ole ja las jääb nii ja loodame, et poiss ei jää invaliidiks, aga midagi teha ka ei julge\”

Hetkel siis noormehel makstakse ravi kinni riigi poolt, aga töövõimetuslehel ta ei ole jah?
Mis see ametlik versioon siis teil jäi.. kukkus kodus sae otsa vms?

Minge töövaidluskomisjoni ja tehke kaebus, et inimene OLI tööl, aga lepingut ei tehta. Kiirabi viis ta ju objektilt minema või ei viinud? Kus tegijaid , seal nägijaid. Sammuti siis saab juba edasi ajada/kaevata ümbrikupalka ja seadmete modimist/kaitsete eemaldamist.

Ta peaks saama olla töövõimetuslehel ja iga päeva eest, mil ta töötada ei saa töövõimetushüvitist haigekassalt.

Kui üldse midagi teha ei julge ega taha, siis milleks ohkida?