Millised on teie kandideerimiskogemused Eestis?
Tööotsimise protsess võib olla aeg täis huvitavaid võimalusi ja väljakutseid. Aga tihti on see pealtnäha põnev toiming tüütu ja pingeline tegevus. Olen hetkel aktiivne tööotsija ning täheldanud erinevaid probleeme, millest tööandjad ei õpi ega õpi.
Ettevõtted reklaamivad end kirevates värvides, aga tegelikult lonkab kandideerimis protsess mõlemat jalga!
Kirjutan siia, mis on minu kui kandidaadi jaoks värbamise puhul oluline ning mis on kitsaskohad ja probleemid, millega tööotsijad praegusel tööturul minu arvates silmitsi seisavad.
1. Esmane Tagasiside.
Kõige olulisem aspekt kandidaatide jaoks on kahtlemata tagasiside. Paljud ettevõtted ei anna mingit tagasisidet. ( Lihtne email „Tänan kandideerimast vms viisakus oleks ju kena?“)
Halb kogemus firmadega:
KOTRYNA OÜ
Deloitte Estonia
Estonian Business School
COINMETRO OÜ
2. Poolik tagasiside
Kui inimene on kohale kutsutud ja teda on intervjueeritud, oleks kena anda talle tagasisidet MIKS ta valituks ei osutunud. Ümmarguse mulli ajamine ei jäta esiteks head muljet, ei aita kaasa tööandja kuvandile ega ole abiks kandideerijal end edaspidi parandada või saada infot vajaliku enesearengu osas.
Näiteks töötukassa uurib tihti põhjusi, miks inimene valituks ei osutunud. Sellises olukorras on suhteliselt alandav minna taas ettevõttega kontakti otsima ja uurida neilt „ Aga miks te mind ei valinud, mis põhjusel mind ei valitud?“
Halb kogemus firmadega:
Orkla Eesti
SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid
Telia Eesti
3. Kodutööd
Kui esmaseks kontaktiks kandidaadiga on nõue teha mahukas kodutöö ja seda juba enne esmast intervjuud. Minul tekkis kohe küsimus, miks ma peaksin seda tegema enne intervjuud? Kandidaadina soovin ma ju tajuda, millisesse kollektiivi astun ja sellest esimese tunde annab esmane intervjuu ja kohtumine ettevõtte esindajatega.
Halb kogemus firmaga:
Bolt Eesti
4. Palk
Milleks raisata minu ja enda aega ja hoida palgavahemik saaduses? Me elame nagu kiviajas? Lätis ja Leedus ja paljudes EU riikides on töökuulutuses seadusega kohustuslik palk avalikuks teha, siis Eestis pole ei seadust ega ka kommet. Teine stsenaarium- avaldad intervjuul palgasoovi ja hiljem teed neile veel lisaks kodutöö. Lõpuks antakse tagasiside, et sa ei ole valitud, kuna küsisid liiga palju palka? Miks te siis palute veel kodutöö teha? Täielik ajaraisk! Minu nägemus on see, et Eestis soovivad tööandjad palgad saladuses hoida, kuna uued töötajad saavad enamasti rohkem palka, samas vanad olijad rügavad edasi madalama palgaga. Hoides palga saladuses ei pea palgafondi ju suurendama.
Halb kogemus firmadega:
Omniva
CityBee
Bolt Eesti
5. Online intervjuu robotiga
Väga tore, et oleme E-riik ja kõik on digitaalne 🙂 , aga kõik inimesed ei suuda kaamerasse rääkida ja esineda. Kusjuures antud tööpostil ei nõutud esinemisoskust.
Selline formaat ei ole miskit pidi kandidaadisõbralik. Pidin mitmeid kordi oma vastuseid uuesti lindistama, sest iga kord oli midagi, millega ise rahul ei ole. Inimene on natuurilt juba enda suhtes kriitiline, kui tegemist on videode või fotodega.
Halb kogemus
Telia Eesti.
Leidsin ühe Swedbanki kommentaari: Swedbanki personalijuht Ülle Matt: liigume samm-sammult
Suhtume töökuulutuste juures palgavahemike avaldamisesse positiivselt ning oleme seda ka ise juba aeg-ajalt praktiseerinud. Liigume samm-sammult, sest palgavahemike avaldamine nõuab põhjalikku organisatsioonisisest ettevalmistust. Näiteks alates sellest aastast oleme kõiki oma töötajaid teavitanud nende ametikoha palgavahemikust.
https://www.cv.ee/toopakkumised/swedbank-as
siit küll ei paista, et see jutt vett peab 🙂
Millised on teie kogemused ja mis ettevõtetega on teil ebameeldivad kogemused?