Tere!
Kas keegi on olnud sarnases olukoras või aitaks kaasa mõelda. Uuest aastast suur palgatõus, kuid ülemus vahetus, sellega seoses muutus tööiseloom ja tööülesanded, uus ülemus nõuab teistmoodi lähenemist, mis on minule väga vastukarva ja mittesobilik. Otseselt samas ülemus kukil ei ela ja ei kontrolli, st kõiki tema nõudmisi ei peaks nii rangelt täitma. Siiski reedel juba mõtlen õudusega esmaspäevale ja tahaks päevapealt lahkuda…
Erialal tööpuudust pole, aga on väike konks – nimelt olen lapseootel ja peaksin seda taluma veel väga vähe, lõpetaksin kindasti lepingu peale VH lõppu, kuid võimalik, et selleks ajaks on taas firmas muutused toimunud ja saan sobivama töö.
Psühholoogi või kellegi nõustaja toel seni proovida ellu jääda? Kergemale tööle üleviimine võib-olla variant raseduse lõpupoole, kuid tegelikult on tööaeg siiski niivõrd paindlik, et see otseselt suurt midagi ei muudaks, oma tööülesandeid peaksin ikka täitma, lisaks oleks päris suur palgakaotus (kuna kergemale tööle üleviimise puhul vaadatakse eelneva kalendriaasta tasu). Rahaliselt on piisav puhver ja hea emapalk kindlustatud, et ei peakski lapse sünnini tööl käima otseselt ja on põhitöö kõrvalt projekte, mis raha sisse tooksid. Tänan, kui oskate nõu anda, kuidas hetkel käituda või kelle poole pöörduda vaimse toe saamiseks.