Teema: Töötab kahel kohal

#4181114:

#4181111:

#4180994:

telefoni ja emaili

Eesti keeles kirjutatakse see sõna häälduspõhiselt, ehk et “…telefoni ja meili teel”.

Eesti keeles kirjutatakse “e-posti teel”. Suusõnaliselt võib öelda (ja enamasti öeldakse) “meili teel”.

Meili teel on täiesti korrektne. Samuti meilitsi/telefonitsi. e-postitsi pole nagu kuulnud.

See on umbes sama, nagu keegi teatab dramaatiliselt, et temal on tööpäevad 9-21 ja koju sõidab ta muidugi kaks tundi kolme erineva transpordiga, aga mainimata jäetakse, et siis peaks ka päris palju vabu päevi olema.

#4181121:

täiskoht tähendab siiski seda, et selle töö ärategemiseks on mõeldud 40 tundi tööd

Ei tähenda. Paljudel juhtudel (mida kõrgem positsioon, seda rohkem) seisneb töö tegemine suuresti vastutuses ja valmisolekus. Nt suurel asutusel on pressiesindaja või avalike suhete juht. Lepingus on tal nt kirjas, et tööaeg on üldjuhul 9.00-17.o0. Samas on selge, et tal ei ole iga päev reaalselt 8 tundi vaja midagi teha, tal võib vabalt olla võimalik kell 14 koju minna ja seal mitu tundi teisele asutusele näiteks tõlketöid teha. Küll aga on ta samas valmis õhtul kell 22 reageerima, kui peaks ootamatult selguma, et tema asutusega seoses on vaja anda AK-le intervjuu.

Hunt Kriimsilm’l oli ju ka 9 ametit!

Minu tööspetsiifika on ka selline, et sisuliselt 8h päevas tööajal peaksin olema valmis, aga tööd on mõnikord harva 8h päevas, tihti isegi reaalselt 3-4h, samas on päevi, kus tuleb 8h täis ja pealegi. Ongi täiskoormus, sest osakoormusega tähendaks see seda, et kui on kiiremad ajad siis kõnnin poole päeva pealt minema või võtan mingid päevad vabaks ja asjad kuhjuvad. Ülemusel pole oluline, mitu h päevas tööd teen, vaid see, et asjad, mille jaok olen võetud on tehtud. Sh ma jõuaksin vabalt töökõrvalt ja tööajast ka muid tasulisi asju teha, kuid kui nt kontoris kohapeal olen siis pigem aitangi muude asjadega ka – endale meeldib.

#4181081:

#4180923:

(mul on abikaasal nt neli töökohta, tõsi, ainult kaks neist on täiskoormusega kohad. samas, lisaks on ka oma väikefirma, mis vajab siiski ka mingil määral tegelemist.)

No väga tore, et inimene on endale võtnud kohad, kus ta reaalselt seda tööd ära ei tee, mis talle ette on nähtud. Töötan ka kohas, kus inimesed rabavad mitu kohta, reaalselt teevad palju vähem tööd, kui neil tegelikult oleks ette nähtud. Ja väga vahva, riik plekib selle kõik kinni.

Kuna sa tsiteerisid mind, siis ma vastan: mu abikaasa töötab erafirmas ja avalik-õiguslikes kõrgkoolides õppejõuna, nii et riigi või maksumaksja poolt kinni maksmisest rääkimine on kohatu. Tegemist on täieliku töönarkomaaniga, kes reaalselt töötabki iga päev u 12 tundi ja min 6 päeva nädalas.

#4181121:

Jah, aga täiskoht tähendab siiski seda, et selle töö ärategemiseks on mõeldud 40 tundi tööd, milleks muidu palgatakse täiskohaga töötaja. Kui ülesandeid on vähem, pole mõtet täiskohaga töötajat võtta, võiks võtta osakoormusega töötaja. Kui inimene jõuab samal ajal pidada veel täistöökohaga töökohta ja kahte osakoormusega kohta, on ilmselgelt tööandja teinud vea, et nii väikese hulga ülesannete jaoks maksab täistöökoha palka, millele inimene tegelikkuses kulutab ehk tunnikese päevas.

Enamuses töökohtades ei töötata kaheksa tundi päevas. See ei ole lausa lubatud. Töötajale peab tema kaheksatunnise tööpäeva sees võimaldatama puhkepause. Minule näiteks töötervishoiu arst alati rõhutab, et peaksin iga tunni tagant 10 minutit silmi puhkama.

Lisaks ei ole nt vaimse töö puhul absoluutselt võimalik mõõta, millal täpselt inimene tööd teeb. Ma võin seal arvuti taga istuda näiliselt tööd tehes ja mitte midagi tegelikult teha. Samas võin ma nt keset tööpäeva jooksma minna ja samal ajal tööprobleemile mõelda ja lahenduse leida.

Üldreegel on see, et mida pikemalt inimene järjest töötama peab, seda vähem efektiivne ta on. No nii nagu maratoni jooksja ei suuda iial sellist kiitust arendada, mida saja meetri sprindis tehakse. Vaimse tööga on samamoodi. Kui mul on kiire päev, võin ma vabalt kuus tundi väga efektiivselt töötada ning teha ära rohkem tööd, kui mõnel teisel mitte nii efektiivsel päeval 9 tundi arvuti ees istudes ja tööd teha püüdes. Üldiselt on tänapäeval ikka enamusel kontoritöös mingi vabadus sees, ise otsustad kuidas ja mida ja millal teed. Peaasi, et töö õigeks ajaks tehtud saab. Ja tõesti ei anna tööandjale midagi juurde see, kui töötaja selle töö tegemiseks 8 tundi tööd teeb. Ja kui kuue tunniga valmis saajale kolmandik tööd juurde anda, et tehku 8 tundi, võib selguda, et ta jookseb kokku, sest ei suuda enam selle efektiivussega töötada ning kokkuvõttes teeb võibolla vähemgi, kui kuue tunniga tehtud jõudis.

#4181298:

Tegemist on täieliku töönarkomaaniga, kes reaalselt töötabki iga päev u 12 tundi ja min 6 päeva nädalas.

Kui on 2 täistöökohta ja 2 osakoormusega kohta ja aega jääb veel ülegi, järelikult ikka kuritarvitab tööandjate usaldust, kuna see tähendaks siiski 40+40+10+10+ veel midagi töökoormust, mida 12 tundi kuidagi ei kata. Nii et ära siin seleta midagi. Kõrgkoolis töötan minagi ja eks seal ole jah neid õppejõude, kes üle jala lasevad, küll ja küll. Tuleb ja muliseb midagi, mida 20 aastat tagasi õppis ja ongi jälle töökoht täidetud. Seda maksab ka riik kinni, muide.

#4181331:

sõltub ikka palju ka sellest, mida see ületunnitöö endast kujutab.

nt õpetajatel on võimalus oma tööjuures nn ületunnitööna teha asendustunde puuduvate kolleegide asendamisel (11€ tund), aga ka klassijuhatamist (tänamatu, praktiliselt 24/7 töö, sõltuvalt kooli ja KOV rahakoti paksusest 100-300€/kuu). Samas võib seesama õpetaja teha mõnele erafirmale tõlketööd või anda mõned eratunnid (60-80€/90 min)  või pidada mõne õpetajatele mõeldud koolituse, mis toob kuus samamoodi ca 100-300€ sisse, aga närvide ja ajakulu oleks võrreldes klassijuhatajatööga palju kordi väiksem.

No antud juhul inimene siiski rääkis konkreetselt 12-tunnistest tööpäevades 5 päeva nädalas, mida tasutatakse ületunnitasuga. Oletades, et see inimese põhipalk on nt 1400 (mediaanpalk peaks sinan kanti olema praegu), siis pool palka oleks 700 ning see ületunni tariifiga oleks 1050. Loomulikult, kui sama inimene suudaks 80 tunniga kuus kuskil mujal 1050 kergema vaevaga teenida, võiks ta seda muud tööd teha. Mul on lihtsalt küsimus, miks ta sel juhul põhikohaga sel töökohal ei tööta, seal ju vähemalt 1.5 korda parem palk.

#4181137:

Jah, tööandaja on teinud vea, et on sellele kohale võtnud täistööaajaga töötaja, kes teeb töö ära tunniga ja üle jala.

Ei ole nii! Kiiresti tegemine näitab vilumust ja kogemust. Mina ei võistleks iial kellegi liinitöölisega, sest ma oleksin amatöör, aeglane ja saamatu. Profiga ei läheks iisl maad võtma.
Sinu “üle jala” ja paaniline tundide lugemine on kuskilt nõukaajast pärit.

#4181145:

See on umbes sama, nagu keegi teatab dramaatiliselt, et temal on tööpäevad 9-21 ja koju sõidab ta muidugi kaks tundi kolme erineva transpordiga, aga mainimata jäetakse, et siis peaks ka päris palju vabu päevi olema.

Ma olen aastaid Muhu saarelt Kuressaarde tööle käinud, liinibussiga.
Tagasi ka.
Mis teha, ajad olid sellised ja tervislikel põhjustel ma juhtimisõigust ei saa.
Kolme eri transporti polnud küll vaja, aga päris pikk maa + aeg kulus reisimiseks. Nädalavahetudtel, kui bussoajad ei klappinud, ööbisin tööl.
Vabu päevi oli täpselt sama palju kui kolleegidel.
Oli karm kogemus, aga ma pole ka virisrja inimene. Nüüd ühele tööle 800m, teine kodus.

Ma kunagi töötasin 1,5 koormusega ja nii ka ütlesin. Aga on tõesti inimesi, kes magavad vaid 4 tundi või kelle töö võimaldab samal ajal ka teist tööd teha.

#4181405:

Koolitus 30 minutit? Mis nalja tegemine see on?

see isegi päris pikk.
raadios ja teles võivad nn nõuande- või eksperdiminutid olla vaid 5-10 min ja selle eest saab sinu päevapalga kätte.

#4181331:

#4181324:

Jajah. no mina rääkisin ikka nendest, kes kõrvalt lisatööd teevad ehk kahel kohal töötavad. Kui see töö on neil raha pärast, siis suure tõenäosusega eelistaksid nad ikka oma põhitöökohal ületunnitasu eest töötada. Inimene, kellele raha ei ole argument, muidugi ei taha ületunnitööd teha.

sõltub ikka palju ka sellest, mida see ületunnitöö endast kujutab.

nt õpetajatel on võimalus oma tööjuures nn ületunnitööna teha asendustunde puuduvate kolleegide asendamisel (11€ tund), aga ka klassijuhatamist (tänamatu, praktiliselt 24/7 töö, sõltuvalt kooli ja KOV rahakoti paksusest 100-300€/kuu). Samas võib seesama õpetaja teha mõnele erafirmale tõlketööd või anda mõned eratunnid (60-80€/90 min) või pidada mõne õpetajatele mõeldud koolituse, mis toob kuus samamoodi ca 100-300€ sisse, aga närvide ja ajakulu oleks võrreldes klassijuhatajatööga palju kordi väiksem.

Mis maailmas sina elad, et eratunnid 60-80 eurot? Tallinna eliitkoolide parimad õpetajad annavad eratunde 20.- euro eest.

Ca 10 a tagasi oli mul 2 täiskohta; üks oli öine turvatöötaja, 12h vahetused, mis valvetööna on üsna igav – kindla ajaga ringikäigud ja kontrollid, vahepeal silmad üle ekraani, vastu hommikut lased mõned autod tõkkepuust läbi. Ja mul oli ülemuse poolt lubatud oma arvuti tööle kaasa võtta ning rmp teha.

Praegu töötan 0.75 kohaga kaupluses, sh pea kõik nädalavahetused, ning teen samuti kodus tööd. Tundidest vast tuleb 1,5 koha jagu, vahel enam. Rahaliselt saaks ilmselt ka ühe tööga (2021 töötasin vaid kodust), aga need tööd on nii erinevad, et ma ei tunneta suurt koormust või väsimust. Täitsa hea on kodust väljas tööl käia, end liigutada ja inimesi näha.