Teema: töötasin väälismaal nüüd töötuna arvel ja rase.

Kägu 13:55-
sa unustad rõhutada, et eelmise aasta keskmiselt arvutatakse, teemaalgataja pole 2017 Eestis töötanud, tema keskmine on 0. Seega ainus võimalus on saada miinimumpalgalt ja seal on lisatingimus: rsp(dekreedi) algushetkel kehtivas töölepingus peab põhipalga nr olema vähemalt miinimumpalk(2018.a 500.-)

teemaalgataja-

Loomulikult ei jää vanemahüvitisest(emapalgast) ilma.

Kui sa ei leia tööd, oled töötuna arvel ja jätkad tööotsimiskava täitmist ning saad Töötukassalt(kui saad) edasi töötutoetust. Ja oled riigi poolt ravikindlustatud.
Laps sünnib, teatad ametnikule Töötukassas, lõpetad töötuna arveloleku. Saad VH lapse sünnist tema 18k saamiseni miinimummääras kuna 2017.a pole saanud sotsmaksustatud töist tulu Eestis(2018.a on see 470 bruto/kuus).

Võid(aga ei pea) ka varem töötuna arveloleku lõpetada, viid raseduse kohta Haigekassasse tõendi ja saad riigi poolt ravikindlustuse rasedana.

Kui saad tööle ja töötad, saad palka(mis on ju +), samuti saad siis minna rsp-le(dekreeti) 140 päevaks e 4,6 kuuks ja selle eest maksab Haigekassa miinimumpalga alusel st uuel aastal 500/kuus kui töölepingus palganr vähemalt 500. Edasi 435p e 14,4 k VH
st
dekreet + VH on 19k riigilt raha.

Samuti saad riikliku ühekordse sünnitoetuse 320 ja igakuise lapsetoetuse(alates sünnist iga kuu) 50.

Kuna aasta lõpp on käes, siis Eestis sa palka 2017 enam saada ei jõua, seega ei arvestata ka Norra palka st Norras töötamist VH puhul (kui oleksid Eestis vähemalt 1x palka saanud ja see palk oleks ok mitte miinimum, siis arvestatakse nii, nagu oleksid ka 2017.a kuud mis Norras töötasid saanud iga kuu sama palka kui eestis… liidetakse Norra kuud +1 Eesti kuu ja jagatakse 12)

eelmine-
miks hämamist arvata või kurja häält teha? Absoluutselt must-valgelt ja selgelt ja arusaadavalt kõik ju kirjas…kõige ametlikumas kohas st Sotsiaalkindlustusameti kodulk-l
Kui Soomes töötasid 11k ja Eestis 1k siis seda Eesti 1k palka arvestatakse nii, nagu saanuks sa seda 12k(11 Soomes ja 1 Eestis) ehk siis Eestis 1k palk 3000 tähendanuks VH=3000

Jah, see erand on ja sellest juba kirjutasin ka: KUI teemaalgataja oleks 2017 töötanud KAS VÕI 1 KUU EESTIS…

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui töötasid eelmisel aastal väljaspool Eestit

Kui töötasid eelmisel aastal mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, arvestame seal töötamise aega võrdselt Eestis töötamisega, aga teises riigis teenitud tulu arvesse ei võta. Vanemahüvitise arvutame ainult Eestis saadud tulu alusel, kuid arvestusega nagu oleksid teeninud sama suurt tulu ka nendel kuudel, millal töötasid välisriigis.

Kui sa eelmise aasta jooksul Eestis tulu saanud ei ole, määrame hüvitise kuupalga alammääras.

Näide 1. Oled töötanud mujal mitu aastat ja laps sünnib 2017. aastal. Kuna sul puudub Eestis saadud tulu, siis määrame vanemahüvitise 2017. aastal kehtiva kuupalga alammääras 470 eurot.
Näide 2: Töötasid 2016.aastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Õigus vanemahüvitisele tekib aastal 2017. Keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 900 eurot. Eeldatakse, et 900 eurost kuutulu teenisite ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.
Eelmisel kalendriaastal töötasid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, Eestis ei töötanud. Jooksval aastal asusid tööle Eestis, jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele ning hakkad saama vanemahüvitist. Võtame vanemahüvitise arvutamisel erandkorras aluseks jooksval aastal Eestis saadud tulu ja arvestame, nagu oleksid saanud seda tulu eelmisel aastal välisriigis.

Näide. Oled töötanud 2015. aastal ainult Soomes. Eestisse asusid tööle 01.02.2016, jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele 05.05.2016. Laps sündis 12.07.2016. Õigus vanemahüvitisele tekkis 22.09.2016. Perioodil 01.02.2016–04.05.2016 said Eestis tulu keskmiselt 600 eurot kuus. Kuna 2015. aastal puudus sul Eestis tulu, võtame aluseks 2016. aasta tulu nii nagu see oleks teenitud 2015. aastal Soomes töötamise perioodil. Sulle määratud vanemahüvitis on 600 eurot

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid#Vanemah%C3%BCvitis

Seadus ka:
https://www.riigiteataja.ee/akt/124122016005
§ 40. Vanemahüvitise suuruse arvutamise erisused
(5) Kui vanemahüvitise taotleja on hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus töötasu alammääraga.

Ausalt, leia firmaga sõber, kes su detsembriks tööle vormistab ja detsembri palga veel sel aastal välja maksab.

Saabusin samuti äsja Eestisse tagasi ning rase. 2017 aastasse jäi mul vaid 20 tööpäeva, töötasin 1-26.jaanuar (seega 2 tööpäeva vähem kui kuu), siis sõitsin ära. Laps sünnib 2018. Vabandage raseda aju küsimus, kas ma pean selleks end praegu töötuna arvele võtma, et miinimum VH saada või ei pea, võin ka töötu edasi olla? Natuke imelik tundub ainult neljaks kuuks tööle kandideerimine ja iga kuu ttas lollimängimine jutuga, et kandideerin. Siin üks varasem vastus ajas mu lihtsalt segadusse, ühesõnaga, kui jätkan praegu töötu rase olles, kas saan siis ikka miinmum VH?

Kägu kirjutas:

<.

Kuna aasta lõpp on käes, siis Eestis sa palka 2017 enam saada ei jõua, seega ei arvestata ka Norra palka st Norras töötamist VH puhul (kui oleksid Eestis vähemalt 1x palka saanud ja see palk oleks ok mitte miinimum, siis arvestatakse nii, nagu oleksid ka 2017.a kuud mis Norras töötasid saanud iga kuu sama palka kui eestis… liidetakse Norra kuud +1 Eesti kuu ja jagatakse 12)

Mina töötasin Soomes, Soomes jäin rasedaks. Siis kolisime Eestisse tagasi ning sain tuttava juurde tööle. Siis jäin dekreeti ja lapsehoolduspuhkusele.

uurisin ka mitmeid kordi, et kas Soomes töötatud palk või seal makstud maksud ka annavad mingeid eeliseid. Lugesin korduvalt netist sots. kindlustuse kodulegelt infot ja korra nagu sain aru, et mingeid erandeid on, millal võetakse välismaal makstud maksud arvesse, kuid täpsemalt ei räägitud, vaid hämati midagi. Võib-olla kui oleks kurja häält teinud, siis vast oleks mulle avaldatud, millised need erandid on.

Kuid seaduses on konkreetselt kirjas, et sots. maksuga maksustatud tulu järgi arvestatakse seda. Kuna ma maksin maksud Soome, mitte ei lasknud Eestisse kanda, siis pühkisin suu puhtaks sellest suuremast emapalgast.

Ma ei saa üldse aru, kust tulevad inimesed, kes arvavad, et võõrsil töötatuna/ mujale makse maksnuna hakkab ta sünniriigist mingit hüvitist saama? Kust niisugused ideed? Riiki ei toeta, aga vastu tahaks saada küll?

Kägu kirjutas:

Kas sa end üldse rahvastukuregistris oled tagasi eestisse regustreeritud? Need asjad käivad residentsuse, mitte kodakondsuse järgi.

Ikka, Eesti kodanik.

Kägu 23:51-

kui sa oled Eestis saanud 2017.a palka (jah, kas või mõni euro), siis saad 2018.a VH miinimumpalga suuruses st 500 bruto/kuus.

MiinimumVh st VH määra (2018.a 470 bruto/kuus) saavad kõik, ka siis kui pole päevagi töötanud.

Kui tahad suuremat VH kui 500/kuus siis pead Eestis veel detsembris saama kätte suurema palga kui 500, saad n 700, arvutatakse nii, nagu oleksid seda saanud ka Soomes töötatud kuud.

Alalise elukohaga võib olla, et kes on alla aasta ära olnud või ka pisut pikemalt, aga pole kuskile teada andnud, et ta vahepeal kuskil mujal elas, on jätkuvalt alaline elanik (omab kinnisvara, kehtivat üürilepingut jne, siis automaatselt riik arvab, et eladki Eestis, kui just ise teada ei anna, et ei ela). Aga muidugi oleks mõistlik see järele kontrollida.

Norra ei ole euroopa liidus, rootsi on ehk kindlustyssüsteemid on ühildatud.

Kägu kirjutas:

Ma ei saa üldse aru, kust tulevad inimesed, kes arvavad, et võõrsil töötatuna/ mujale makse maksnuna hakkab ta sünniriigist mingit hüvitist saama? Kust niisugused ideed? Riiki ei toeta, aga vastu tahaks saada küll?

kui võõrsi puhul on tegemist euroopa majanduspiirkonna riigiga, siis on see eeldamine ja tahtmine täiesti õigustatud. või kust tuleb arvamus, et võõrsil on võimalik eesti haigekassas kindlustatud inimesel õigus arstiabi saada? või pensioni? sest seadused on sellised, et ongi õigus.