Teema: Töötavad gümnasistid

Järelikult on gümnaasium liiga lihtne.

See, et me ei ole kunagi paremini elanud, kui praegu, on mingi käputäie poliitikute illusioon, niimoodi saab arvata vaid see, kes reaalse eluga üldse kokku ei puutu.

jah, ilmselt mingi grupp inimesi elab paremini, aga lõhe paremini elavate inimeste ja vaeste vahel on ikka väga suur. Pealegi arvestatakse selle hea elu sisse ka niisugused asjad, mida tänapäeval juba kõik elementaarseks peavad nagu näiteks vesiklosett, arstiabi või kodune internet.

Minu jutu point on selles, et see kui öeldakse, et me ei ole kunagi elanud paremini kui praegu, ei tähenda seda, et inimesed päriselt ka elaksid jube hästi, nii et neil millestki puudust ei ole. Väga paljudel on selline olukord, kui tulebki käia kahe kohaga tööl või minna juba gümnaasiumis tööle, sest kui nad seda ei tee, siis on olukord närune, see tähendab, et varakult tööle minnakse või lisatöö otsitakse siiski otsese vajaduse tõttu, mitte selleks, et osta alkot ja narkot nagu teemaalgataja rõõmsalt väidab.

Just nimelt – gümnaasiumis KÄIAKSE – kui töö kõrvalt aega juhtub olema. Peabki olema ülimalt lihtne ja labane, kui tööinimesel on aega veel täismahus õppekava läbida.

Minu isiklik arvamus on, et gümnaasium peaks olema lõpetatud aasta varem. Mida imet teeb 19-aastane inimene koolis? Targemaks ta igal juhul eriti ei saa. Aprilli keskpaiku on kool läbi.

tegelikult käivad osad gümnasistid kooli kõrvalt tööl ka muudel põhjustel kui enda pere elatamine, nt kui töö ja hobi langevad kokku ja tööl saadavad kogemused annavad hiljem boonuspunkte ülikooli sisseastumiseks:
nt IT-eriklassi õpilane töötab kooli kõrvalt mõned tunnid nädalas it-kasutajatoena, või tantsuhuviline viib läbi mõnd tantsuringi või muusikakeskkooli pilliõpilane asendab vahel tasu eest mõne kutselise orkestri haigestunud pillimeest, tulevikus õpetajaks pürgiv gümnasist annab õpiabi tunde algklasilapsele jne

enda tutvusringkonnas on need koolilaste kooli kõrvalt töölkäimised pigem just sellised, kus töö, hobi ja tulevane eriala on tihedalt seotud.

#3359711:

Õppida ei jaksa ja tervis kannatab. Ja selliseid on aina rohkem. Ometi pole meil elatustatase kunagi nii kõrge olnud kui praegu. Kuidas see võimalik on?

Perele toiduraha teenimiseks peavad töötama väga vähesed, enamikul on vaja veel rohkem ja paremaid asju. Nii mõnedki noormehed töötavad alko ja narko jaoks!

Ma ei usu ka, et kuigi paljud pered on noore inimese juba kodust välja visanud.

kas ikka peab noor inimene endale kohe kõike lubada saama?

Vabakasvatuse viljad. Vanemad lapsi karistada ei tohi, midagi teada ei tohi, vanemate ja õpetajate mugavus. Kodu poolt võib olla suur surve ise ennast majandada. Aga mulle tundub, et inimesed on väga mugavaks läinud, mõeldaksegi kodus võib-olla, et miks meie sind üleval peame pidama või siis mingi vastumeelsus oma vanemate suhtes.

Aga igas koolilapse teemas ju “laps tahab uut telefoni” piuksu peale põrgatavad tädid, et “las läheb tööle ja ostab!” Nüüd jälle häda.

Teemaalgatajal on äärmiselt piiratud silmaring. Mul on kodus gümnasist, kes töötab. Käib tööl nädalavahetuseti ja teeb tööd, mis talle meeldib. Tegemist on muuhulgas ka teadusasutusega, mis annab mu lapsele suurepärase nn tasuta võimaluse ka end harida. Toredate töökaaslastega ühiselt peetud üritused on boonus. Teiseks läheb ta sügisel teise linna ülikooli ja lisataskuraha kulub marjaks ära. Kolmandaks on oluliselt lihtsam tulevikus tööturul konkureerida, kui cv-s on kirjas tõsiseltvõetavad töökogemused ja soovitused, see annab mitte töötanutega võrreldes olulise eelise.
Ta lõpetab kevadel ühe Tallinna eliitkooli ja on oma eluga praegu väga rahul, nii et me ei pea vajalikuks sekkuda.

#3360182:

Ma olen rikaste linnaosas näinud aastaid, kuidas väliselt rikaste elustiil varjab suuri võlgasid ja vaesust. Kuna oma elustiilist ei taheta loobuda, hakkavad noored üsna varakult tööle, tean küllal perekondi kus eliitkooli lapsed edasi ülikooli ei lähe, vaid piirduvad klienditeenindaja eluga ka pärast gümnaasiumi, vahepeal käivad Austriaalias ja tagasitulles töötavad lihttöödel. Reaalselt on tegemist ikkagi vanemate kõikuva sissetulekuga, sest mõne lapsevanema firma jääb Maksuametile vahele, teine politseile, kolmas figureerib altkäemaksu skandaaliga meedias, neid näiteid võiks tuua üsna palju.

Kuigi mõned gümnasistid käivad huvitavates töökohtades, kus kogemusi omandada, siis minu hinnangul tehakse tihti seda ikkagi raha pärast, vanemad ei teeni piisavalt või on peres ajutine rahaline kriis või tahetakse end rikkamana näidata, kui ollakse. Enamus lapsevanemad ei taha oma laste lapsepõlve lühendada ja minu arust piisab kooli ajal korralikult õppimisest, tööd tuleks teha gümnaasiumi ajal nii vähe kui võimalik.

Otse loomulikul mängib raha ka selles oma rolli – me ei ole põhimõtteliselt nõus oma gümnaasiumis õppiva lapse kõiki lõbustusi kinni maksma, nt nädalavahetuse sõitu sõbrannaga Londonisse. Ta peab aru saama, et mida rohkem ta elu nautida tahab, seda rohkem ta peab ise selle nimel pingutama. See on oluline osa kasvatusest.

#3360273:

#3360194:

Otse loomulikul mängib raha ka selles oma rolli – me ei ole põhimõtteliselt nõus oma gümnaasiumis õppiva lapse kõiki lõbustusi kinni maksma, nt nädalavahetuse sõitu sõbrannaga Londonisse. Ta peab aru saama, et mida rohkem ta elu nautida tahab, seda rohkem ta peab ise selle nimel pingutama. See on oluline osa kasvatusest.

miks sa ei taha? kas põhimõtte pärast või sellepärast, et ei saa ise endale sellist nädalavahetust lubada?

Loll küsimus. Loomulikult on asi põhimõttes. Sinu meelest on siis mõistlik, et vanemad maksavad laste kõik reisid oma rahakotist kinni, kuhu iganes laps gloobusel sõrmega osutab? Meie meelest mitte. Meie maksame oma 4-liikmelise pere perereisid umbes paar korda aastas ja laste klassiekskursioonid, mis aasta lõpus tehakse ka reeglina välismaale, sel aastal läheb vanem laps klassiga nt Hispaaniasse, noorem Venemaale. Ülejäänud lõbusõidud, mida nad koos sõpradega tahavad teha, maksavad nad ise. Rahas pole probleem, me reisime mehega kahekesi suht palju. Kui midagi tarka pähe ei ole tulnud, siis sünnipäevaks oleme ka lastele vahel lennukipiletid ja hotellis ööbimise kinkinud, aga mitte väga tihti.

#3359857:

No hea elatustase peaks tähendama siiski seda, et inimene saab ühe koha peal töötades piisavalt palju palka, et rahulikult ära elada ja et ta ei pea oma koolis käivaid lapsi tööle saatma.

See, et varem elati veel halvemini, ei tähenda veel seda, et praegu on kõigil jube hea elu, nii et töötavaid gümnasiste ei ole küll siin vaja tulla mingiteks nõmedateks tembeldama, kes tahavad alkoraha.

Kui palju on maailmas riike, kus kõik inimesed, kes tööl käivad, suudavad ühe palgaga ennast ja oma lapsed ära elatada normaalselt nii, et lapsed saavad kuni 19. eluaastani haridust omandada? Kui, siis neid on väga vähe. Miinimumpalk ei ole enamuses riikides mõeldud pere ülalpidamiseks, vaid ühele inimesele ellujäämiseks.

Näiteks maailma kõige jõukamas riigis USAs on kooliõpilaste töötamine väga levinud, aga seal on vaeste inimeste elu ka palju hullem kui Eestis (ligipääs tervisekindlustusele puudub enamusel madalapalgalistest inimestest, peab töötama mitmel kohal, vaeste piirkondade koolihariduse tase on olematu, üürid on nii kallid, et pered elavad motellitoas või varjupaigas kuid või aastaid, pensionit ei ole riigi poolt ette nähtud jpm).

Mina ei pea gümnaasiumiõpilaste töötamist kuidagi halvaks, kui see töö noori tegelikult huvitab ja hariduse omandamist ei sega. Kui hilpude või reismise või ägedama telefoni pärast käiakse lihttööl ja seetõttu jääb gümnaasiumiharidus kehvaks, siis seda pean küll noore jaoks kahjulikuks. Mu enda laps käib ühes Tallinna “eliitkoolis” ja tema peale kulub pea olematu raha: riideid ostab kaltsukast, kalleid hobisid ei ole, keskkonna säästmiseks keeldub lennureisidest, just parandas ära 3a vana telefoni katkiläinud klaasi, oleme hiljuti lasknud parandada nii tema seljakoti kui saapad, sest tahab neid lõpuni kasutada. Enamus klassikaaslaseid on sarnased ebaglamuursed nohikud, alko ja narkoga pidutsemine ei ole ka kuidagi kohustuslik sotsiaalse staatuse säilitamiseks.

Pigem käivad tööl need, kes ei osta elu sees narkot, vaid kellel on ehk veidi rohkem ettevõtlikkust ja ambitsioone. Minu poeg käis tööl, sest tahtis minna vahetusõpilaseks teise ilma otsa. See pole väga odav lõbu, me oleks suutnud mehega ise ka selle summa leida, aga asi oli ka põhimõttes- kui midagi väga tahad, siis pingutad ise ka.

#3360415:

#3360164:

Teemaalgatajal on äärmiselt piiratud silmaring. Mul on kodus gümnasist, kes töötab. Käib tööl nädalavahetuseti ja teeb tööd, mis talle meeldib. Tegemist on muuhulgas ka teadusasutusega, mis annab mu lapsele suurepärase nn tasuta võimaluse ka end harida. Toredate töökaaslastega ühiselt peetud üritused on boonus. Teiseks läheb ta sügisel teise linna ülikooli ja lisataskuraha kulub marjaks ära. Kolmandaks on oluliselt lihtsam tulevikus tööturul konkureerida, kui cv-s on kirjas tõsiseltvõetavad töökogemused ja soovitused, see annab mitte töötanutega võrreldes olulise eelise.

Ta lõpetab kevadel ühe Tallinna eliitkooli ja on oma eluga praegu väga rahul, nii et me ei pea vajalikuks sekkuda.

Loe uuesti: teemaalgatuses on juttu neist gümnasistidest, kelle õppimine ja tervis töö pärast kannatab, aga nälga majas pole.

Sellist uuringut, mis kinnitaks, et laste tervis kannatab gümnaasiumi kõrvalt tööl käimise tõttu, pole olemas, seega pole teemaalgatajal ka vastavaid andmeid ja see on puhas fantaasia ehk jama. Kui on, paluks viidet. Aga ka siis ei saaks teemaalgataja kuidagi teada, milline on nende tervisehädadega laste perede majanduslik seis.

#3360429:

#3360427:

#3360415:

#3360164:

Teemaalgatajal on äärmiselt piiratud silmaring. Mul on kodus gümnasist, kes töötab. Käib tööl nädalavahetuseti ja teeb tööd, mis talle meeldib. Tegemist on muuhulgas ka teadusasutusega, mis annab mu lapsele suurepärase nn tasuta võimaluse ka end harida. Toredate töökaaslastega ühiselt peetud üritused on boonus. Teiseks läheb ta sügisel teise linna ülikooli ja lisataskuraha kulub marjaks ära. Kolmandaks on oluliselt lihtsam tulevikus tööturul konkureerida, kui cv-s on kirjas tõsiseltvõetavad töökogemused ja soovitused, see annab mitte töötanutega võrreldes olulise eelise.

Ta lõpetab kevadel ühe Tallinna eliitkooli ja on oma eluga praegu väga rahul, nii et me ei pea vajalikuks sekkuda.

Loe uuesti: teemaalgatuses on juttu neist gümnasistidest, kelle õppimine ja tervis töö pärast kannatab, aga nälga majas pole.

Sellist uuringut, mis kinnitaks, et laste tervis kannatab gümnaasiumi kõrvalt tööl käimise tõttu, pole olemas, seega pole teemaalgatajal ka vastavaid andmeid ja see on puhas fantaasia.

Otsa vaadates on näha…

Vabandust, aga sa oled ajukääbik.